Kahetiivaliste sigimine. Mõned liigid on väga viljakad ja kiire elutsükliga, teised mitte. Kärbeste areng valmikuni kestab 25° juures 810 päeva. Osal sääselistel ja alamatel kärbselistel jääb nukk vastsekesta sisse, kuid siin pupaariumi ei teki. Kahetiivaliste vastseid nimetatakse vakladeks. Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Kahetiivaliste liigid. Kihulased Moskiitolased Parmlased Sirelased Röövkärblased Laibakärblased Nahakiinlased Maokiinlased Sirelased Sirelasi võib kohata päikesepaistelistel päevadel õitel või nende läheduses lendamas. Nende herilasi või mesilasi meenutava mustri tõttu peavad paljud neid ekslikult ohtlikuks. Sirelased on väga head lendajad, kes saavad kiirelt tiibu liigutades kaua aega ühe koha peal õhus rippuda. Sirelaste röövtoidulised vastsed elavad veekogudes, sipelgate ja kimalaste pesades ning lehetäikolooniates.
Lehetäide kasvutsükkel on lühike, põlvkond järgneb põlvkonnale iga paari nädala tagant Elavad suurte kolooniatena, kus on iga eri kasvujärgud vastseid, tiivulisi ja tiivutuid isendeid. Suvel sigimise ajal on levikus ainult emased Uue koloonia rajamiseks piisab üksnes paarist emasest Isased ilmuvad välja alles sügisel. Lehetäid ja teised organismid Lehetäide nestet hindavad sipelgad, mesilased ja herilased Lehetäide vastseid jahivad aga kiilassilmad, lepatriinud ja sirelased Sipelgatega elavad lehetäid koos: sipelgad kaitsevad lehetäisid rohkem vaenlaste eest ja saavad vastutasuks magusat nestet toiduks. Tõrje Lehetäid on kuulsad aiapidajate vaenlased Nad söövad roose, viljapuid, marjapõõsaid Nende vastu võib võidelda erinevalt: seebi, coca colaga, tugeva veejoa kui ka käsitsi Tänan kuulamast ja vaatamast! Loodan, et saite targemaks!
mida nimetatakse teada terve rida kihulasi, kohastunud loomadelt (peamiselt autotoomiaks. kelle emased toituvad vaid imetajatelt) vere imemisele. nektarist. Näiteid kärbeseliste liikidest Kibun (Chrysops sp.) krabiämbliku küüsis Röövkärbes (Asilidae) Parmlased on ligikaudu 3 000- Sirelased on suur sugukond, Röövkärblased on suur, liigiline, üle kogu maailma laialt ligikaudu 5 000 liiki hõlmav siia kuulub umbes 4 500 liiki. levinud sugukond. Eestist on Neid võib leida üle kogu sugukond valdavalt suurte leitud rohkem kui 30 liiki parme. mõõtmetega (kehapikkus kuni maailma. Enamus sirelasi on
sümbioos mügarbakteritega, kes seovad lämmastiku. Kohastumused loomadel: *lindudel kohastumused lendamiseks- kerge luustik, õhukotid, kiire seedimine,tiiva/saba kuju-saba on tüüriks *öise eluviisiga loomad-suured ja valgustundlikud silmad *veelindude varvaste vahel on ujulestad ning nende sulestik on veekindel *paljudel loomadel on kaitsevärvus *hoiatusvärvus- hoiatus mürgisusest*mimikri- sarnasus teise liigiga(nt sirelased meenutavad herilasi;kägu jäljendab raudkulli;mitmed ohutud maod näevad välja nagu mürkmaod)Käitumiskohastumused-lindude ränne,tedremäng, kiskjate saagitabamisviisid. Suguline valik- emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendi kvaliteeti näitavate omaduste alusel. Suguline valik välistab tihti ka ristumise võõra liigi isenditega. Liik-looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel
