Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sionaalarvude" - 3 õppematerjali

Topoloogilised ruumid
204
pdf

Topoloogilised ruumid

Definitsioon 5.3 Topoloogilise ruumi X alamhulka A, vaadelduna topoloogilise ruumina u ¨lalkirjeldatud topoloogia Tf suhtes, nimetatakse ruumi X alamruumiks. Lahtisteks hulkadeks alamruumis A on parajasti ruumi X lahtiste hulkade u ¨hisosad alamhulgaga A. Kui ei ole ¨oeldud teisiti, siis topoloogilise ruumi alamhulki vaadeldakse topoloo- gilise ruumina alamruumi topoloogia suhtes. N¨aide 5.3 Nii k˜oigi t¨aisarvude hulk Z kui ka k˜oigi rat- sionaalarvude hulk Q on ruumi R alamruumid diskreetse topo- loogiaga. N¨ aide 5.4 L˜oik [a; b] on ruumi R alamruum, milles punkti au¨mbruste baasi moodustavad pooll˜oigud [a, a + [, kus ≤ b − a. N¨ ¨ aide 5.5 Uhem˜ o˜otmeline sf¨a¨ar S1 = { (x; y) | x2 + y 2 = 1 } = = { (cos t; sin t) | 0 ≤ t ≤ 2π } on ruumi R2 alamruum, milleks on parajasti ringjoon raa- diusega 1 ja keskpunktiga koordinaatide alguses ning milles 5

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 2
12 allalaadimist
ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS
177
pdf

ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS

> ⇔ − >0⇔ > 0 ⇔ mq > np (1.14) n q n q nq (selgitada!)z, see on harilike murdude loomulik järjestus. Kokkuvõttes oleme selgitanud, et ϕ : Q → Q ⊆ F , kus ϕ([(a, b)]) = ab−1 , on järjestatud korpuste isomorfism. Eelneva arutelu võtame kokku järgmises lauses 1.17. Lause 1.17 Iga järjestatud korpus F sisaldab alamkorpust Q, mis on isomorfne kõigi rat- sionaalarvude järjestatud korpusega Q. Lõpuks märgime veel üht hulga Q tähelepanuväärset omadust. Meenutame, et hulka A ni- metatakse loenduvaks, kui tema ja kõigi naturaalarvude hulga N elementide vahel eksisteerib üksühene vastavus. Omadus 1.18 Kõigi ratsionaalarvude hulk Q on loenduv. Tõestus. Iseseisvalt!z 20 1 Reaalarvud 1.4 Täieliku järjestatud korpuse ühesus. Reaalarvude definitsioon

Matemaatika → Algebra I
11 allalaadimist
Matemaatika - Õhtuõpik
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

363 Selle argumendi võib aga siinjuhul kergesti ka üksipulgi kirja ümbermõõt, pindala, ruumala panna. Idee on selles, et iga irratsionaalarvu jaoks võime leida rat- sionaalarvude jada , mille piirväärtuseks on meie valitud irratsionaalarv. Kuid iga ratsionaalarvulise küljepikkusega ruudu pindala me juba teame – see on . Lõpuks, kui arvud koonduvad arvu , siis nende arvude ruudud koonduvad arvu , mis annabki soovitud tulemuse.

Matemaatika → Matemaatika
209 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun