William Shakespeare ,,Hamlet" Näidendi tegevus toimub Taanimaal Helsingori lossis ja põhineb 12.sajandil kirja pandud lool Saxo Grammaticuse kroonikas. Peategelaseks on Taanimaa prints Hamlet, kes on aus mees ja vihkab elus kõige enam reetmist, silmakirjalikkust ning alatust. Näidendi alguses on troonile astunud uus kuningas Claudius, kes on Hamleti onu ja abiellunud kohe peale venna surma Hamleti ema Gertrudiga. Claudius on võimuahne ja silmakirjalik mees, kes oma tahtmiste saamiseks mõrvas eelmise kuninga Hamleti isa. Gertrud on siiras inimene, kes muretseb oma poja ja lähikondlaste pärast ja kes sooviks, et kõik oleksid rahul ja õnnelikud. Tähtsaks tegelaseks on Horatio, kes on Hamleti tõeline sõber
Laura loorber (maine kuulsus)/ õrn puudutus 4. Boccaccio ( 1318 1375 ) novell, Dekameron novellikogu ,,Dekameron" 10 päeva 10x10= 100 (10 isikut = 7neidu + 3 noormeest) x 10 päevaga. Igal päeval 10 lühilugu novelli Raam= igal lool= novellil on tutvustav sissejuhatus Iseloomulikud jooned: vaatluse all on kõikide klasside esindajad naeruvääristab silmakirjalikkust, alatus, liiderlikkust, armukadetust, äraostetavust hindab taibukust, teravmeelsust kujutab avameelset intiimelu ja kiidab heaks erootilise armastuse näitab argielu erinevaid tahke 1 Kordamine kirjanduse kontrolltööks 01
Lõvi upsakus, vägivald Emahunt kasuahnus enesearmastus Boccaccio ( 1318 1375 ) novell, Dekameron · novellikogu ,,Dekameron" 10 päeva · 10x10= 100 (10 isikut = 7neidu + 3 noormeest) x 10 päevaga. Igal päeval 10 lühilugu novelli Raam= igal lool= novellil on tutvustav sissejuhatus · Iseloomulikud jooned: · vaatluse all on kõikide klasside esindajad · naeruvääristab silmakirjalikkust, alatus, liiderlikkust, armukadetust, äraostetavust · hindab taibukust, teravmeelsust · kujutab avameelset intiimelu ja kiidab heaks erootilise armastuse · näitab argielu erinevaid tahke · õigustab abielurikkumist ja toob välja selle põhjused · näitab vaimulike silmakirjalikkust · tegelasi tabavad saatuselöögid, kuid nad suudavad rasketest olukordadest välja tulla Shakespeare ( 1564 1616 ) Inglise teater (õp lk 63)
vaimulikud ise käitusid vastupidiselt ja elasid vägagi ristiusu tõekspidamiste kohaselt keelatud elu. Nad himustasid liha ja võimu ning kasutasid väikseid poisse ära. See peegeldub hästi ka renessansiajastu kirjanduses. Üks renessansikirjanduse põhilisi tunnuseid on humaansus ja humanism. See külg esineb kõigis Boccaccio novellides ja on eriliselt esile tõstetud. Kirjanik ülistab maiseid rõõme, pilkab asketismi ja jumalasulaste liiderlikkust ning silmakirjalikkust. Viimane esineb eriti selles, kuidas vaimulikud ei pea lugu ristiusu reeglistest ja käituvad novellides läbivalt ebasündsalt. Juttudes on novellile kohaselt vähe tegelasi ja nende vahel tekivad sageli konfliktid, sageli tahetakse teist inimest usku vahetama sundida. Kõik tegelased soovivad head elu ja neile antakse nende patud andeks. Üldpildis olid novellid lühikesed ja tiheda ning lihtsa sündmustikuga. Igas jutukeses oli vähe tegelasi, kellel igaühel oli oma tähtis roll
Dadaism Kus dadaism alguse sai? · 1916 Zürichi kabarees Voltaire · Tristan Tzara · 1920.a hääbus T.Tzara Mis on dadaism? · Dada kahekordne jaatus · Ei usu senisesse moraali · Vihkavad silmakirjalikkust · Eitavad klassikalist kirjandust Marcel Duchamp "L.H.O.O.Q." Mis on dadaism? · Propageerivad kõiki kunstiliike · Ignoreerisid keele põhialuseid ja kirjavahemärke · Ürgne suhe
· mitmeplaaniline tegevus · probleemirohkus · keerukas sündmustik 2.) Põhiteemad · Petsorini suhted naistega (Bela, salakaubavedajast tüdruk, vürstitar Mary ja Veera) 3.) Konflikt: · Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. 4.) Oluline stseen: · Konflikt Grusnitskiga (Vürstitar Mary). Näitab Petsorini silmakirjalikkust ja manipuleerimisoskust. 5.) Tegelased: · Petsorin: imelik, veidrustega(päev otsa vihmaga jahil, aga aga väike tuulehoog toas siis külmetanud), temaga juhtus ebatavalisi asju, keskmist kasvu, sale peenike piht ja laiad õlad, tugev kehaehitus, korralik inimene, kõnnak hooletu ja laisk, kinnine iseloom (ei vehinud kätega), nahk oli naiselikult õrn,
kirjandust, näitekunsti, kujutatavat kunsti, tantsu ja muusikat. Carmen(ooper) Helilooja: Georges Bizet Tegelased : otse rahva hulgast (vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt jne) ja peategelased : Carmen, Jose ja Escamillole. Tegevuskoht: Hispaania Lühike sisu kokkuvõte See on armastuslugu ühest mustlasneiust nimega Carmen ja seersandist nimega Josest. Carmen on selline tüdruk, kes ei tunnista armastuse silmakirjalikkust. Ta kingib oma südame härjavõitlejale. Jose ei suuda sellega leppida ning nõuab surma ähvardusel, et Carmen tema juurde tagasi tuleks. Carmen pole sellega nõus ja Jose tapab ta. Selline näeb välja algne Carmen 1896.aasta Ameerika lavastuse plakat Huvitavat Esimene etendus toimus 3.märt 1875 Pariisis. Esietendus oli täielik katastroof ning sellele ei oodatud suurt tulevikku.