Kahetiivalised: Kärbes-imemissuised;sääsk, parm- pistmissuised Kiletiivalised: Mesilane, herilane- imemissuised(õienektar, suis, väljaheited); sipelgad- haukamissuised(mahlad, taimeosad) Liblikalised- imemissuised(õienektar, riie, nahk) Mardikalised- haukamissuised(taimed, kõduaine) 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses (kasu, kahju), too näiteid. Kasu: Tolmendamine- sirelased, Hävitavad kahjureid- lepatriinu, Levitavad seemneid- sipelgad, Puhastavad metsa igasugustest jääkidest- sitasitikad Toiduks lindudele- kärbsed, sääsed Kahju: Taimekahjurid- kooreüraskid, kapsaliblikad Kahjustavad loomi- põdrakärbsed, veisenahapiim 21. Milles seisneb putukate tähtsus inimesele (kasu, kahju), too näiteid. Kasu: saab mett, vaha, siidi, taruvaiku, mürki, taruvaiku, toiduks, tolmendavad kultuurtaimi,
Ka peenarde vahele tuleks jätta parasjagu vaba maad. Tiheda istutamise korral ei saa loodetud suuremat saaki ega kaunimaid taimi. 8. Haiguste ja kahjurite levikut takistab vaheperemeesteks olevate umbrohtude kõrvaldamine korraliku rohimise teel. 6 4. Bioloogilised võtted Bioloogilise tõrje korral hävitavad kahjureid teised elusolendid. Lepatriinud, kiilassilmad, sirelased jt toituvad lehetäidest ja lehekirpudest. Konnad, eriti kärnkonnad, söövad nälkjaid ja kahjurputukaid. Aiakahjureid hävitavad ka siilid, nahkhiired ja mitmed linnud (põõsalinnud, kärbsenäpid, linavästrikud, tihased jpt). Luues kahjureid söövatele loomaliikidele aeda soodsad elutingimused aitavad aiapidajad ka iseendid. Aeda võiks mitmesse kohta panna kasvama mõned nektaririkaste õitega taimed nagu näiteks
Kohastumine protsess, mille käigus kohastumus tekib. Kohastumused avalduvad organismide: 1.) ehituses (varjekuju, nt raagritsikas, oksakujulised vastsed; varje- või hoiatusvärvus, nt aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2.) füsioloogias (fotosünteesi eripärad nt kaktustel, ,,antifriis" putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel, liblikõieliste sümbioos mügarbakteritega jne) 3.) käitumises (ränded, pulmamängud, talveuni) Kohanemus mingi isendi mittepärilid ja võib olla pöörduv kohanemine hetkeolukorraga (nt
*Lindudel on kohastumusi lendamiseks. *imetajatel on kohastumusi loodete organismisiseseks arenguks ja sünnijärgseks toitmiseks. *inimesel on kohastumused püstikäimiseks. Paljudel loomadel on varjevärvus või kuju, mis muudab nad taustal märkamatuks (kirsivaksiku vastne), mõndadel loomadel on hoiatusvärvus, mis annab võimalikele ohustajatele eemalt märku, et sel loomal on halb maitse, või ta on mürgine. Mimikri- sarnasus teise liigiga. N: sirelased ise on ohutud aga meenutavad mesilasi. Kuigi kohastumustel näivad olevat piiramatud võimalused, ei ole ühelgi liigil need täiuslikud, see tuleneb mitmetest asjaoludest: 1)loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. Need ei pruugi olla ideaalsed vajaliku kohastumuse saavutamiseks. 2)igas keskkonnas on mitmeid vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kohastumine nende kõigi suhtes ei saa olla täiuslik, vaid on teatud kompromisslahendus.
