Stalini Nõukogude Liidus valistes iskukultus. Stalin kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks". Teda kujutati nii plakatitel kui skulptuuridel. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Saksamaal saavutas Hitler populaarsuse tänu hirmutamisele ja terrorile. Hitler sai erivolitused ja kuulutas ennast führeriks, kellele allusid relvastatud rühmitused. Mõlemas riigis valitses küll hirmutunne, ent Nõukogude Liidus usuti sinisilmselt Stalini häid kavatsusi. Stalini Nõukogude Liit ja Hitleri Saksamaa olid sarnasemad, kui esmapilgul tundub. Sageli jõuti sarnaste eesmärkideni erinevate vahenditega.
metsainimesel südame pahaks ajab. Nemad kummardavad kõike, mida raudmehed ees teevad või teha käsivad, isegi nende kõige kummalisemad kombed kiidetakse ühel meelel heaks. Kolmandas maailmas elab raudrahvas, kes tuleb suurte laevadega üle mere, vallutab maid ja allutab rahvaid ja teeb üleüldse, mida ise tahab. Maailmavalitsejad, ühesõnaga. Kui vana metsarahvas Põhja Konna kaasabil nende vastu edukalt võitlust pidas, siis külarahvas seda enam ei tee, vaid jumaldab ja järgib neid sinisilmselt. Vanadel eestlastel oli oma salarelv Põhja Konn, kes magas oma ürgkoopas, kuid ärkas ja tuli oma rahvale appi, kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Siin on esile toodud kollektiivse elujõu kaks vältimatut tingimust: jagatud keele- ja kultuurikood (ussisõnade valdamine) ja rühmasisene koordinatsioon (10 000 meest korraga), mis võimaldab ühiselt toime panna eesmärgistatud tegusid. Millised on ussisõnad, millega Konna kutsuda, sõltub muidugi
Stalini Nõukogude Liidus valistes iskukultus. Stalin kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“. Teda kujutati nii plakatitel kui skulptuuridel. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. Saksamaal saavutas Hitler populaarsuse tänu hirmutamisele ja terrorile. Hitler sai erivolitused ja kuulutas ennast führeriks, kellele allusid relvastatud rühmitused. Mõlemas riigis valitses küll hirmutunne, ent Nõukogude Liidus usuti sinisilmselt Stalini häid kavatsusi. Stalini Nõukogude Liit ja Hitleri Saksamaa olid sarnasemad, kui esmapilgul tundub. Sageli jõuti sarnaste eesmärkideni erinevate vahenditega.
abivajajaid. Nii nagu üksiku rändaja tulevik sõltub ühest pealtnäha tähtsusetust metallpostist, niisamuti on õpilastega, kellel tihtipeale on neid poste isegi rohkem kui üks. Noorte olukord võib nüüd tunduda hästi ilus ja roosiline, kuid tegelikkuses see siiski nii ei ole. Probleemiks osutub isegi postide äratundmine, rääkimata info ammutamisest. Suurimaks segavaks faktoriks, ma leian, on meedia ülimalt tugev mõju teismeeas noorukitele. Sinisilmselt usutakse, et kõik mida need toredad onud ja tädid, kes on hullemini krohvitud kui mõne Lasnamäe paneelmaja seinad, televiisoris räägivad on ainuõige. Mul on ilmselt vedanud, et on leidunud selliseid heatahtlikke inimesi, kes on mind suunanud õigele teele. Oma teel püsimiseks pean tegema tarku ja kohati väga julgeid otsuseid. Valikud ei pruugi olla lihtsad, kuid need on vajalikud. Ilmtingimata pean oma aega väga hoolikalt planeerima, sest
Jutud seletasid värvikalt ja kohati üsna provokatiivselt lahti selle, kuidas kujunevad inimeste arvamused, arusaamad ja tõekspidamised ning kui kerge on neid mõjutada. Kirjanik ise on noor meditsiiniharidusega britt, kes tahab üldsuse silmi avad ja neile selgitada, et kõike ei saa ilma adekvaatsete tõenditeta uskuda – seletab mis eristab teadust ja pseudoteadust. Jutt seletas, kuidas inimesed kergeusklikult ja sinisilmselt usuvad asju ilma kompetentse teaduspõhise tõestuseta. Näiteks juhindutakse väga palju intuitsioonist ja leitakse igal pool seaduspärasusi – oma arusaamadele tõestusi. Üldjuhul keerab statistika inimeste intuitsioonil põhinevad arusaamad peapeale ja tõestavad hoopis muud. Üldjuhul on igal indiviidil oma arusaam maailmast ja maailma asjadest ning selle arusaamaga liigutakse kaljukindlalt elus edasi. Inimestel on kerge leida ja uskuda oma arusaamu
