primaatidel läbi viidud katsetega. tema töö põhineb sisemistel kehalistel signaalidel. Need on universaalsed bioloogilised seadused 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised (nn tähelepanu kontrollmehhanismi algseadistus; attentional control setting) mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist? 1) Märkame tulemust, mida ootame
Katseisiku uinudes graafik muutub (algfaas 1); nõrgad silmaliigutused siiski erinevad. Faas 2 osutab ,,unevärtnatele", s.t. ahastele lainerühmadele. Esimese 90-minutilise tsükliga jõuab katseisik kiiresti 4.faasi nüüd ulatuvad ajulained sügavamale, on laiemad ning kooma puhul reistreeritavatega väga sarnased. Erandjuhul esinevad selles faasis unenägudeta unena. Seejärel lähevad ajulainete redistreeringud taas esimesele tasandile, ent sellal kui algfaasis silmaliigutusi peaaegu ei esienudki, ilmnevad taasalgavas 1.faasis kiired silmaliigutused (REM), mis on tihedalt seotud unenägudega. Esimene faas. Selles faasis on uni kõige kergem. EEG fikseeringud sarnanevad väga ärkveloleku omadega. Suigatame, meie lihased lõdvestuvad, südametegevus aeglustub. Öise une kestel pöördume sellesse faasi mitu korda tagasi, naaseme sügavamast unest üha pikemaks ajaks pinnalisse. Teine faas. See algab peagi pärast uinumist. Kiiresti läheneme 4
Valguse intensiivsusele on koige tundlikum reetina piirkond ~1520º nägemisnurga ala ümber fovea Ajukoorde edastatav nägemisinformatsioon ilma lisatöötluseta Liikumine Orientatsioon Piirjooned Kuulmine on seotud ajuga järgmiselt suurem osa läheb ühte ajupoolkerasse ja väiksem osa teise Juba ajutüve tasemel seotakse tasakaaluinformatsioon sisekõrvast lihastoonust koordineeriva susteemiga asendimotoorikat koordineeriva susteemiga silmaliigutusi koordineeriva susteemiga Inimese liigutuste (motoorika) programmeerimine on keeruline, sest on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid On palju liigeseid sama eesmärgi saavutamine võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades sama liigutusmuster võib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks. Millist informatsionni tõlgendatakse kõrvas (enne kui see ajju jõuab) Variandid: heli valjus, heli sagedus, heli suund, heli tekitaja.
töö aeglustub (Tlu õppematerjal). Unestaadiumid Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, on unetsükkel jagatud viieks staadiumiks. Esimesed neli staadiumit moodustab NREM-uni ning viimase täidab REM-uni, kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Iga osa unest on organismi funktsioneerimise seisukohalt vajalik ning evolutsiooniliselt väga täpselt välja kujunenud (Walker, 2017). Ajuaktiivsust, lihasaktiivsust ja silmaliigutusi jälgides ja registreerides eristatakse viite erinevat staadiumit: 1. Staadium alfa lained hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teetalainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Südametöö ja hingamine aeglustuvad, lihased lõdvestuvad. Võivad esineda kukkumise tunne ning ka nägmis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. Staadium domineerivad teeta-lained. Iseloomulikud on "unesplindid" (1-2 sek, kiired
I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. · Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi · Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu · NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse · Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele · Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed.
järeldus, kas ja milline liikumine toimus. Mis on lateraalne pidurdus? Tooge selle kohta näiteid Kui nägemise korral nägemisrakud omavahel mõjutavad teineteist nii, et üks aktiivne närvirakk takistab teise närviraku aktiivsust.Näiteks kui paberil on ühe värvi erineva tonaalsusega jooned siis tundub tumedama juoone pool olev serv heledam kui heledama pool see ainult tundub, sest närvirakud ei lase neid teisiti näha. Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike. Silmaliigutusi on tahtlikke ja tahtmatudi. Tahtmatud kujutise automaatne nägemine, tahtmatud silmaliigutused objekti vaatamise, silma väikesed hüpped. Tahtlikud on siis kui jälgime midagi , tahtlikult vaatame teravamalt või tahtlikult hüppame ühelt esemelt teisele. Mida tähendab tajuline püsivus? Kui me teame midagi millestki, siis me mäletame seda näiteks kui me teame et puu on meist kõrgem, siis puust kaugenedes ja nähes teda väiksena teame, et ta on meist kõrgem.