ning neist toituvad linnud ja pisiimetajad. Hooldamiseks piisab nende hilissuvisest niitmisest, et takistada kõrgema kasvuga taimede domineerimist. Väetised ja pestitsiidid ei tohi neile ribadele sattuda (M. Semm 2003). Põllupeenrad on ka olulised talvitumispaigad põllukahjurite looduslikele vaenlastele. Põhilised kahjurite arvukust reguleerivad putukad on jooksiklased, kõrvahargid, lepatriinud, kiilassilmad ja sirelased. Kevadel tulevad nad sealt uuesti põllu peale tagasi ja hakkavad kahjureid hävitama. Põlluservad puhverdavad tõrjeainete mõju ümbritsevatele aladele, vähendavad väetiste ja taimekaitsemürkide äravoolu põllult ning takistavad muldade erosiooni (M. Semm 2003). Üks suur jooksiklane jookseb põllu servast kuni 150 meetri kaugusele välja. Talvituda tahab ta aga põllu äärealal ja seepärast ongi põldude puhul väga oluline, et meil oleksid põllupeenrad, nagu vanasti olid põldudel
vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kohastumused: siseehituses- ujupõis kaladel välisehituses- varje- ja hoiatusvärvus; mimikri )sarnasus teise liigiga. Nt. Ohutud sirelased meenutavad oma välimuselt herilasi või mesilasi) füsioloogias- talveuni käitumises- ränne paljunemises- innaaeg MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon- evolutsioonilised muutused liigi sees. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade (perekondade, seltside, klasside jne) teke ja areng. Süstemaatika põhiüksused on: Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinevad tunnused ja levila
Jooksiklased - kuuluvad mardikaliste seltsi. Toituvad nälkjatest ja kahjurite vastsetest. Õielutiklased - toituvad putukate ja lestade munadest ja noortest vastsetest. Kiilassilmad - vastsed söövad lehetäisid, lesti, vahel ka liigikaaslasi. Ripslaste tõrjeks rakendatakse röövtoidulist lesta amba (Amblyseius mckenziei). Täiskasvanud amba hävitab ööpäevas 5-8 tubakaripslase vastset. Sirelased - valmik mesilase või herilase sarnane, vastsed söövad lehetäisid (v.a. sibulasirelane). Valmik vajab küpsussöömaks nektarit – eriti sarikõieliste nektarit. Kasvuhoone karilaste tõrjeks paljundatakse enkarsiat (Encarsia formosa). Ta valmik muneb kasvuhoonekarilase vastsesse. Enkarsia areng leiab aset kasvuhoonekarilase vastses, mille tagajärjel viimane sureb. Afiidius (Aphidius colemani) on lehetäide siseparasiit. Areneb munast kuninukkumiseni elusa lehetäi sees
Linnud: lendamiseks. Eesjäsemete arenemine tiibadeks, toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel valgustundlikud silmad. Veelindudel ujulestad ja veekindel sulestik. Imetajad: loodete organismisisene areng ja sünnijärgne toitmine piimaga. Inimene: püstikäimine. Varjevärvus või varjekuju, karvkatte ja sulestiku aastaajalised värvusemuutused. Hoiatusvärvus: hoiatab varjatud kaitsevahendist (herilase musta-kollatriibulisus, lepatriinu täpid). Mimikri: sarnasus teise liigiga. Sirelased nmeenutavad mesilasi/herilasi. Maod mürkmadusid. Kägu raudkulli. Loomade käitumiskohastumus: kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng. Liigi kohastumused pole kunagi täiuslikud, sest loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid, mis ei pruugi olla ideaalsed kohastumuse saavutamiseks või geneetiline triiv võib toimida valikusuunale vastupidiselt. Kohastumused ei avaldu võrdselt ja ühetaoliselt.