Tõe ja vabaduse leiab üksnes enese tundmaõppimise kaudu..." Maria leidis aja möödudes tõe endast, mitte teiste arvamustest. On olemas ka tõdesid, mida on raske määratleda, kuna tegelikkusel ei paista alati tõepõhja all olevat. Vaid paikapidavaf asjaolud võivad olla varjatud. Selle tõttu mõtleme teadmatusest endale naiivsemaid või karmimaid tõdesid. Seda sellepärast, et teadmatuses on raske elada ning lihtsam on mingisugunegi variant välja mõelda. Charles Bovary uskus sinisilmselt oma naise armastusse, samal ajal kui Emma Bovary kurameeris ühe meesterahvaga, kes pakkus talle tähelepanu. Rodolphe puhul domineeris aga kättesaamis instinkt. Talle pakkus Emma huvi nii kaua, kuni ta taipas, et on naise endast sõltuvusse viinud. Vaatamata kõikidele intriigidele, püüdis Charles olla oma naisele parim mees. Ta seljatas teise tõe selle kohta, et tema naine petab teda. Gustave Flaubert'i romaan ,,Madame Bovary" tõdeb,
müüs ta Rootsi prostituudiks. Lilja poleks iialgi seda Andreist uskunud. Küll aga Volodja aimas, mis tüüp see Andrei on. Poiss hoiatas Liljat, kuid Lilja ei võtnud Volodjat kuulda, pimestatuna õnnest. Rootsisse sõites oli Lilja aga täis ootusi ja elevust. Ta ei osanud ette arvatagi, mis teda seal ees ootab. Esimene kahtlane asi oli see, kui Andrei andis Liljale valepassi. Põhjendades seda, et siis ei teki probleemi piiriületusega, kuna Lilja oli alaealine. Lilja aga uskus sinisilmselt kõike, mida Andrei talle rääkis. Rootsi jõudes oli väga vale tegu see, et Lilja oma passi sellele mehele andis. Kuid samas tal poleks olnud ka mingit võimalust passi talle mitte anda. Kui Lilja poleks andnud, siis oleks mees ise vägisis selle passi võtnud. Lilja isiksus sai Rootsis olles kõvasti viga ja ta tundis, et tal pole siin ilmas enam midagi teha ja, et temast ei hooli mitte keegi. Samas ei julenud Lilja ka kellegi poole abi küsima minna,
(Leelo Tungla tekst). Oma töötluses säilitas Kangro Karl August Hermanni laulumängu "Uku ja Vanemuine" (1908) algse teksti ja meloodiad, kuid lisas sellele uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretd kirjutanud Leelo Tungal.
ollakse aldimad laenama, endale tunnistamata suutmatust laenu hiljem tagasi maksta. Hommikuti kohmakusest väriseval käel avades lehe, näed juba esimestel silmapilkudel pisikesi artikleid inimestest, kes tõstetud kodunt laenude tõttu välja. Süüdistused riputatakse kui medalid alati pankade ja teiste kaela. Neid neetakse, kirutakse ja öeldakse kõik võimalike sõnu, samas nägemata oma osa kogu loos, vigu mis sai tehtud, valeotsuseid, mis sai langetatud ja lepinguid, millele sai sinisilmselt allakirjutatud. Siin tuleb mul endal küsimus, kes tahab sõlmida lepingut 30-ks aastaks pangaga??? Minu arust võrdub see oma orjalepingule allakirjutamisega, samas teisele inimesele ei saa ka minna õpetama, kuidas too peaks oma elu elama. Säärased sündmused pole kahjuks muutnud midagi peale selle, et andnud tuult tiibadesse meie moodsatele laenuusaldajatele. Soov väljapaista on suurenenud kümnendite jooksul järsult. Nagu eelmainitud sai, siis väga
"Kaks kätt ja üks neist ainsama / ööga muutunud ülearuseks." Luuletaja avaldab oma tunded üsna otsekoheselt ja selgesti on tunda ahastust autori omapärastes sümboolsetes luuleridades, mis kirjeldavad kallima kaotust."Nii kirglikke mul pole võõraid muid, / ja sina loobud armukeste ringist, / et armastada luid." Kuid mõnikord surmast võib veel hullem olla inimese unustamine teiste poolt ja kartus, et mälestused tuhmuvad ja pudenevad tolmuks. "Seal sinu mälus sinisilmselt rauges - / ma aegapidi muutun kaugeks-kaugeks." Luuletaja jaoks on armastus midagi väga ülevat ja kõrget, mille nimel võib ennast ohverdada, et see võimas tunne võimalikult kauaks jääks kestma. ,,Minu armastus oli nii kõrge:/ mina matsin enda maha taevas!" Tsvetajeva on kirjutanud oma loomingus ka luule mitte mõistmistest ja oma loome tähtsusest. Ta võrdleb oma luuletusi veiniga, mis aja jooksul läheb aina paremaks ja mis õigel ajal ka tunnustust leiab