Retsensioon- Maailmale nähtamatud pisarad „Maailmale nähtamatud pisarad” on komöödia Anton Tsehhovi poolt nooruses Antosa Tsehhonte nime all avaldatud humoristlike lugude põhjal. Arstiks õppides kirjutas Tsehhov ajakirjadele lühijutte lisaraha teenimiseks, varsti saavutas teatud kuulsuse, et teda hakati avaldama regulaarselt. Antoni kirjutatud lood on täis kergemeelsust, enesekesksust ja silmakirjalikkust, kuid sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes. Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus)
metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. ,,Carmen" koosneb 4-st vaatlusest.
Ta soovib, et kõik oleks hõlpsasti mõistetav ja igavesti fikseeritud nagu muuseumi eskimote ja indiaanlaste kujud. Ta on hirmul, sest ta on süüdi pattudes, mida ta teistes kritiseerib ning ka sellepärast, et ta ei suuda kõike enda ümber mõista. Holden keeldub seda hirmu tunnistamast, väljendades seda vaid üksikutel juhtudel, näiteks kui ta 9. peatükis räägib seksist ja tunnistab, et seks on asi, mida ta lihtsalt ei mõista. Holden peab pealiskaudsust, silmakirjalikkust ning uhkustamist, mida ta ümbritsevas maailmas kohtab teeskluseks. 22. peatükis selgitab Holden vahetult enne oma fantaasia ilmutamist rukkipõllul laste püüdjaks saamisest, et täiskasvanud on paratamatud pettused, ning mis veelgi hullem, nad ei näe oma võltsust. Võltsus tähistab Holden’i jaoks sümbolit kõigest, mis teda ümbritsevas maailmas valesti on ning pakub talle vabanduseks taanduda küünilisse isolatsiooni.
Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu Dekameron kirjutas ta aastatel 13491353, mis oli minu arvates väga põnev.Oma teostes räägib ta inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Risto Ruuben
aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" ('kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Eesti keeles on ilmunud ka Boccaccio romaan "Madonna Fiammetta eleegia" (tõlkinud Lauri Pilter, 2014). Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Boccaccio (film 1920) "Boccaccio", tuntud ka kui "Boccaccio armuööd" (Boccaccios Liebesnächte) on 1920. aastal valminud Itaalia-Austria tummfilm. Filmi süzee tugineb jutustustele Giovanni Boccaccio Decameronist. Kasutatud materjal
traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast – vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskoht on Hispaanias.Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. George Bizet “Carmen” . Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose'd, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ja Jose tapab ta. ● Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Georges_Bizet ●
peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse ei tunnista silmakirjalikkust vaid hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. 10. Klassitslistliku komöödia kindlad normid: viievaatuseline värssteos, pidi ühendama meelelahutust ja ühiskonna õpetusi, tragöödias inimesed kõrgest soost (või mütoloogiast), komöödias lihtinimesed. Tragöödia: 5-vaatuseline paarisriimis. Antiikne süzee. 11. Märksõna: Mõtlen, järelikult olen olemas. 12. Tunnusjooned: mõistus, mõistupära, ranged reeglid, selgus ja korrapärasus, luules kidlad
Carmeni sisu Ooper on sisult väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvial taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Josed, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ja Jose tapab ta. Carmen https://www.youtube.com/watch?v=xlGTz0pSLS8 Aitäh kuulamast!