Loomadel: · vajevärvus ümbruskonnaga ühte värvi; lehtedel rohelised, puudel putukad pruunimad (lehetäi). · Varjekuju või poos lehekujuline või oksa raagu meenutav (raagritsikas). · Hoiatusvärvus erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad · Toitumiseks erinevad hambad, nt kiskjatel teravad Taimedel: · tolmnemine putuktolmlejad , värv, lõhn, nektar, tolmukas õie sisemuses. Tuule käes tolmnevad, õisikutesse koondunud, õied väikesed · kasvukoht veetaim vartes pole tugikude , õhukanalid, kõrbetaimedel väikesed lehed või ei ole üldse või on hoopis paksud, et saaks sinna vett koguda, vaha kaitseb
efektiivsed kaitseks. Kui mõnedel loomadel juba on selline omadus, mis teda eristab, siis on evolutsiooni käigus kujunenud ka eriline välimus. Mülleri konvergents – sama värvusmustrit jagab väga suur hulk erinevaid liike – nt herilased, mesilased, vapsikud kõik ühtmoodi värvidega => röövloomad õpivad seose kiiremini ära ega ründa enam – loomadel on seega koodi jagamisest kasu. Samas lisaks herilastele ja kimalastele jagavad sama värvuskoodi ka nt sirelased, paljud liblikad, kellel endal tegelikult keemilist kaitset putuktoiduliste lindude vastu ei ole – Bates’i ja Mülleri mimikri kompleks. Looduses olemas koodid, kus sarnasuse kaudu tekib kumulatiivne efekt, mida tõlgendajad võtavad arvesse. Mimikri – elusolend, kellel endal ei ole kaitsevahendeid, tänu oma sarnasuse loomaga, kellel on kaitsevahendid olemas, saavutab kaitstuse. Olukord peab olema pidev – juhuslikku sarnasust mimikriks ei nimetata. Liigid on püsivad ja
saakloomale nähtav ja viimane pääseb põgenema. Eksitamise peenem viis on Batesi mimikri, mispuhul jäljendav söödav saakloom (jäljendaja) mittesöödavat (mudel). Sageli ongi nii, et kui miski elukaliik on aposemaatiline, siis evolutsioneerub talle "parasiite", kes ise keemilist vms kaitstust ei oma, kuid lõikavad kasu oma sarnasusest kaitstud aposemaadiga. Kõige tuntum näide on ehk sirelased (kahjutud söödavad kärbsed), kes meenutavad herilasi ja seeläbi usutavasti lindude rünnakutest pääsevad. Kui efektiivne on (oleks) Batesi mimikri kaitsekohastumusena, see sõltub: - mudelliigi ja jäljendaja arvukuse suhtest. Mida suhteliselt arvukam on mudelliik, seda tugevam on jäljendajale pakutav kaitse. Selge see, mida rohkem on tõelisi aposemaate, seda tõenäolisemalt ja kiiremini õpib kiskja kõnealuse väljanägemisega elukaid vältima, jäljendajaid sealhulgas.
4. Mis on mimikri? Tooge näiteid! Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on paralleelselt kasutusel mimeesi mõiste, millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga. Nt. ohutud sirelased meenutavad väljanägemiselt herilasi või mesilasi; mitmed kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega; kägu jäljendab raudkulli jne. 5. Tooge näiteid kohastumuste suhtelisusest! Kohastumuste suhtelisus avaldub järgnevas: *ühe ja sama keskkonnateguri suhtes kujunevad erinevad, kuid konkurentsivõime seisukohalt samaväärsed kohastumused. *organismirühmale tervikuna kasulik omadus ei pruugi olla seda kõigi üksikisendite seisukohalt;
Toituvad nii vastse kui valmikustaadiumis teistest organismidest, tappes ja süües oma ohvri kohe Hävitavad valimatult kõike kellest jõud üle käib Olulisemad on linnud, siilid, karihiired, konnad, sisalikud, maod, ämblikud, röövlestad ja röövnematoodid ning putukatest kõrvahargid, röövlutikad, õielutikad, röövripslased, lepatriinud, jooksiklased, lühitiiblased, kiilassilmad, kaamelikaelalised, koonulised, sirelased ja mõned pahksääsed. 37 Mitmekesised põlluservad soodustavad kahjurputukate looduslikke vaenlasi jooksiklasi Kraaviääred, põldude vaheribad ja laiemad teeservad põldude ääres on jooksiklaste kui röövtoiduliste putukate arenemise soodustamiseks äärmiselt olulised. ENNETAV 2. Terve ja antud tingimustesse sobiva istutusmaterjali valik Tuleb teada, mis tingimusi antud koht pakub (mulla omadusi,