Globaalne liikumistaju: toimub V5 retseptiivrakkudes. Iseloomustab integreeritus (hõlbab suuremat ala) ning integreeritus (rakurühmad on spetsialiseerunud teatud liikumissuundadele ning saavad sisendi erinevate esmaste tunnuste kodeerijatelt). Kuidas tekib tajumulje sõltumatus silmade liikumisest? Kas aferentselt või eferentselt? Silmaliigutused on liikumistaju jaoks probleem, kuna üks ja sama retinaalse liikumise muster võib tekkida nii tegelikust kui silma liikumisest. Silmaliigutusi arvestatakse eferentselt: silmaliigutust juhtivast aju osast saadetakse signaal ka taju keskustesse Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib? Näiline liikumine ehk (stroboskoopiline liikumine e. phi - fenomen) tekib kui kaht lähestikust punktvalgusallikat lülitatakse sisse ja välja 30 - 200 ms ajavahemiku sees. Liikumise järelefekt seisva stiimuli näiv liikumine liikumisele adapteerumise järel
levinud üldine pidurdus. Kuidas seda uuritakse? · Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. · Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? · REM (Rapid Eye Movements) uni · N. Kleitman - hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi EEG abil · Eugene Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode (Rapid Eye Movements REM) Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi · Evolutsiooniline hüpotees · Õppimise hüpotees · Unustamise hüpotees · Kõrvalprodukti hüpotees Mis on taju? Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi
23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. Ajumehhanismid: Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis. 24. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanu ressursid on piiratud: selle seletuseks on R.Desimone ja J.Duncan
4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näiteid mida teame tähelepanu neutraalsete mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetest? 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid · Ajutüve retikulaarformatsioon · Taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad · Ajukoore otsmikusagar kui suunav ja koordineeriv piirkond · Silmaliigutusi reguleerivad kesksed · Kiirusagara moodulsüsteemid · Parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist? Minevikus tugevaid positiivseid või negatiivseid kogemusi ja emotsioone põhjustanud tegureid on kergem märgata. 9
teabe teatud osa aktualiseerimiseks ja valikuliseks tajuandmete teadvustamiseks. Taalamuse ülenev aktivatsioon aitab valikuliselt aktiveerida tajuelamuse ja lühimälus sisalduva teabe aluseks olevaid ajukore närvirakke, mis vahendavad infot tähelepanu keskmes olevatest objektidest. Ajukoore otsmikusagar. Tahtelise tähelepanu koordineeritud tegevus, kontroll tuuma colliculus superiori valikulise aktiivsuse üle. Silmaliigutusi reguleerivad keskused. kiirusagara moodulsüsteemid (nt erinevad tp jagamise/ümbersuunamise ja tähelepanu koondamise jaoks, Posner jt. 1994 jj). parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis! 31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanu tagab tajumehhanismide sobiva aktivatsiooni ja õige töö; tähelepanu on valiv taju
6)Gaglion on a) Närvirakkude kogum b) Eriline närvisüsteemi osa, mis paikneb väljaspool aju c) Närvisüsteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud informatsiooni peaajusse(tegelikult rangelt võttes mitte, aga ta siiski luges ka selle õigeks) 7)Juba ajutüve tasemel seotakse tasakaaluinformatsioon sisekõrvast a) kuulmisinfoga heliallikate paiknemise kohta ruumis b) lihastoonust koordineeriva süsteemiga c) asendimotoorikat koordineeriva süsteemiga d) silmaliigutusi koordineeriva süsteemiga 8)Inimese liigutuste (motoorika) programmeerimine on keeruline, sest a) on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid b) On palju liigeseid c) sama eesmärgi saavutamine on võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades d) sama liigutusmuster voib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks. TOOMELA TEINE KT: 1 keel ja kõne- kuna täpseid küsimusi ma ei tea.. siis otustasin kopeerida väikese konspekti siia ( võite ka ära kustutada :) )
