võetud tolleaegsest linnaühiskonnast ja reaalsest elust. Tüüpilisteks tegelasteks olid nutikas teenija või teenijanna, kelle abil naerdi välja aadlike tühist eluviisi, ahne liiderlik aadlihärra, vana targutav ja rumal advokaat või doktor jne. Baroklik tõsine ooper oli õukondade lemmik, koomiline ooper sai populaarseks linnarahva ja kodanliku publiku seas. Saksamaal ja Austrias levisid saksakeelsed laulumängud ehk singspielid. Nii koomiline ooper kui laulumäng olid meelelahutusliku sisuga ja muusikaliselt lihtsamas stiilis. Austrias toetas singspiele`i žanrit keiser Joseph II, seetõttu sai etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusika- lise taseme. Kuulsad singspielid on Mozarti „Võluflööt“ ja „Haaremirööv“.
tegelased olidvõetud tolleaegsest linnaühiskonnast ja reaalsest elust. Tüüpilisteks tegelasteks olid nutikasteenija või teenijanna, kelle abil naerdi välja aadlike tühist eluviisi, ahne liiderlik aadlihärra,vana targutav ja rumal advokaat või doktor jne .Baroklik tõsine ooper oli õukondade lemmik, koomiline ooper sai populaarseks linnarahva ja kodanliku publiku seas. Saksamaal ja Austrias levisid saksakeelsed laulumängud ehk singspielid. Nii koomiline ooper kui laulumäng olidmeelelahutusliku sisuga ja muusikaliselt lihtsamas stiilis. Austrias toetas singspiele`i zanrit keiser Joseph II, seetõttu sai etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusika-lise taseme. Kuulsad singspielid on Mozarti ,,Võluflööt" ja ,,Haaremirööv". Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad, kasutatakse sõna "klassikaline", sidumata seda kindla ajastuga. Rahva hulgas tuntakse seda
sajandi keskel sai alguse Saksa ja Austria laulumängud – singspiel. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Inglismaa laulumängud. Inglismaal oli vastavaks žanriks ballaadooper – rahvalik muusika. Prantsusmaal koomiline ooper – opera buffa. Saksamaal olid laulumängud pigem rahvalikud üritused. Austrias toetas teatrit keiser Joseph II ning sellepärast laulsid etendustel kutselised ja muusikaliselt kõrge tasemega ooperilauljad. Näitena võib tuua Mozarti laulumängud – singspielid ,,Haaremirööv“ ja ,,Võluflööt“, ,,Sevilla Habemeajaja". 18. sajandi teisel poolel reformiti tõsist ooperit – opera seri. Ooperis loobuti üksikutest muusikalistest etteastetest, mis killustasid kogu ooperi ülesehitust. Pigem loodi ulatuslikke muusikalisi tseene, mis peegeldaksid täpselt ja realistlikult laval ja tegelaste hinges toimuvat. Esimene tuntum reformija ja helilooja oli Christoph Willibald Gluck (1714-1787), kes
annaabi.ee 
