ära. Näiteks Eesti põlevkivimaardla kaevandamisel pumbatakse välja (keskmiselt 300 000 m³) vett ööpäevas, millest praegu kasutatakse ära vaid väike osa, kuid mida tegelikult annaks kasutada nii põllumajanduses, tööstustes, kui ka mujal. 4.slaid Põhjavett reostavad näiteks prügilad, mille pinnas on vett läbilaskev ning tänu millele jõuavad sealsed ohtlikud ained maapinda ning edasi põhjavette. Põllumajandusehitised, milleks on näiteks siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, mis reostavad veekogu fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega. Põllumajandustootmises maaharimises valel ajal väetamine ja üleväetamine ning loomapidamine veekogu valgalal põhjustab põhjavee reostust. Lisaks veel tööstused, naftahoiuehitised, kanalisatsiooniehitised, transpordivahendid ja palju muud, mille õnnetuste või lekkimiste korral võib
sattuda naftasaadusi, mis võivad toksilisuse, bioakumuleeruvate raskmetallide ja muude ohtlike ühendite sisalduse tõttu kahjustada veekogu või põhjaveekihti, hävitades veekogus loomastiku ja taimestiku ning muutes põhjavee kasutamiskõlbmatuks. Taoliste reostusjuhtumite vältimiseks on keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestanud määrusega naftasaaduste hoidmisehitistele esitatavad veekaitsenõuded. Põllumajandusest tuleva reostuse mõju Põllumajandusehitised , siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, põhjustavad veekogude reostumist eelkõige taimetoitainetega (fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega). Põllumajandustootmine – maaharimine ja loomapidamine veekogu valgalal on samuti seotud taimetoitainete sattumisega pinna- ja põhjavette. Toitainete rohkus muudab veekogud eutroofseks, vähendades hapnikusisaldust vees ning kahjustades veekogu elustikku. Põhjavette sattunud nitraadid välistavad põhjavee kasutamise joogiveena
ning heitvee juhtimiseks suublasse, välja arvatud reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie Valgala kaitse veereostuse eest § 26 Valgalal tuleb vältida reostusallika ohtlikku seisundit, mille jätkuv halvenemine põhjustab või võib põhjustada veekogu või põhjaveekihi reostumist. Potentsiaalselt ohtliku reostusallika liigid on: 1) kanalisatsiooniehitised; 2) naftasaaduste hoidmisehitised; 3) siloladustamiskohad; 4) sõnnikuhoidlad; 5) väetisehoidlad. Kanalisatsiooniehitise kuja peab sõltuvalt reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest, reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast olema vähemalt 5 meetrit, kuid mitte üle 500 meetri. Naftasaaduste hoidmisehitise kuja peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema vähemalt 25 meetrit, kuid mitte üle 150 meetri.
reostamise eest: Kuna valgalal paiknevatest kanalisatsiooniehitistest võib reovesi lekkida veekogudesse või põhjavette, siis reostunud vett ei tohi otse lasta põhjavette eriti veel karstialadel, kus puudub pinnase isepuhastusvõime. Reostunud vesi tuleb eelnevalt puhastada (fosfor, lämmastik, sulfaadid, kloriidid, naftasaadused). Seetõttu kasutab ühiskanalisatsiooni ligikaudu 70% Eesti elanikkonnast. Põllumajandusehitised – siloladustamiskohad, sõnniku- ja väetisehoidlad, põhjustavad veekogude reostumist eelkõige taimetoitainetega (fosfori, lämmastiku ning orgaaniliste ühenditega). Põllumajandustootmine – maaharimine ja loomapidamine veekogu valgalal on samuti seotud taimetoitainete sattumisega pinna- ja põhjavette. Toitainete rohkus muudab veekogud eutroofseks, vähendades hapnikusisaldust vees ning kahjustades veekogu elustikku. Põhjavette sattunud nitraadid
annaabi.ee 