ümbersuunamine; tähelepanuressursi ümber jagamine). Väline– avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas. 2. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon (üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad (üldine teadvustatus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid, parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis. ei ole ühte kindlat piirkonda. On teatud piirkonnad, mis on rohkem seotud teatud tähelepanuga, aga ühte kindlat piirkonda pole. Võrgustiku idee – erinevad piirkonnad on tihedalt seotud. Neuraalne mehhanism: parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) – parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. 3
Väline(overt)avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunasnt silmaliigutused objekti suunas. 30. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanuprotsesside jaotumises? Ajumehhanismid: Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis. 31. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanu ressursid on piiratud: selle seletuseks on R.Desimone ja J.Duncan väljapakkunud kallutatud võistluse teooria (biased
1. Esimene staadium e kerge uni: üleminek ärvelolekust uneseisundisse. Võib esineda ootamatuid lihastõmblusi või kukkumistunnet. Lihastoonuse alanemine, kiirete silma liig kadumine. (1-5% kogu une ajast, 2min) 2. Teine staadium ehk uinumine: silmade liigutused kadunud, lihastoonus mõõdukalt alanenud (50% kua, 20min) 3. Kolmas staadium: 3. ja 4. unestaadium kokku = sügav- ehk aeglane uni. 4. Neljas staadium: silmaliigutusi ei ole, tähtis närvisüsteemi taastumise osas, et tagada ärkvelolekul aktiivne funktsioneerimine. Domineerib 1-2 unetsükli vältel, vähem une teisel poolel. (3+4=20-25% kua,30min) 5. REM uni. Unenäod: une ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused, mõtted ja emotsioonid. Põhiliselt REM une ajal. Vajalik mittevajaliku informatsiooni kustutamiseks, mis aitab edaspidi neg infot vastu võtta (evo hüpo); stiium
Tegelikult olevat teada: 1) ajukoore piirkonnad on vastas-seostes; 2) üks-sama piirkond võib osaleda mitmes funktsioonis; 3) taju ei formeeru ühes ajupiirkonnas. Luria (1973): 1) aju osad on vastasmõjus, igal lülil süsteemis on nii aferentsed kui eferentsed komponendid; 2) üks-sama piirkond osaleb mitmes funktsioonis – nt motoorika osaleb tajus, keeruline esemeline taju eeldab vältimatult silmaliigutusi; 3) igal aju osal on oma roll terviklikus psüühilises protsessis. Selgitus: 1) aju töötleb infot KA seriaalselt – meelekogemus võtab aega ja tegevus on järjestatud; 2) see seriaalne töötlus on hierarhiline – ikka, eriti arenguliselt – ei saa kogeda asju neid meeletunnustest konstrueerimata; 3) terviklik taju formeerib tertsiaarse koore vältimatul osalemisel – arengus kujunevad järjest keerulisemad aju funktsionaalsed