turiste, kui varem. Eestimaa 93. aasta sünnipäeval on toimumas Eesti rahva jaoks veel kaks väga olulist sündmust. Sellel aastal valitakse uued inimesed meie riiki juhtima ja meie eest esindama. Me valime sellel aastal oma riiki esindama uue Riigikogu. Kõikidel 18 eluaastat vanadel kodanikel on väga suur vastutus, sest just nemad valivad meie riigis uued inimesed riiki juhtima. Ma paluks kõigil teil, kes te valite sellel aastal, mitte langeda "sinisilmselt" reklaamide ohvirks, vaid ikka ise oma peaaga valida enda jaoks parim esindaja. See, kui keegi annab teile enne valimisi suppi või kartuleid, võib küll olla tore, kuid see ei tähenda, et ta langetaks õigeid otsuseid Eesti jaoks Riigikogus. Ja kõik nooremad õpilased, kes te veel ei saa valida on ka teil võimalus, näiteks oma vanematega arutada, keda nemad võiksid valida. Valides endale esindaja riigikokku, valite te ka mõnes mõttes endale presidenti. Just
lepingule alla kirjutamist ja saksa rahva silme ees seisis pidevalt näljasurma ähvardus). Rahuleping oleks võinud olla Saksamaale tegelikult palju soodsam, kui ta oleks nõustunud mõni kuu enne sõja lõppu USA presidendi Wilsoni pakutud rahuplaaniga. See 14 punktist koosnev nn. Wilsoni rahuplaan nägi ette lõpetada sõda ilma kahjutasude nõudmiseta ja territooriumide kärpimisteta. Kuid Saksamaa lootis siis veel sinisilmselt võitu ega võtnud rahuplaani vastu. See oli nende poolt rumal käik, sest nad riskisid ju liiga paljuga. Sel hetkel nad arvatavasti ei suutnud just eriti adekvaatselt mõelda. Tegelikult ei pidanud Saksamaa rahulepingust kinni- juba 1921. aastal sõlmis USA Saksamaaga separaatrahulepingu (hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas), Dawesi plaani alusel määrati Saksamaale reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka
Ilm oli kehva, aga kodus ka passida ei tahtnud. Otsustasime kohvikusse istuma minna. Paningi riidesse ja kell 14.00 saime kohvik ''Mandariin'' ees kokku. Läksime sisse, tellisime kohvi ja kooki ja asusime juttu puhuma. Jutt meil üha jooksis ja minus kasvas iga sõnaga usaldus tema vastu. Ta tundus nii aus ja mõistev. Küsisin temalt, et :'' Sõbrannad jagavad ja peavad ju kõiki saladusi?''; Ta vastas jah ja ma uskusin teda. Sinisilmselt uskusin, kahetsedes praegu südamepõhjani. Minu saladus oli ühe meie klassivenna kohta. Ta meeldis mulle juba pikemat aega. Ta oli kena ja tark ning ei läinud teiste nolkide rumalate naljadega kaasa. Ta oli julge ja talle meeldis olla tähelepanu keskmes positiivsete asjadega. Ma ei olnud sellest isegi enda parimale sõbrannale rääkinud, keda ma juba 13 aastat tunnen. ''Tead, ta on ikka nii ilus ja tark ja osav. Ma ei tea mis ma peale hakkan,'' laususin mina
Võib vaid ette kujutada, kui palju materjali semiootika-alasteks uurimistöödeks see romaan pakub. Kolmandas maailmas elab raudrahvas, kes tuleb suurte laevadega üle mere, vallutab maid ja allutab rahvaid ja teeb üleüldse, mida ise tahab. Maailmavalitsejad, ühesõnaga. Kui vana metsarahvas Põhja Konna kaasabil nende vastu edukalt võitlust pidas, siis külarahvas seda enam ei tee, vaid jumaldab ja järgib neid sinisilmselt. Ja kõige selle keskel on meie viimne mohikaanlane, metsapoiss Leemet, kes korraga märkab, et on igas asjas viimane, viimane, viimane. Tal on kõik ja ta jääb kõigest ilma. Poisikesest, kes esialgu maailmas ja maailmaga väga hästi hakkama saab, saab mees, kes on pahuksis kõige ja kõigiga, välja arvatud ta enda kaduv maailm. Metsarahva viimsed esindajad kuulutavad sõja külarahvale ja raudrahvale. Ei saa öelda, et ebaõnnestunult.
