Puistu ehk puisniit
lahtedes jää alt vabad on, kogunevad sinna hallhaigrud. Kevadisel hommikul võib näha toitu
otsivaid sookurgesid.
Kohata võib veel metskiuru, rohevinte metsvinte, leevikesi, puukoristajat, kodukakku ja
imetajatest siili, metssiga ning oravat.
Taimestik
Lääne-Eesti puisniitude uhkuseks on kaunis kuldking, meie looduse suurima ja huvitavama
õiega käpaline. Enne kui seemnest saab õitsev taim, kulub 15 aastat.
Juuni algusest kuni juulini õitseb kärbesõis väike silmatorkamatuks jääv käpaline, mille
tumepruunid õied meenutavad varrel istuvaid kärbseid, õigemini teatavat liiki kaevurherilasi.
Südasuvel võib tammede läheduses kasvamas näha tamme-kivipuravikke.
Puudest domineerib tamm, põõsastest sarapuu.
Juulis võib lagendikel kohata soo-neiuvaipa, väikestel kuivadel platsidel võib siin-seal leida
laialehist neiuvaipa. Teerajad ja lagedamad paigad on tumepunase neiuvaiba kasvukoht.
Laelatul võib leida ka valget tolmpead
annaabi.ee 
