FraX naised · VAM 35% 25% IQ <70 28% IQ 7084 Keskmine IQ 80 · Õppimise probleemid Matemaatika Kõne ja keeleprobleemid FraX naised fenotüüp · Suured kõrvad · Pikk ja kitsas nägu · Ülipainduvad sõrmede liigesed · Lampjalgsus · Pre ja postnataalne liig kasv (<97) · Makrotsefaalia(?) · Suurenenud ovaariumid FraX naised käitumine · Tähelepanu probleemid 31% · Arglikkus · Silmakontakti vältimine · Rahutus/äng · Madal enesehinnang · Depressioon · Hüperaktiivsus · Närvilised liigutused · Ebaadekvaatne naer/kõõksumine FraX naised käitumine · Käte hammustamine (25%) · Käte plaksutamine (25%) Fra X fenotüüp 1. Pikad kõrvad 2. Prominentsed kõrvad 3. Pikk ja kitsas nägu 4. Kõrge suulagi 5. KMK hüperliikuvus (90°) 6. Painduvad pöidlad (pt kes vabatahtlikult tõmbavad pöidla liigese liigeskapslist välja) 7
Tallinn: Medicina. Abrahams, P. (2006). Lapse terviseensüklopeedia. Tea. Palo, J. (2007). Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina. 11 Lisa 1 Autismiga sageli kaasnevad haigused, seisundid või sündroomid: · Punetiste põdemine raseduse ajal · Herpes simplex tekitatud ensefaliit vastsündinul · Retti sündroom (kaasasündinud geneetiliselt määratud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel. Väldivad silmakontakti ja käituvad autistlikult ehk endassetõmbunult) · Tuberoosne skleroos (pärilik haigus, mis kuulub neurokutaansete sündroomide hulka, see tähendab, et haaratud on kesknärvisüsteem ehk aju ja nahk) · Kromosoomanomaalia · Mõned ainevahetushäired · Vesipea ja muud ajuväärarengud · Mõned rasked krampidega kulgevad haigused või rasked hingamisseiskude hood 12
ja tagajärgeterohketena. Aga kusjuures mõningad foobiad on ka päritavad ja nendest üle saamine võib olla väga raske. Foobiaga silmitsi olles on inimeste käitumine väga erinev. Nii nagu ühed võivad ämblikut nähes nutta, võivad teised sama pärast naerda, kuigi sisemuses tunda surmavat hirmu. Suureldi sõltub see ka teistest aspektidest, mis kujundavad inimese psühhilisenormaalsuse taseme. Tihti esinevad inimestel paanikahood, nagu karjumine, nutmine, värisemine ja teistega silmakontakti vältimine. Sotsiaal- või agorafoobiatega inimesed, tundes end liiga suures gruppis, või liiga suures ja inimrohkes ruumis võivad üritada teha end võimalikult väikseks ja nähtamatuks ehk näiteks kükitada või kuskile nurka peitu pugeda. Peaaegu kõigil juhtudel esineb hingamisraskusi ja puupillide suurenemine, mis on suurele hirmule tihti omane. On ka neid, kes vastupidi, olles foobiaga silmitsi ei tee midagi. Nad ei suuda
ja tagajärgeterohketena. Aga kusjuures mõningad foobiad on ka päritavad ja nendest üle saamine võib olla väga raske. Foobiaga silmitsi olles on inimeste käitumine väga erinev. Nii nagu ühed võivad ämblikut nähes nutta, võivad teised sama pärast naerda, kuigi sisemuses tunda surmavat hirmu. Suureldi sõltub see ka teistest aspektidest, mis kujundavad inimese psühhilisenormaalsuse taseme. Tihti esinevad inimestel paanikahood, nagu karjumine, nutmine, värisemine ja teistega silmakontakti vältimine. Sotsiaal- või agorafoobiatega inimesed, tundes end liiga suures gruppis, või liiga suures ja inimrohkes ruumis võivad üritada teha end võimalikult väikseks ja nähtamatuks ehk näiteks kükitada või kuskile nurka peitu pugeda. Peaaegu kõigil juhtudel esineb hingamisraskusi ja puupillide suurenemine, mis on suurele hirmule tihti omane. On ka neid, kes vastupidi, olles foobiaga silmitsi ei tee midagi. Nad ei suuda
Lahtise 13 Peter Clayton, 2003. tõlk. Maria Drevs, 2004. Kehakeel töökeskkonnas. Tallinn: kirjastus Koolibri 38 dekolteega kleit äratab küll tähelepanu, kuid oma silmadel ringi ekselda lubavad mehed on ebameeldivamad ja sedalaadi pilk põhjustab tõenäoliselt vaid solvumist. Paljud mehed heidavad tuulde võimaluse siduda end potsentsiaalse partneriga, sest pärast esialgset silmakontakti tabab neid tõeline ,,eksleva pilgu'' sündroom. Samasuguse põletava pilguga, mille kohta esimene naine oleks võinud mõelda, et see oli üksnes talle, uurivad nad ka kõiki teisi naisolendeid. Naised vaatavad järgmist: · Veedavad rohkem aega mehe näol, eriti suul, silmadel ja juustel. · Pikkust ja kehaehitust. · Riideid, kingi, sõrmuseid, kella ja muid ehteid. · Tagumikku: paljudele naistele on see tõeline sütitaja.
vaatamata katsetele haiget liigutada); (f) vahajane paindlikkus (jäsemete ja keha püsimine teise isiku antud asendis); Residuaalne skisofreenia. Esiplaanil on skisofreenia negatiivsed sümptomid, s.t. psühhomotoorne aeglustumine; aktiivsuse alanemine; emotsionaalne tuimenemine /emotsioonide kadu/; passiivsus ja initsiatiivi puudumine; kõne sisu ja sõnavara vaesumine; puudulik mitteverbaalne suhtlemine miimika, näoilme, silmakontakti, hääletooni ja pooside abil; puudulik välimuse eest hoolitsemine; vähenenud sotsiaalne aktiivsus; Anamneesis (haiguslugu)vähemalt tüüpiline skisofreeniaepisood; Produktiivne sümptomaatika puudumine või minimaalne esinemine viimase aasta vältel. Äge mööduv psühhootiline episood Tüüpilised ÄMPH-le on: 1)kiiresti tekkivad psühhootilised sümptomid (äge algus) 2)polümorfse iseloomuga psühhootiline seisund - s.t. kiiresti muutuvate sümptomitega;
Õpilaste häälestamine paneb nad õpetajaga tunnis ühte sammu käima. Kõnepausid – toimivad distsiplineerivalt klassides, kus õpilastel on selge ettekujutus töökorrast. Kõnepausi tõhusust täiendavad õp näoilme ja kehahoid. Korduv alustamine – nõuab õpetajalt head klassitajumist. Õpilaste distsiplineerimisel tuleb eelistada tõhusaid, kuid töö käiku minimaalselt häirivaid võtteid. Silmside: silmakontakti loomine distsiplineerib, kui õpilane teab täpselt, mida ta peab korrarikkumise asemel tegema. Puudutus ja osutav žest – on osaks märguannete süsteemist, mida vilunud õpetajad kasutavad töö korraldamiseks klassis. Lähenemine õpilasele – toimib enamasti distsiplineerivalt, ilma et peaks midagi ütlema. Ekstra vastamisvõimalus – tunni käiguga seotud. Nõutud tegevuse juurde suunamine – klassi töö vähemaks
annaabi.ee 