Lühikese ja jässaka kehaga, tavaliselt 3-lüliliste tundlatega, mitmesuguse värvusega, sageli karvased putukad. Parmlased on toakärbest meenutavad, sageli suured (8-27 mm), kiirelt lendavad ja päeval tegutsevad verdimevad putukad. Järvekibun on kirjude tiibade ja erkroheliste silmadega parm. Sõgelased seevastu on saleda kehaga hallikad väikesed parmud. Perekond parm Tabanus on kõige liigirikkam ja nende hulka kuuluvad ka kõige suuremad liigid, näiteks lehmaparm Sirelased on keskmised kuni suured kärbsed. Osa valmikuid meenutavad herilasi, mesilasi või kimalasi. Külastavad sageli õisi ja toituvad õietolmust. Saavad püsida õhus ühel kohal. Vastsed taim-, rööv- või detriiditoidulised. Hävitavad lehetäisid ja kimalaste vastseid. Päriskärblased on hallikad või mustad, üksteisega väga sarnased, keskmise suurusega ja väga viljakad kärbsed. Rohkem kui 4000 liiki
Õied toodavad rohkem nektarit, kui õietolmu (liblikad ei suuda õietolmu seedida), nektar on tavaliselt varjatud kitsastes torudes või kannustes, kuhu ulatub ainult liblika imilont. Ööliblikad Tolmendavad taimi, mis on valgete suurte õitega, toodavad palju nektarit ja lõhnavad tugevalt ja magusalt õhtul, öösel või varahommikul. Väiksematele ööliblikatele spetsialiseerunud lilledel on väiksemad õied, mis võivad olla õisikutesse koondunud. Kärbsed Mõned kärbsed (nt sirelased) toituvad õietolmust ja nektarist. Samas võivad osa taimi kärbseid ligi meelitada ebameeldiva haisu ning oranži või pruuni värvi õitega. Oluliseks tolmendajaks, kui muid putukaid napib. Mardikad: tolmendavad semiariidsetes piirkondades. Õied on suured, lamedad ja tugevalõhnalised, valkjad, kollakad või rohekad. Herilased: mesilastega kohati võrdsed või isegi olulisemad tolmendajad Loomtolmlemine
kiskja nina alt õhku lennata mimikri – võtte funktsiooniks on edastada kiskjale sõnum: „olen sulle ohtlik”. Näiteks peetakse mõnede liblikate silmalaikude teiseks, eelmises punktis kirjeldatut sugugi mitte välistavaks rolliks ehmatada ründavat lindu, lüües muidu kokkupandud tiivad tema nina all äkitselt lahti, jättes sellega linnule mulje ootamatult tema ette tekkinud imetaja näost. Samuti jäljendavad ohutute kahetiivaliste hulka kuuluvad sirelased oma välimuse poolest ohtlike astlatega varustatud herilasi. Väikese puuõõnsustes pesitseva linnu väänkaela või ka teiste suluspesitsejate võtteks on aga pesarüüstajat hirmutada oma usjat kaela väänutades ja mao kombel susistades. ausad signaalid saakloomadel – petusignaalidest erinevad ausad signaalid sellega, et siin ei püüta potentsiaalset kiskjat petta, vaid edastada talle oma olemasolust ausat, tõest informatsiooni
1) kaitsekohastumus 1.1.) kaitse(hoiatus-)värv: a) valge b) triibuline c) mimikri s.o. mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus: c1) nn. Batesi mimikri üks kaitsetu liik (imitaator) sarnaneb teisele kujult, värvuselt või käitumiselt sarnasele liigile, kes on röövlooma jaoks vähemaitsev või ohtlik. Nt. kollane-must (sfekoidne) herilasmuster kaitseb mitmeid liblikaid (lottsuru), kärbseid (sirelased) ja mardikaid (kirev löövlane); maosisinataoline häälitsus kaitseb väänkaela, puuõõnes pesitsevat kaitsetut lindu. Mimikri on tõhus, kui jäljendatav loom kuulub kooslusse ja tema ohtlikkuses veendub vaenlase iga põlvkond. Näit. on Ameerika piimamadu sarnane surmavalt mürgisele korallmaole. Piimamadu on aga ohutu järeleaimaja. c2) nn. Mülleri mimikri mitmel söödamatul loomal on ühesugune hoiatusvärvus; neil kõigil on
annaabi.ee 