Thomas More´ile pühendas Erasmus vaimuka satiirilise teose "Narruse kiitus". Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Tähtsaim teos "Narruse kiitus" on filosoofiline satiir, mis lähtub elu dialektikast, lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Sellest seisukohast osutuvad naeruväärseiks dogmas ja ebajumalad, mis inimesed kummardavad.
kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Kõige
väljamõtlemisel ja teostamisel. Tõde oli Faraday jaoks alati tähtsam teadussaavutustega kaasnevast ühiskondlikust tunnustusest. Kui talle pakkuti Inglise Teaduste Akadeemia esimehe kohta, siis Faraday keeldus, ehkki selle ametikohaga oleks kaasnenud aadliseisusesse tõstmine ja muud suured auavaldused. Faraday mõistis, et kõrge teadusametnikuna ei saaks ta enam oma katsetusi jätkata. Taunides anglikaani kiriku välist hiilgust ja kõrgvaimulike silmakirjalikkust, pidas Faraday siiski oma elu peamiseks eetiliseks teenäitajaks Piiblit. Faraday ei armastanud kasutada valemeid ning võrrandeid, kuid oma arutlustes oli ta väga täpne ja selgesõnaline. Faraday tõi füüsikasse õpetuse lähimõjust välja vahendusel. On kõigiti loomulik, et just Faraday kui suur katsetaja ei suutnud tõsiselt võtta õpetust mõju levimisest ilma vahendajata. Juba aastal 1822, kaks aastat pärast elektrivoolu magnetilise toime avastamist Oerstedi ja Ampere'i
Ühiskond ja selle kriitika romaanis "Isa Goriot" Üheks romaani põhiprobleemiks on eetika. Balzac on oma teoses väga ühiskonnakriitiline. Ta rõhutab ühiskonnas vohavat silmakirjalikkust, pealiskaudsust ja truudusetust. Teoses kujutatud Pariisi ühiskonnas on seltskondlik positsioon väga tähtis, sest see aitab luua tutvusi kõrgetel kohtadel olevate inimestega, kelle sõna loeb. Iga inimene tahab tõusta võimalikult kõrgele positsioonile. Imetletakse neid, kes on oma ühiskondliku positsiooni poolest kõrgemal, ja põlatakse neid, kes on madalamal. Eriti tugevalt on kirjanik romaanis "Isa Goriot" kritiseerinud Pariisi kõrgseltskonda
Pilt läheb inetuks ja vanaks. Dor jääb aga välimuselt ilusaks ja nooreks, süütuks. Pildilt paistab tema tõeline olemus ja see häirib teda väga. Dor süüdistab kunstnikku ja tapab Basili. Ta soovib hävitada viimase tõendi oma olemuse kohta võtab noa ja tahab pilti hävitada, sureb sel hetkel, laip on vana ja inetu, pilt on nüüd ilus. Mõte : in ei saa tegelikult varjata oma tõelist olemust. romaanis on palju arutlusi in. olemuse üle ja püütakse näidata in silmakirjalikkust, sest paljud tõstavad moraalist ja väärikusest kõrgemaks ilu. Wilde on tuntuks saanud oma näidenditega, mis kujut inglise kõrgklassi elu ja üritasid paljastada nende silmakirjalikkust ja tühisust ning edevust. O.wilde tekstid on väga teravmeelsed, iroonilised ja humoorikad. Kõrgklassile heidab ette põhiliselt seda, et väline mulje on nede jaoks palju olulisem kui asja sisuline külg. Komöödiad ,,Leedi Windermere'i lehvik" ,,Kui tähtis on olla tõsine" ,,Leedi wind
Oma aja kohta oli avameelne. ,,Fimmeta" oli 1. autobiograafiline ja psühholoogiline romaan euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" 100 novellist koosnev kogu, mida peategelased esitasid üksteisele 10 päeva jooksul. Novellide ümber on raamjutustus kuidas noored põgenevad linnast katku eest majast-majja ja jutustavad lugusid. Novellid räägivad kavaluse, tarkuse võimust rumaluse, lihtsameelsuse, kurjuse üle. Teos hindab ausust, loomulikkust, arukust, naeruvääristab eluvõõrust, silmakirjalikkust. Novell- lühike ühele sündmusele keskenduv üllatusliku lõpuga jutt. 5. Miguel de Cervantes 1547-1616 oli tuntumaid hispaania kirjanikke, esitab renessansi kirjandust. Õppis Madridis, astus sõjaväkke, võitles türklaste vastu ja oli 5 aastat mereröövlite käes vangis. Hiljem oli maksukoguja. ,,Teravmeelne hidalgo don quijok da Manchast" on kaheosaline romaan, parodeerib rüütliromaane. Räägib rüütliromaanide
Prantsuse näitekirjanik, Moliere, lõi oma teoses "Misantroop" tegelaskuju Alceste`i, kes kaasinimeste vastu lõpuni ausaks jääb, ja nõuab seda ka teistelt. "Olla alati aus nagu aumehe mood, ikka rääkida nii nagu tõelöised lood"- nii lausub Alceste täielikus avameelsuses. Meeldimispüüd, ebasiiras sõprus, tagarääkimine, meelitamine- kõik see, säilitamaks ideaalset positsiooni ühiskonnas või sõpraderingis, kuulub paratamatult inimeste igapäevaellu. Alceste, nähes valskust. silmakirjalikkust ja kahemõttelist viisakust, kogub endale vaenlasi, ning jätaks parema meelega selle maailma igaveseks maha.Üdini aus olend näeb teiste kahepalgelist maailma, mis paneb alguse põlgusele kaasinimeste vastu. Hommikul bussiga tööle sõites, poes maksejärjekorras oodates ja kogu ühiskonnas võib kuulda arutlust selle üle, kui võimatuks elu muutuda võib, olgu siis põhjusteks õhuke tengelpung või probleemid eraelus. Kui aga avastus üldisest lollusest või kahekeelsusest
hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks ning lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Ooperi tegevus toimub Hispaanias .Sisult on ,,Carmen"väga traagiline . Värvikal taustal hargneb mustlanna Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu . Carmen on väga ilus , temperamentne ning ka isekas tüdruk.Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose ´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Rahvusooper Estonia toob ,,Carmeni" publikuni noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega ,,Così fan tuttest" kujunes hooaja menutükk.Lavastaja Walter Sutcliffe'i sõnul on Bizet' ,,Carmen" mitmepalgeline
sellest ning heidavad kõrvale. Saamatu kätte saamine on alati põnev, kuid tihti ei arvestata, et kui kord see on juba kätte saadud ei ole see saavutus enam nii magus ning võlu tuhmub. Ka mehe au riivamise tagajärgedele ei mõtelda. Nagu ooperis Carmen heitis naine Jose kõrvale, et kinkida oma süda härjavõitlejale Escamillole, nii ka tänapäeval käituvad naised mõtlematult. Ollest vaba eelarvamustest, ei tunnista Carmen armastuses silmakirjalikkust ning nii ei tunnista tihti seda ka 21. Sajandi naised. Nii võib juhtuda, et mehed aetaksegi viimse piirini ning hakatakse mängima juba suurte panustega- eludega. Olenemata ajastust on naistele omaseks saanud meestega mängimine ning kassi- hiire jaht. Alati ei pruugi see küll kõigi naiste kohta käia, kuid üldjuhul see siiski töötab. Vahe antud tegelaskuju ja reaalsete inimeste vahel ehk ongi see, et tänapäeva naised on veidi rohkem iseteadlikumad ning ei käituks niivõrd uisapäisa
sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". GIOVANNI BOCCACCIO (13131375) Peetakse uue zanri, novelli, rajajaks. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ja jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Tuntuim teos "Dekameron". Dekameroni sisust: Novellikogu räägib kolmest noormehest ja seitsmest tütarlapsest, kes on Firenzes 1348 möllanud katku eest linnalähedasse lossi põgenenud ja seal meelelahutuseks kordamööda lugusid jutustavad. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks iga päev ühe loo ja nii sünnibki kümne päevaga sada novelli, mis annavad ülevaate 14. sajandi Itaalia elust ja sel ajal rahva hulgas liikunud jutuvarast. WILLIAM SHAKESPEARE (15641616)
Kolme kuu pärast Bizet suri. Sisult on "Carmen" traagiline. See on tänapäeva populaarsemaid oopereid. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Giuseppe Verdi (1813-1901) ELULUGU: Suurimaid ooperi heliloojaid. Tänapäevalgi kuuluvad Verdi ooperid kogu maailma ooperiteatrite repertuaari põhifondi. Ta valiti ühendatud Itaalia I parlamendi liikmeks. Muusikalise hariduse
Halvimatel juhtudel ei jõutagi sõjast tagasi. Füüsilised vigastused ei pruugi olla nii julmad kui moraalsed. E.M.Remarque'i sõjaromaanis "Läänerindel muutuseta" on samuti kirjeldatud sõdurite teenistusaega ning nende tundeid peale naasmist. Tegelased on noored mehed, kes on sõjast tagasi tulles väsinud, laostunud, ära põlenud, pidetud ja ilma lootuseta. Nad ei leia enam elus kohta. Teismelised ja küpsemad noored pole ainsad, kes silmakirjalikkust taluma peavad. Elus on raske oma arvamust maksma panna ka tavalise tööinimesena. Poliitikud ja ärimehed manipuleerivad, valetavad ning maksavad rahaga enda tee tippu. Tavalisel lihttöölisel ei teki võimalust karjääriredelil kõrgemale pürgida, kui kõik kohad on rahaga ära ostetud. Seda on nähtud läbi ajaloo. A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" on peategelane Andres aus ja töökas talumees, kuid siiski saadab teda pidevalt ebaõnn. Tema naaber Pearu on silmakirjalik
looduskirjeldused. Proosa fantastiliste sündmustega, katastroofi meeleolu. Lagunemise põhjus: Gailit kirjutas pilkava följetoni Underist. Tähtsus: armastusluule arendamine avameelsuse, parema kujunduse poole, arendas raamatukunsti, jätkas Noor-eesi traditsioone. Kasutasid murde vorme. 5. Tarapita 1921-22 Under, Adson, Semper, Alle, Suits, Barbarus. Moto: Taara, aita! Rühmitus oli pööratud ühiskonna poole: kujutati sõda, vaesust, valitsejate silmakirjalikkust, omakasupüüdlikkust, inimeste hoolimatust, rumalust. Põlgasid väikekodanlikku mugavat mõttelaadi, loomingus püüdsid sokeerida kriitika, juge väljendusega. Meeleolu: pilkav, irooniline või sünge, ahastav. Kirjutas luulet, novelle, ilmus ajakiri Tarapita. Mõjutas ekspressionism, milles protest ühiskonna pahede vastu, üleskutse headusele, katastroofi eelaimus. Lagunes kuna kirjanikud olid liiga erinevad, rühmitus ei koondanud neid piisavalt.
ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahestahtmatult mehed endasse armuma panna. 2. Teose ajalooline skeem: Mõjud teose kirjutamiseks Kirjutatud 1830. aasta juulis revolutsiooni ajal Hugo oli
Talvesõda Jaan Reinok AA- 06 Mõningal juhul on sündmuse kirjeldamiseks mõttekas välja tuua põhjus, et selle sisu paremini mõista. Antud juhul on sündmuseks Talvesõda, mis toimus 1939- dal aastal ja kestis 105 ööpäeva. Täpne alguse kuupäev oli 30 november, millal mineviku Nõukogude Liit ründas väidetavalt põhjuseta ja sõda välja kuulutamata oma naabrit- Soomet. Peale esimest maailmasõda oli Venemaa, millest sai Nõukogude Liit, kaotanud suurriigi staatuse ja püüdis seda intensiivselt taastada. Rääkimata Saksamaa geograafilisest positsioonist ja muudest faktoritest üritas aga Nõukogude Liit ennast nähtavasti iga hinna eest tugevdada, sest mõlemad türannid nägid tulemas suurt sõda. Tol ajal kontrollis Venemaa Soome lahe mõlemat kallast ning sai Peeter Suure merekindluse idee järgi rannasuurtükkide ja meremiinide abil Peterburi kaitsta. Selleks ajaks kui oli vaja panna ...
aastast. Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast (vabrikust, külast, härjavõitlusareenilt). Tegevuskoht Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carrmen keeldub ning Jose tapab ta.
talle nõu kuidas Mathilde endale võita.Nad tegid igasuguseid peeneid skeeme ja armastuskirju. Mathilde jäi rasedaks,ning markiile ei mahu pähe mõte,et tema tütar,kellest pidi saama hertsoginna,abielluks mingi Julien Sorieliusega,puusepa pojaga.Tema nimi ei meeldinud sugugi Julienile,ning markii annab talle uue nime Julien Sorel de la Vernaye,ning nüüd oli ta valmis abielluma Mathildega,kui saabus kiri proua Renalilt,kus tehti Julien maatasa,kiruti tema silmakirjalikkust ja et meeldib võrgutada naisi oma kasude huvides,peale seda on kõik võimalused tal kadunud. Peale seda vahejuhtumit sõidab Julien kodulinna tagasi ja tulistab proua Renalit selle eest,proua jäi ellu,aga Julienile määrati surmanuhtlus.Teda käis pideval vaatamas Mathilde,aga imekombel ei tunne ta vastu enam Julien midagi.Julien sureb rahus,peale tema hukkamist,suri ka proua Renal.Julieni suurim hirm oli,et tal ei ole piisavalt vaprust väärikalt surra,ning see tunne ei kadunud temast.