Vanemuine", millele Kangro omalt poolt lisas groteskse laulumängu "Uku ja Ecu" (Leelo Tungla tekst). Oma töötluses säilitas Kangro Karl August Hermanni laulumängu "Uku ja Vanemuine" (1908) algse teksti ja meloodiad, kuid lisas sellele uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretod kirjutanud Leelo Tungal. Instrumentaalmuusika Raimo Kangro lõpetas Tartu Muusikakooli klaveriklassi ning klaver on olnud väga tähtis pill ka tema heliloomingus. Juba tema esimene laiemat tähelepanu äratanud teos - süit op 1 - oli klaverile
Teine suhtlus põhines maili teel raamatu kohta uurimisega, saatsin neile samasuguse kirja samasuguse päringuga kui Apollo raamatukauplusesse. Kiri oli konkreetne ja lihtsa ülesehitusega. Saatsin mõlemad kirjad laiali ka samal ajal. Lootes vastu saada samamoodi konkreetset ja informatiivset kirja mis sisaldaks infot kas nende raamatupoes on minu otsitavat raamatut ja kui ei ole siis kas nad oskavad mulle soovitada kust ma seda leida võiks. Kirja ootan siiani sinisilmselt, ei ole ka kahtlust, et kiri kohale ei jõudnud kui Apollost tuli vastus. Selline klienditeenindus ei jäta just head muljet Kolmas kontakt Rahva Raamatuga oli samuti telefonitsi nagu ka võrreldava organisatsiooniga. Valisin numbri ning peale paari sekundit vastas mulle teises toru otsas klienditeenindaja kes tutvustas ennast nimeliselt, ettevõtte nimi jäi mainimata, see on veidi negatiivne kuna ma polnud kindel kas ma helistan õigesse kohta. Niisiis peale
ohtude maailmas. Kriitilist HP defineeris juba 200 aastat tagasi, ilma kriitilise GP nimetuseta Napoleinm kes kirjutas, et riikide välispoliitika sõltub riigi geograafilisest asupaigast. Kriitiline geopoliitika tegeleb ka GP kujutelmadega, millega õpgustatakse riigi välispoliitikat. Selle näiteks on Eesti – Vene poliitilised suhted (ajalooline vene oht). Kui Eeesti 1918 aastal iseseisvus. Siis geioikuurukuselt oleks olnud sinisilmselt uskuda vene poole deklaratsiooni Tartu rahus, kus Venemaa tunnistas igaveseks ajaks eesti iseseisvust. Selle mittemõistmine viiski 1940 aastal riikluse katastroofini. Ja mitte ainult Eestis, vaid kogu MRP ja Münceni lepingute ala riikidele. Kriitilisel GP on vahetu side GP lainetusega, s.t., et vaatamata heade suhete tsüklile, võib tulla järjekordne agresdiivne tsükkel, mis asub realiseerima ajaloolisi GO guvusud ja eesmärke. Sellele viitab ka Venemaa läguvälismaa poliitikas
ja raudmeeste austamine. Raudmeeste maailm, kes toovad meile kõike välismaailmast Kolmandas maailmas elab raudrahvas, kes tuleb suurte laevadega üle mere, vallutab maid ja allutab rahvaid ja teeb üleüldse, mida ise tahab. Maailmavalitsejad, ühesõnaga. Kui vana metsarahvas Põhja Konna kaasabil nende vastu edukalt võitlust pidas, siis külarahvas seda enam ei tee, vaid jumaldab ja järgib neid sinisilmselt. Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi, kuid peale Põhja konna kadumist oli raudmeestel kerge eesti üle võtta. Raudmeeste maailma võib vaadelda kui arenenud ühiskonda, kes tõid nii-öelda eesti metslastele ,,kultuuri". Raudmehed on valitsev klass, kes oli ära tapnud enamus ussisõnade rääkijaid. Raudmehed kasutasid metsast külla läinud inimesi talupoegadena, kes väsimatult põllul tööd rügasid, et leiva jaoks vilja kasvatada
üle mere, vallutab maid ja allutab rahvaid ja teeb üleüldse, mida ise tahab. Maailmavalitsejad, ühesõnaga. Kui vana metsarahvas hankida, töötavad külainimesed väsimatult põllul, et leiva jaoks vilja kasvatada. Juhindudes piibli ideoloogiast, et inimene peab palehigis Põhja Konna kaasabil nende vastu edukalt võitlust pidas, siis külarahvas seda enam ei tee, vaid jumaldab ja järgib neid sinisilmselt. oma igapäevast leiba teenima, unustavad külainimesed, kust nad tulevad. Külaelanikud kardavad metsa ning kuna nad ei oska Põhja-Konn oli metsaelanike päästnud raudmeeste käest ja toonud neile palju varandusi, kuid peale Põhja konna kadumist oli ussisõnu ja kristlus õpetab neid madusid vihkama, on see neile tõepoolest ohtlik. Külaelanikud peavad metsa jäänuid segasteks ning ei raudmeestel kerge eesti üle võtta