Beethoven, kes nägi "Nõidküti" etendust Viinis 1823. a., ütles Weberile, kui viimane teda külastas: "Jah, sa oled üks pagana vahva sell." (Teufelakerl). "Nõidkütt"- loodud tuginedes rahvuslikule laulumängule, oli tõesti õigeaegne romantilise rahvaelu, metsade ja inimeste avastamine, mille muusika tuli südamest ning läks kuulajate südamesse. Järgmise ooperi "Euryanthe" (1823) kirjutas Weber Viini jaoks. See oli teist tüüpi ooper. Kui "Nõidkütt" tugines singspielile - laulumängule, siis "Euryanthe"-s püüdis Weber luua nn. "suurt" romantilist saksa ooperit. Selleks pöördus ta ainestiku otsingul kaugesse feodaalsesse rüütliajastusse. Kuid keskaegsed rüütlilegendid olid tulvil müstikat, nende kangelased polnud niivõrd võitlejad kui mängukannid saatuse käes, kes elasid juba palju läbi ja ise väga vähe suutsid aktiivselt aidata kaasa oma käekäigule. Nii ei saanudki ooperis olla tegelikku kangelaslikkust. Sisu lühidalt: Tegevus toimub XII saj
annaabi.ee 