ametnikud ja hauaröövlid. 5.2 Tegelastele on omased järgmised omadused: On kahte liiki tegelasi, ühed on hästi kitsid ja pahatahtlikud ning lisaks veel ahned. Omakasu püüdlikud ja suure võimuga. Teised tegelased olid aga targad, kavalad ja oskasid igast raskemast olukorrast enda tarkusega välja tulla ja olukorra enda kasuks pöörata. Nad ei olnud väga rikkad ja omakasu püüdlikud. Need on nn. positiivsed tegelased. 6.1 Autor pilab silmakirjalikkust, alatust, kasuahnust, liiderlikkust, äraostetavust novellides 1.5.7.8.10 Neid omadusi peetakse negatiivseks ja halvaks, mis muudavad inimesed halvemaks. Probleem seisnes selle, et inimesed on liialt ahned ja teevad asju ainult kasu eesmärgil. Ning nad ise ei märkagi kui ahned ja halvad nad tegelikult on. Selliste omadustega inimest pilgatakse. 6.2 Autor hindab taibukust, teravmeelsust, leidlikust novellides 2.3.4.6 Need omadused on ainult positiivsed ja head
põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. 11. Wagneri ooperireform 1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2. Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav. 3. Orkester paigutati orkestriauku. 4
abstraktsusele,kuulutades tagasipöördumist maise realiteedi juurde. Dadaism sai alguse 1916 Zürichi kabarees Voltaire,mis oli eri rahvusest kunsti-ja kirjandusinimeste kohtumispaik.Dadaistide juhi,rumeenia päritolu Tzara seletuse kohaselt tähendab dada kahekordset jaatust,aga ka püha lehma saba ühes aafrika keeles,kuubikut ja ema ühes itaalia dialektis jm.Dadaistid ei usu senisesse moraali,religiooni ega ideaalidesse,vihkavad inimesele omast silmakirjalikkust,avaldavad anarhilist protesti kehtiva ühiskonnakorralduse vastu,umbusaldavad loogikat,psühholoogiat,pooldavad luule spontaansust,eitavad klassikalist kirjandust ja isegi dadaismiga samal ajal tekkinud uusi voolusid. Sürrelism tekkis 1919. a. Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal.Sürrelism ühendas maalikunstnike,kirjanikke,skulptoreid,muusikuid jne.Sürrelism lähtus pm, et kõik,mis põhjustab inimesel mingeid assotsioone,võib olla ka loomingu aluseks
prostitutsiooni, narkootikumide, alkoholi tarvitamise ja vägivalla suhtes, kuid lähemal vaatlemisel jääb silma vastupidine olukord. Tallinna linnapildis on palju narkojoobes inimesi, kes tunnevad ennast südalinnas koduselt, ning kaasmaalased näivad aktsepteerivat taolist olukorda, jäädes tihti kõnealustel teemadel ükskõikseks. See ei pruugi ilmtingimata tähendada siiski heakskiitu, vaid pigem näitab ühiskonna silmakirjalikkust. Meedias on kõneainet pakkunud kanepi legaliseerimine, kus ühest vaatepunktist oleks see oluline samm heaoluühiskonna poole, kuid teisalt ei saa me hetkel hakkama isegi alkoholismi ohjeldamisega. Vastupidiselt vanemale põlvkonnale on noorem generatsioon kanepi kui mõnuaine parema kättesaadavuse suhtes sallivam. Samuti ei suudeta piiri panna alkoholismi tolereerimisele. Eesti asub maailmas alkoholitarbimises viiendal kohal, mis viitab selgelt sallivuspoliitika kahepalgelisusele
Pariisist peale laostumist ning suundus provintsi ringreisile, mis kestis kolmteist aastat. Ta hakkas visandame rolle improvisatsiooniteatriga (commedia dell'arte) ning saavutas menu. Need aastad laiendasid Moliere'i silmaringi ning tänu sellele oskas ta kirjutada näidendeid, mis köitsid inimesi. Naastes Pariisi saavutas edu tema näidend "Naeruväärsed eputised". Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Näidendit "Tartuffe" prooviti keelustada, kuid seda saatis ikkagi menu. Moliere tuli näidendi "Ebahaige" ajal lavalt ära kanda ning hiljem ta suri. Vaimulikud ei tahtnud Moliere'i matta kiriklikult, kuid tänu Louis XIV saadi luba ta matta surnuaeda. Loomingu üldiseloomustus Moliere ründas oma näidenditega silmakirjalikkust. Moliere Loomingu üldiseloomustus peegeldas oma näidendites omaaegse Prantsusmaa elu ja kombeid, ta tegi seda kriitiliselt,
õudust taotlev; katastroofi ennustav; sõjavastased; mure saatuse pärast; vabavärsiline luule; traagiline; lootusetu; (Tarapita). E. draama: 1 tegelane; tähtsad tema muljed, nägemused, elamused; kõrvaltegelased üldistatud kujud; põlvkondade vastuolud; klassikonfliktid; (E.O'Neill). Imazism: luuletuse kujund tähtis; vabavärsiline luuletus; (T.S.Eliot). Dadaism: ürgne suhe maailmaga; eitasid klassikalist kirjandust; ei usu moraali, regiooni, ideedesse; vihkavad silmakirjalikkust, ühiskonnakorraldust; müraluuletus, gümnasistiline luuletus; automaatkirjutus; (H.Arp). Sürrealism: lähtealuseks unenäod, alateadvus, nägemused; automaatkirjutus; mõistuse kontroll kaotada; (A.Breton). Avangardism: manifestid ja programmid; võituslik; nõudis edasiminekut; kirjanduslike ja sotsiaalsete traditsioonide hülgamine; liikumised olid agressiivsed, äratasid tähelepanu. Modernism: keskseid probleeme on inimese mina, tema identiteet; ei tea kes nad on; peitub
Suuremalt osalt tema rasvumisega seotud ja ta suri Cerdaldos 21 detsembril, 1375. LOOMING Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 13491353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. Eesti keelde tõlkis "Dekameroni" Johannes Semper, teos on ilmunud 1957 (järelsõna: Aleksander Kurtna), 1993 (kahes köites) ja 2004 (kahes erinevas väljaandes). Boccaccio kirjutas ka eluloo raamatud Dantest Mitmed Eesti teatrid on etendanud Giovanni Boccaccio Dekameroni.
Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna. 5 Tegelaste iseloomustus
) Imazi(ni)sm(in k pilt kujund) Samaaegselt Futurismi ja kubismiga. Ainult inglisk. Luules. Taotles vabadust kirjanikule. Ere, omanäoline luulekujund oluline. Manifest:tavakeel ilma kaunist.*pikad proosavormis luuletused*vabadus,mitmekesisus teemade valikul*kindlus ja selgus. Esra Pound, Thomas Steam Eliot Dadaism 1916 Zürichi kabarees Voltäer. Juht Tristan Tzara. Ei usu senisesse moraali,religiooni,ideaalidesse. Vihkavad silmakirjalikkust, avaldavad protesti kehtiva ühiskonnakoralduse vastu. Umbus. Loogik. Psühh.- Poolödavad luule spontyaansust-Eitavad klassikalist kirjandust. Prop kunsti mis ühendab kõik kunstiliigid.automaatkijutamine. Loominguis erinesid kõigist, ignor keele põhialuseid. Pealkirjatud, mitetkirjamärke, Mürakultus. Skandaal skandaali pärast. N Tristan Tzara ja Hugo Ball Sürrealism. (pealerealism) Apollineir. Tekkis 1919 a Prantsusmaal futurismi ja dadaismi põhjal. Ühendas kõike kunstiliike
oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Oma sisult on ooper väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Josed, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ja Jose tapab ta. Ooperis esitati palju teoseid, mis olid keeruliste prantsusekeelsete nimedega ja raskesti meeldejäetavad. Ooperitükk oli ise prantsuse keeles, aga õnneks näidati ekraanil inglise-ja eestikeelseid subtiitreid, et mõista sisu paremini
temalt palus. See õhtu oli õhtu, mil Harry kodus enesetappu sooritada tahtis. Ta ei suutnud koju minna ning tüdruk niiöelda päästis ta enesetapust. Ma saan aru, miks Harry hea meelega tüdrukule allus. Teiste soove on palju lihtsam täita, sest nii ei pea sa ise mõtlema ega vastutust võtma. Lihtsam on kellegi teise pilli järgi tantsida, kui ise tants välja mõelda ning ette kanda. Vähemalt võib nii tunduda. Mulle meeldis ka selle tüdruku otsekohesus, kuidas ta Harry silmakirjalikkust Harryle mainis, selle pildi suhtes, mida ma enne mainisin. Harry olevat väga enesekeskne, kui ta arvab, et see kuidas tema Goethet nägi, on just see milline Goethe päriselt oligi. Mul on veidi kahju sellest, et ma raamatu niivõrd kiiresti läbi lugesin. Mõningad asjad läksid mul kaduma. Samas isegi kui mälestus “Stepihundist” mu peas veidi hägune on, on see sellegipoolest olemas. Minu silmis on Hermann Hesse “Stepihunt” igatahes üks väga ilus ja huvitav romaan! Egle Erik
aastast.Tegemist on suur vormiga Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Minule meeldis see ooper väga, kuna on huvitav vaadata, mis toimub suurel laval ja kuidas seal kõik korraldatud on. Carmen ise on sisult väga huvitav ja kaasakiskuv, ning samuti nõutakse lauljatelt väga palju
kristuse veri · 13.-14.saj. hakati romaane kirjutama proosa vormis 11. Linnakirjandus arenes rüütlikirjandusega paralleelselt. Keksklassi(käsitöölised, kaupmehed) kirjandus oli rahvapärasem, lihtsam aga jõulisem. 12. Fablioo- Kõige esimesena välja arenenud üks populaarseimaid kirjanduszanreid Prantsusmaal. Lühike ja naljaks argieluteemaline lühilugu Naeruvääristati ahnust, silmakirjalikkust, pettmist,rumalust, lühinägelikkust. 13. Svank- Saksa ??? 14. Linnakirjanduse kaks suurteost: · "Roosiromaan"- keelepeks, keeldumine jne. Mõistuse ja looduse omavaheline side. · "Rebaseromaan"- peategelane Renart, kujutati inimesi läbi looma silmade. 15. Allegooria- millelegi vihjamine läbi sümbolite. Allegooria oli iseloomulik keskaja kirjandusele. 16. Keskaja teater- tekkis 10.-11.saj. katoliku kiriku mõjul.