(eelisteks on arenenud võime märgata ümbruses toimuvat, olla sellele avatud), avara sissesuunatu ( eeliseks suurema hulga info vastuvõtmisele ja sisemisele töötlemisele), kitsa väljasuunatud (pädevalt reageerida keskkonnast tulenevatele väljakutsetele, tegutseda ühes kindlas sihis), kitsa sissesuunatud( ei ole raske mõttes lahendada probleeme, kui info on olemas) Vaikne uni uinumise järel tleb 40-80 min vaikset und. Silmaliigutusi on vähe või puuduvad, vähesed suuremad asendimuutused, vererõhk madalam ärkveloleku tasemest,peenise või kliitori erektsioon puudub, harvaesinevad elamused, hingamine regulaarne, sügav, pulss aeglane,regulaarne Aktiivne uni - REM uni, paradoksaalne, kiired järsud silmaliigutused, keha tõmblem üldisema madala toonuse foonil, hingamine pinnapealne, muutlik, pulss kiire, vererõhk muutuv, peenise või kliitori erektsiooni esineb, dramaatilised elamujsed unenäo vormis, visualisatsioon
Ajukoor ehk neocortex – „mõtlev aju“, seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome). On parim lahendus, kui tähelepanu suudetakse hõivata kõigil kolmel tasandil. Sakaadilised ehk suureamplituudilised silmahüpped. Jälgivad silmaliigutused, kus pilk fikseeritakse objektile ja hoitakse muutes näiteks liikuva objekti puhul silmamuna asendit. Treemor ehk pidev väike värin. Esimesena Yarbus 1967: väike aparaat, mis registreerib silmaliigutusi. Seesmise ruumitähelepanu efekt: Inimene suudab ka tähelepanu ja pilgu fikseerimisel mingile objektile mingil määral ka täita kõrvalist ülesannet (nt jälgides liiklust leida istmelt telefon). Seesmine ruumitähelepanu töötab enamasti välise ruumitähelepanu huvides. Mõnikord saab formeerida ka rohkem kui ühe fookuse, mille vahele jäävad nõrgema tähelepanuga alad. On kahtlemata seotud ka silma nägemisnurgaga, inimesel umbes 160 kraadi. (TH)
mõjutajaks olla locus coeruleuse noradrenergiline talitlus, ja teisest küljest on selgelt täheldatud, et kolinerglise neurotransmitteri aktiveerimine suurendab REM-une hulka. https://olemiseilu.wordpress.com/category/unenagemine/ Rem uni 16 17 • REM (Rapid Eye Movements) • N. Kleitman - hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi EEG abil • Eugene Aserinsky – märkas kiirete silmaliigutuste perioode (Rapid Eye Movements – REM) Unepuuduse tagajärjed- Une deprivatsioon katserottidel vähendab nende eluiga 2- 3 aastalt 3-5 nädalani! Kui ainult Rem und vähendati, lühenes eluiga samuti. Mida unes nähakse? Hall (1951,1966): 34% unesid sisaldavad liikumist, jooksmist, ujumist, kõnd. Seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18 rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga.
protsessis - Globaalne – liikumise kõrgem töötlus toimub V5 piirkonnas. Iseloomustab rakkude globaalsus ehk rakkude retseptiivväljad hõlmavad suuremaid alasid või kogu nägemisvälja. Mis on ava probleem liikumistajus? Erinevad piirjooned mis liiguvad erinevates suundades erinevatel kiirustel võivad tekitada identseid vastuseid liikumistajus. Kuidas tekib tajumulje sõltumatus silmade liikumisest? Silmaliigutusi arvestatakse eferentselt: silmaliigutust juhtivast aju osast saadetakse signaal ka taju keskustesse. Probleem seisneb selles, et reetinal võib sama muutus toimuda sellest et objekt liikus meist vasakule või et liigutasime oma silma paremale. Efekt reetinal on sama, et tajuksime õigesti kas toimus objekti liikumine või mitte, arvutab aju maailma tajudes enda silmaligutused reetina muutuste hulgast maha. Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib?
• Seesmise globus palliduse elektriline stimulatsioon • Proovitud embrüolt võetud DA rakke basaalganglionidesse viia. Väikeaju ülesanded ja homonukuluse (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. • Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi • Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu • NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse • Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele • Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega. Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed.
