Muusikaajalugu: KESKAEG - VAIMULIK MUUSIKA
ta ise selle laulu, kus iga värsirida algas eelmisest astme võrra kõrgemalt ja värsiridade
esisilpidest moodustusid helikõrguste silpnimetused) - UT RE MI FA SOL LA
UT, mida oli halb laulda, asendati hiljem DO`ga sõnast Domini.
Kaua puudus 7.aste, mille nimetus saadi hiljem sama hümni viimasest värsireast- SI .
Keskaja muusikas oli kasutusel neli põhi–helilaadi, mille põhihelid on vastavalt:
LE - Dooria (Eestis kasutatavate suhteliste helikõrguste silpnimetustega)
MI - Früügia
NA - Lüüdia
SO - Miksolüüdia
1260.a võttis Kölni Franco kasutusele notatsiooni, mis määras helivältused sama
printsiibi järgi nagu tänapäeval – jaotumine kaheks (terve-, pool-, veerandnoot jne.) Iga
noot tähistab ühte helikõrgust. Igal noodil ja pausil kindel vältus.
Mitmehäälsus keskaja muusikas
Kirikumuusika oli arvatavasti sajandeid ühehäälne (kuna pikka aega kestis suuline traditsioon, siis
annaabi.ee 
