Peale poliitilise võimu haaramist algas kapitalistlike suhete likvideerimine, ettevõtete natsionaliseerimine ja paljud teised ümberkorraldused. Ajaloos kannab see nimetust Oktoobrirevolutsioon. ------------------------------------------------------------------------------------------------ LENIN, ULJANOV, VLADIMIR ILJITS (22. IV 1870 21. I 1924). Oli Venemaa ja rahvusvahelise kommunistliku liikumise üks juhte, NLKP ja Nõukogude riigi rajaja, marksismi teoreetik. Pärit Simbirskist, kus isa oli rahvakoolide inspektor. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna. Tegutses marksistlikes ringides, käis välismaal, et tutvuda Lääne- Euroopa marksistide töödega. Oli Siberis asumisel ja mitmel korral emigratsioonis välismaal. VSDTP II kongressil 1903. a. pani aluse bolsevike parteile. Juhtis relvastatud ülestõusu 24.-26. X Petrogradis.
–14. juunil 1910. aastal Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgasÜlem- Suetukist, Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli hinnanguliselt 35 000 ringis.Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. KOKKUVÕTE Üldlaulupeod on eestlaste kui rahavuse jaoks üks tähtsamaid sündmusi kogu meie ajaloo vältel, mil eesti talupojad võitlesid meie iseseisvuse eest. Laulupidu peetakse niivõrd tähtsaks sündmuseks, et seda peetakse ka tänapäevani. Sellel aastal (2014) oli peetud järjekorras juba 26.üldlaulupidu.
Postimees". Pea kolme kuu jooksul viidi läbi karistusoperatsioon, mille käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgas Ülem- Suetukist, Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli kuskil 35 000 ringis. Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. Kavas oli 28 laulu, välisautoritelt olid ka 4 puhkpilliorkestrite pala. Punklaulupidu Punklaulupidu oli 7. juunil 2008 Rakveres toimunud üritus, kus tuntud Eesti punklaule esitati laulupeo formaadis kooride poolt. Punklaulupeo idee autoriks ja teostajaks oli Üllar Saaremäe, peojuhiks Peeter Volkonski, kunstnikuks Hardi Volmer ja
–14. juunil 1910. aastal Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgas Ülem-Suetukist,Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli hinnanguliselt 35 000 ringis. Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. Kavas oli 28 laulu, millest erandina eesti autorite teosed ei olnud vaid kaks lastekoorilaulu. Välisautoritelt olid ka 4 puhkpilliorkestrite pala . (http://et.wikipedia.org/wiki/VII_%C3%BCldlaulupidu ) Kasutatud kirjandus 1. http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu 3.http://et.wikipedia
14. juunil 1910. aastal Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega. 36 eestlaste rühma tuli ka väljaspoolt Eestit, sealhulgas Ülem-Suetukist, Simbirskist, Jevpatoriast ja Helsingist. Pealvaatajaid oli hinnanguliselt 35 000 ringis. Peoplats asus praeguse Laulupeo tänava lõpus. AJASTU SUURMEHED Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, sündinud 1932) emigreeris 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal
Olulisem oli see, et oli pärit kõrgest sots kihist- isa oli Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektor. Teinud edukat ametnikukarjääri, sai isikliku mittepärandatava aadlitiitli, tagas lastele korraliku hariduse. Rõhutatud kujunemisteel vanema venna, Aleksander Uljanovi rolli, kes ühines narodnikutega, plaanis grupiga Aleksander III mõrva, paljastati, arreteeriti, anti kohtu alla ja poodi üles. Väidetavalt venna märtrisurm olevat olnud Uljanovi edasi tegutsema õhutav tuli. Simbirskist läks Kaasani ülikooli, seal sattus osalema revol üliõpilasliikumises, visati välja, siis oli lühikest aega sundasumisel, pöördus Peterburi tagasi, jätkas revol tegutsemist, oli Vm töölisklassi vabadusvõitluse liidu eestvedajaks, sattus üsna pea sandarmeeria huviorbiiti, Siberist tagasi pöördudes asus Genfi. Juhtivale kirjamehe pos-le tõusmisele aitasid kaasa Lenini hea sulejooks, oskus end arusaadavalt väljendada, ka talle omane
annaabi.ee 