Suund võib olla horisontaalne, vertikaalne, diagonaalne või rotatoorne. On kaks põhilist tüüpi järsk ja sujuv (pendulaarne). Järsu nüstagmi puhul on aeglane faas alati tsentripetaalne ja kiire faas toob silma vaadatavale objektile tagasi. Pendulaarse (sujuva) nüstagmi puhul on võnkumised mõlemas suunas võrdse kiirusega. Uurides nüstagmiga patsienti, tuleb hinnata amplituudi ja sageduse muutusi eri vaatesuundades. Nüstagme on võimalik registreerida (s.o. silmaliigutusi mõõta ja nii eri nüstagmivorme täpselt määratleda) elektronüstagmograafika (ENG) abil. ENG printsiip seisneb selles, et silmaliigutustel tekivad silmamunade elektrilises väljas muutused, millede positiivsed ja negatiivsed laengud kahe elektroodi kaudu ära juhitakse ja registreeritakse. Põhjus: häired tasakaalu ja lihaste koordinatsiooni reguleerivas närvisüsteemi osas (poolringkanalites, VIII kraniaalnärvi tuumades, väikeajus, suuraju otsmikusagaras). Nüstagmid esinevad kõige
frontaalsagara kontrollil Unetsüklid: I tase: kerge uni üleminekufaas kergesse unne võtab aega 4-5 minutit II tase: veidikene raske uni välisärritajatele ei reageerita. Moodustab poole unest. Lihased lõdvenevad, kehatemperatuur langeb. 10-20 minuti juures III tase: sügav uni lihastoonus juba päris lõtv IV tase: REM uni unenägude tase. Lihaste aktiivsus tõuseb. 90 minutit peale uinumist. REM (Rapid Eye Movements) uni N. Kleitman hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi (EEG abil) Eugene Aserinsky - märkas kiirete silmaliigutuste perioode Iseloomustab: 1) suurenenud ainevahetus 2) kiirenev hingamine, südametalitlus ja vereringe 3) teatud lihaste (nt kaela) toonuse alanemine Kui REM une faasis ärkame, mäletame unenägu. Mida unes nähakse? Hall (1951, 1966): 34% unesid sisaldavad liikumist (jooksmine, kõnd, ujumine jms), seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18% rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga
frontaalsagara kontrollil Unetsüklid: I tase: kerge uni – üleminekufaas kergesse unne võtab aega 4-5 minutit II tase: veidikene raske uni – välisärritajatele ei reageerita. Moodustab poole unest. Lihased lõdvenevad, kehatemperatuur langeb. 10-20 minuti juures III tase: sügav uni – lihastoonus juba päris lõtv IV tase: REM uni – unenägude tase. Lihaste aktiivsus tõuseb. 90 minutit peale uinumist. REM (Rapid Eye Movements) uni N. Kleitman – hakkas algul uurima aeglaseid silmaliigutusi (EEG abil) Eugene Aserinsky - märkas kiirete silmaliigutuste perioode Iseloomustab: 1) suurenenud ainevahetus 2) kiirenev hingamine, südametalitlus ja vereringe 3) teatud lihaste (nt kaela) toonuse alanemine Kui REM une faasis ärkame, mäletame unenägu. Mida unes nähakse? Hall (1951, 1966): 34% unesid sisaldavad liikumist (jooksmine, kõnd, ujumine jms), seejärel rääkimine, istumine, vaatamine, suhtlemine 64% negatiivse sisuga, 18% rõõmsad, 1% seksuaalse sisuga
- Dopamiini närvitee mis saab alguse mustollusest. Basaalganglionid on alati motoorse signaali tugevuse kontrollijad. Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi – alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu. Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: - Keskmised osad vastavad ka kehaosale - Äärmised osad jäsemetele ja sõrmedele Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega. Seljaaju juhteteed ja seos lastehalvatusega. Mis on ataksia ja mis apraksia? - Ataksia – lihaste koostöö on häirunud, tuleneb väikeaju kahjustusest
Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 106 kiudu. Võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulenevad kiud ei ristu. Nina ja oimu polt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvasse närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmaliigutusi ja pupillireaktsioone. Nägemis- e visuaalkorteks. Primaarne nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1. Visuaalne ala V1 saab informatsiooni kontralateraalse nägemisvälja alalt. Visuaalkorteksis on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena, mida nim orientatsiooni silmadominantseteks sammasteks. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu teatava oreintatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi.