kui seda jäävust ka meeled ei taju. Epiteet, isikustamine, metafoor Analüüs Põhiidee: Inimesed peaksid elus iga hetke väärtustama. Autor õppis oma elu jooksul hindama iga hetke. Kujundid iseloomustavad kõikvõimalikke hetki, mida inimene peaks väärtustama. Tähtsus kultuuriloos Luuletaja tõi eesti luulesse uusi, värskeid suundi. Luuletused kajastavad tolle ajastu vaimu, tundeid, traagikat, inimeste silmakirjalikkust ja vaimset surutist. Luule erineb teiste kirjanike luulest: individuaalsuse ja vabaduse ülistamine, vaba värss, loominguline keele ja sõna kasutus. Tsitaadid "On hea, et vahel tõmbud varju "Tegelikult ei ole Alliksaare luule sa, et uue valgusega harjuda." silmadega lugemiseks. Kindlasti "Tragöödiad toidavad rahva jõuab kätte aeg, mil seesugust eneseteadvust." luulet on helikassettidel ja CDdel rohkesti saada
teenetemärgi. Tundus, et lavastust polnud toodud tänapäeva tuttavasse olustikku, vaid oli toodud näidendi teksti tänapäeva inimestena ja üritatud vaatajat seda kõike läbi elama panna. Näidend „Tartuffe“ oli minu jaoks hästi elavdav kogemus. Näidend pani mind mõistma milliseid inimesi meie ühiskonnas leidub palju ja kuidas Tartuffe’ile sarnased inimesed löövadki elus läbi valetades ja pettes. Moliere oskab meile näidata silmakirjalikkust meis endis ja annab jõudu seda välja naerda. Kõik teavad, et pahe on pahe, kuid pahe parim vastu võitlemise viis oli Moliere’ile ja ka tänapäeva inimestele, et petis on koomiline ja silmakirjalikkus on naljakas. Kriitika osas ma juhiksin tähelepanu näitegrupile, kelle esitus jättis vahepeal professionaalsuse osas soovida, kuna tekkis hetki kus tekkis tunne, et näitlejad olid ebakindlad ja seda oli mulle kui vaatajale hästi välja näha. Kuid üldmulje oli positiivne ja
ideaal(luuletaja), mõjutajaks taaselustunud Platoni filosoofia maine elu oli üksnes kõrgema vaimse elu põgus reegel. 4)Boccaccio ,,Dekameron" ( 13491353)räägib 7 tütarlapsest ja 3 noormehest kes 1348 aastal puhkenud musta katku eest linnalähedaase villasse lähevad. Igal õhtul räägib keegi neist novelli. Pilgatakse rumalust, vaimulike liiderlikkust, silmakirjalikkust, kohtunike äraostetavust, armuviha jne. Novell kui kirjanduszanri rajaja. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ning lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Lühiproosa zanr, uudisjutt. 5)Sonett on Petrarca loodud luulevorm. 14 värsirida, 4 salmi, 2 katrääni(4 rida), 2 tertsetetti(3 rida).
erandeid, nagu Rehepapp ja kohati võib leida isegi tõelist armastust. Raamat peaks meile kõigile esitama küsimuse: Kas me tahame sellised olla? Peale selle raamatu lugemist hakkasin ennast analüüsima ja endast raamatus kirjeldatud jooni otsima. Samas rõhub autor sellele, et lõpude lõpuks oleme me kõik vaid inimesed. Palju on räägitud sellest, et autor selles raamatus irvitab eestlaste üle, siis mina seda meelt ei ole, pigem pilab ta silmakirjalikkust ja lipitsemist. 7. Stiil Milline on teose stiil, kuidas sobitub see teemaga, tegelaskujudega, miljööga? Stiil on lustakas ja kaasahaarav. Teoses on rohkel huumorit. Suur osa tegelasi on laenatud Eesti folkloorist. Stiil on huvitav ja originaalne ja sobib nii tegelaste, kui ka miljööga hästi kokku. 9. Kas teost saab võrrelda mõne varem loetud teosega? Millisega? Mille poolest erinevad/sarnanevad?
avatud novell mis ei pruugi lõppeda puändiga. Novell (itaalia keeles novella ´uudis´), lühijutt: tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Novelli lõpus on tavaliselt üllatav pööre (püänt).Boccaccio- räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms. 7. Commedia dell´arte ehk maskiteater ehk itaalia komöödia.Lavale astusid uut tüüpi näitlejad, kes olid diletantide staatuse professionaali vastu vahetanud ning ei kasutatud enam valmis näidendeid, vaid nn kanvaasid väljakirjutamata dialoogidega tegevuse kokkuvõtteid
annaabi.ee 
