püsirepertuaaris tänaseni. Ta on komponeerinud 22 erinevas zanris muusikalist lavateost, millest enamik on itaalia keeles, vaid 5 neist on saksakeelsed. Mozarti esimesed kompositsioonid olid ladinakeelsed kooliooperid ,,Esimese käsu kohustus" ning ,,Apollo ja Hyacintus" (helilooja oli siis 11- aastane), vt. õpik lk 303 Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid baroki- ja klassitsismi ning erinevad zanrid opera seria, opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on tema 14-selt Itaalias loodud ooperid ,,Mitridate, Pontose kuningas" ja ,,Lucio Silla", samuti üks viimaseid ,,Tituse halastus". Viinis kirjutas ta 1782. aastal keiser Joseph II tellimusel esimese saksakeelse Singspieli (laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövimine serailist") Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud
Vaimulikest teostest oli kindlasti tähtsaim Reekviem. Legend räägib salapärasest võõrast, kes ennast tutvustamata olevat käinud heliloojalt surnumissat tellimas. Seda teost Mozart siiski lõpetada ei jõudnud. Ooperitest oli üks tuntumaid "Don Giovanni". Kuna lool on dramaatiline lõpp, ja mängus üleloomulikud jõud, pole see koomilise ooperi jaoks tavaline süzee. Da Ponte nimetas ooperi lõbusaks draamaks ja Mozart ühendas selles muusikalise opera buffa, operia seria ja singspieli stiili. See on vähene osa sellest, mida Mozart on arendanud. Tähtsal kohal tema loomingus oli ka sümfoonial. Mozart on viimaste sajandite üks universaalsemaid muusikuid. Kujunenud pigem jäljendajana, jõudis ta küpses loomingus väga erinevate stiilide täiesti originaalse ühenduseni. Mozarti looming vastab kõige sügavamalt klassitsismiajastu esteetilistele ja inimlikele ideaalidele. Ta arendas väga palju klassitsismiajastu muusikat. Ludwig van Beethoven.Tema on kolmas Viini klassik
Mozarti uueks kiindumuseks sai Aloysia noorem õde Constance, nad abiellusid. 1787.a. tutvus M. Haydn'iga kellega tal tekkis hea loominguline kontakt, samuti tutvus ta parun von Swietoniga, kellel oli palju Bach'I teoste käsikirju. Mozart asus neid töötlema ja tegi neist hulgaliselt seadeid. Selle ajastu tähtsaimaks teoseks Singspiel "Haaremi rööv". 80.ndatel oli tema loomingu kõrgperiood, andis ka hulgaliselt klaverikontserte. 1786.a. kirjutas singspieli "Teatridirektor", mille ettekanne ebaõnnestus. Samal aastal kirjutas ta ühe kuulsama OB "Figaro pulma" See oli esimene ooper mille Mozart kirjutas ilma tellimuseta. 1787.a. tuli lavale uus ooper "Don Giovanni" Mozart saavutas küll kuulsuse, kuid väärilist töökohta ta ei leidnud. 1787.a. nimetati ta siiski keiserlikuks kammermuusikuks. See tiitel tagas talle keskmise sissetuleku, Mozartit tunti kogu Euroopas, kuid sellega ei kaasnenud suuri tellimusi ja trükiväljaandeid. 1790.a
Sageli tekitati konflikt mitte inimeste,vaid eetiliste väärtuste vahel. Nt. G. F. Handel „Julius Caesar“ 12. Iseloomusta 18.saj. keskel opera buffat. Too näiteid (helilooja,teos) Reaalne elu. Tegelased ja konfliktid olid neile omaaegselt linnaühiskonnast hästi tuttavad. Retsetatiivid on sageli asendatud kõnedialoogiga ning aariate lihtsad tundelised meloodiad väldivad barokkliku toredust. Nt. G.B. Pergoles „Teenija-käskijanna“ 13. Iseloomusta 18.saj. keskel singspieli. Too näiteid (helilooja, teos) Saksamaal oli see meelelahutus, lihtne meloodia. Austrias võimaldati etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusikalise taseme. Nt. W.A.Mozart „Võluflööt“ 14. Mida ja kuidas püüdsid tõsise ooperi reformijad muuta? 18. sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t lavaliselt dünaamiliseks. Vana tüüpi da-capo asemel hakati kasutama lühemaid aaria vorme. Julgem orkestrikasutus muutis
elusaatuse tõttu, tehes küll ka ise vigu. Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. Niisiis on ka o.c-s ühendatud põnevus ja tunded. O.c-le on iseloomulik: kõnedialoogid, lihtsakoelised muusikanumbrid näit laulud, mitte ulatuslikud aariad. Ooperi lõpus on sageli vodevill peategelaste ansambel, kus iga solist laulab ühe salmi ja koos lauldakse refrääni (see on vodevilli teine tähendus; niisugune vodevill on näit ka Mozarti singspieli ,,Haaremirööv" lõpus). O.c-d esitati teistes teatrites kui prantsuse muusikalist tragöödiat (tragédie lyrique), viimasel oli privilegeeritud seisund ja paremad finantsilised tingimused (koor, ballett, orkester, uhke lavakujundus). O.c esimesed autorid on 1750. ja 1760. aastatel Jean-Jacques Rousseau (,,Külanõid", 1752) ning Philidor (,,Tom Jones",1765) ja Monsigny (,,Desertöör", 1769). 1780. aastatel muutub o
Ooperis on palju situatsioonikoomikat. "Don Giovanni" - teine libretistiga koostöös valminud ooper. Aluseks 2 hispaania legendi, üks küünilisest võrgutajast don Juanist ja teine "kivist külalisest" - hauamonumendist, kes tuleb kätte maskam teda pilganud ülbele rüütlile.Süzee pole koomilise ooperi jaoks tavaline, ooper lõpeb väga dramaatiliselt. Da Ponte(libretist) nimetas ooperi lõbusaks draamaks ja Mozart ühendas selles muusikaliselt opera buffa, operia seria ja Singspieli stiili. "Võluflööt" - Mozarti viimane Singspeili ooper. Tuli Viinis lavale napilt enne helilooja surma. Selle ooperi tellis Mozarti sõber äärelinnateatrile. Lugu on täis vabamüürlikke ideid ja sümboolikat: vastakuti on kaks sümboolset võimu, valeliku ja despootliku Öökuninganna pimeduseriik ning targa ja õiglase Sarastro valguseriik, kuhu jõudmiseks peab läbi tegema hulga katsumusi. * See teos ühendas kõigi oma aja ooepritüüpide ja lisaks veel draama - ja
Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. Niisiis on ka o.c-s ühendatud 12 põnevus ja tunded. O.c-le on iseloomulik: kõnedialoogid, lihtsakoelised muusikanumbrid näit laulud, mitte ulatuslikud aariad. Ooperi lõpus on sageli vodevill peategelaste ansambel, kus iga solist laulab ühe salmi ja koos lauldakse refrääni (see on vodevilli teine tähendus; niisugune vodevill on näit ka Mozarti singspieli ,,Haaremirööv" lõpus). O.c-d esitati teistes teatrites kui prantsuse muusikalist tragöödiat (tragédie lyrique), viimasel oli privilegeeritud seisund ja paremad finantsilised tingimused (koor, ballett, orkester, uhke lavakujundus). O.c esimesed autorid on 1750. ja 1760. aastatel Jean-Jacques Rousseau (,,Külanõid", 1752) ning Philidor (,,Tom Jones",1765) ja Monsigny (,,Desertöör", 1769). 1780. aastatel muutub o
annaabi.ee 