skaadilised silmaliigutused, mis on jälgitavad isegi suletud laugude tagant silmamuna järskude hüppetaoliste suunamuutustena. kui inimene norskab, siis ei tähenda, et ta magab. Norskamist oskavad imiteerida paljud, seda silmad suletud, kuid vaimu tegelikult ärkvel olles. Lihtsaim viis aru saada, kas inimene on uinunud, on vaadelda, kas tema silmad liiguvad silmalaugude taga aeglaselt ja sujuvalt või järskude hüpetena. Kuna skaadilisi silmaliigutusi on raske tahtlikult välistada ja kuna on teada, et REM- uni saabub uinumisjärgselt alles umbes pooleteise tunni pärast, siis inimene, kes norskab ja kelle silmad on kinni, kuid kelle laugude tagant märkame silmahüppeid, tegelikult ei maga. Kiire une korral suureneb aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus, suureneb ainevahetus, kiirenevad hingamine, südametalitus ja vereringe, alaneb teatud lihaste (nt kaela) toonus, võib esineda erektsioon ja ilmuvad kiired silmaliigutused
kaashäälik. Seejuures peetakse keerulisemaks seost lühike täishäälik ↔ ülipikk kaashäälik (all), lihtsamaks vastupidist varianti (aal). Koartikulatsiooni taastamise harjutamiseks sobivad sõna (silbi) “kasvatamise” ülesanded (aa - naa, oa - noa, oo - loo - ool - lool), täishääliku seostamine järgneva lühikese ja ülipika kaashäälikuga (eel - ell - lell). Õpilasi abistab, kui osutada tähtedele, et teha õigeid silmaliigutusi. Töövõtted enesekontrolli kujundamiseks: Otsustada tulemuse õigsuse üle saab kas tähenduse kaudu (sõna sobib konteksti, vastab pildile, omab tähendust) või loetud sõna originaaliga võrreldes. Arenenud oskuse korral kasutatakse koos mõlemat varianti - semantilist ja formaalset kontrolli. Semantilise kontrolli puhul on vaja otsida kõigi loetud sõnade ja sõnavormide tähendus. Üksiksõnade ja pseudosõnade (kõnetaktide) lugemise järel leitakse
· Modelli pilgu suunas ... · Tumedalt heledale · Värviliselt värvitule · Liikuvalt liikumatule · Vasakult paremale Silmaliigutused - sakaadilised e suureamplituudilised silmahüpped 1/20 sek (Ornstein, 1972) - jälgivad silmaliigutused, kus pilk fikseeritakse objektile ja hoitakse muutes nt liikuva objekti puhul silmamuna asendit - treemor (nystagmus) e pidev väike värin Esimesena käsitles teemat Yarbus 1967: väike aparaat, mis registreerib silmaliigutusi. Crowding (ka lateraalne maskeerimine (Bouma, 1970)): K + WKH Objektide teadvustamisel on oluline ka objektide naabrus- K täht on eristatav ka siis, kui pilk on fiksteeritud + punktile. Kui ta on aga nn ülerahvastatud tingimustes, siis ei suuda me seda teadvustada. Ilmselt on tähelepanuväljal oma ruumiline lahutusvõime.
• Selline tingimus välistab võimaluse, et muutused neuraalses aktiivsuses on seotud stiimuli • kolmas alumises oimukoores, mis otsib objekte endid, tegeliku loomuga või mingite kindlate parameetritega • lisaks on rakud eesmistes silmaväljades, mis sorteerivad silmaliigutusi. Moran & Desimone tähelepanueksperiment I: NB! Neuronid võivad reageerida valikuliselt Otsmikusagara regioonid aktiveeritakse samuti reaktsiooni valikul, lisaks aktiveerub sissetulevale infole. prefrontaalne koor ja premotoorne koor. Moran & Desimone tähelepanueksperiment II :Visuaals prk neuronid V4 tundlikud värvile ja kujule
tundma õppinud. Kas imikud näevad ja kuulevad? Kuidas saadakse teada, et laps, kes rääkida ei oska, midagi näeb või kuuleb? Selleks näitab psühholoog lapsele pilti või laseb kuulata helisid. Samal ajal mõõdab ta imiku imemisliigutuste sagedust ja tugevust just selleks otstarbeks tehtud lutipudeli abil, jälgib tema hingamis või südamelööke, häälitsusi või silmaliigutusi. Kahenädalastega läbi viidud uurimuses vaatasid titad oma ema nägu sagedamini kui teisi nägusid. Eriti tihti vaatasid nad ema poole siis, kui nad kuulsid tema häält. Sellest järeldati, et kahenädalane laps tunneb oma ema nii näo kui hääle järgi ära. Imikud on häälestatud teiste inimestega suhtlema. Juba vastsündinu suudab
annaabi.ee 
