"siooniprotsessi" - 1 õppematerjal

Tiit Lauk humanitaar

juba 1920. aastate lõpul eesti rahvalaulude kasutamist tantsumuusika kirjutamisel. Kahjuks pole need palad mingil kujul säilinud, seega on võimatu otsustada nende džässilikkuse üle. Mõtted selles suunas siiski liikusid, mida näitab püüd luua uusi rahvusliku taustaga selts- konnatantse (oli ju džäss 1930. aastate algul siiski põhiliselt tantsumuusika) ja uute seadete abil kaasajastada juba tuntud tantse (jooksupolka jt), s.t kiirendada ja suunata akulturat- siooniprotsessi. Siin leiab ka kinnitust Wolfgang Laade väide, et akulturatsiooniprotsess vajab piisavalt aega. Kuigi mõningaid vihjeid selle protsessi võimalikule käivitumisele võib “küla- jätsi” (käesoleva töö autori poolt kasutusele võetud termin) tekkimises leida (kannel Uuemõisa džässbändis), oli aega siiski liialt vähe olnud ja tõsiseltvõetavamalt saab rahvusliku džässi tekkest rääkida siiski alles paarkümmend aastat hiljem seoses Uno Naissoo loominguga.