Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused
Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1. ümbritsevate objektide taju 2. Ruumitaju 3. Liikumistaju 4. Ajataju 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused
- Apertseptsioon - taju sõltuvus psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest ja eelnevast kogemusest. Näiteks võime me näha maailma erinevatel päevadel kas läbi "roosade" või läbi "mustade prillide". Taju liigid 1) Ümbritsevate objektide taju 2) Ruumitaju 3) Liikumistaju 4) Ajataju 1) Ümbritsevate objektide taju - Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; - Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; - Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. - Isikutaju o tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. o Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni.Näiteks
kategooriasse liigitada. o Apertseptsioon - taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest. Näiteks võime me näha maailma erinevatel päevadel kas läbi "roosade" või läbi "mustade prillide". TAJU LIIGID o Ümbritsevate objektide taju o Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; o Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; o Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. 1. Ruumitaju ... võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. 2. Liikumistaju ... annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga
Järsu nüstagmi puhul on aeglane faas alati tsentripetaalne ja kiire faas toob silma vaadatavale objektile tagasi. Pendulaarse (sujuva) nüstagmi puhul on võnkumised mõlemas suunas võrdse kiirusega. Uurides nüstagmiga patsienti, tuleb hinnata amplituudi ja sageduse muutusi eri vaatesuundades. Nüstagme on võimalik registreerida (s.o. silmaliigutusi mõõta ja nii eri nüstagmivorme täpselt määratleda) elektronüstagmograafika (ENG) abil. ENG printsiip seisneb selles, et silmaliigutustel tekivad silmamunade elektrilises väljas muutused, millede positiivsed ja negatiivsed laengud kahe elektroodi kaudu ära juhitakse ja registreeritakse. Põhjus: häired tasakaalu ja lihaste koordinatsiooni reguleerivas närvisüsteemi osas (poolringkanalites, VIII kraniaalnärvi tuumades, väikeajus, suuraju otsmikusagaras). Nüstagmid esinevad kõige sagedamini väikeajukasvajate, Meniere`i sündroomi ja sclerosis multiplex`i korral. V - Kolmiknärvi kahjustus
annaabi.ee 
