Ülemised lõikehambad on suuremad ning kujult varieeruvad, sageli veidi taandarenenud. Alumised lõikehambad on väiksemad. 2.2 Silmahambad Silmahambad on hambad toidu haaramiseks ja läbistamiseks. Paiknevad mõlemal pool lõikehambaid. Arvult on neid kaks kummaski lõualuus. Silmahambad on hammaste pikimad hambad. Ülemised on tugevamad ja pikemad . 2.3 Ees- ja tagapurihambad Eespurihambad on hambad toidu purustamiseks ja mälumiseks. Nad paiknevad silmahammaste taga. Hambail on 2 kõrgemat serva ehk kõpru, mis aitavad peenestada toidu sitkeid ja kõvu osiseid. Tagapurihambad on hambad toidu purustamiseks ja mälumiseks. Asuvad lõualuu tagaosas. Jäävad tagapurihambad tulevad järk-järgult kuna lõualuud peavad nende mahutamiseks pikemaks kasvama. ·Esimene tagapurihammas tuleb 6-7 a. ·Teine tagapurihammas tuleb 11-13 a. ·Kolmas tagapurihammas tuleb tavaliselt 17-18 a, kuid võib ka tulemata jääda, seda nimetatakse tarkusehambaks.
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. mentalis Alumiste lõike- Lõuatsi nahk Tõstab lõuatsi m. deltoideus Õlanukk, Õlavarreluu Eemaldab ja nahka ja abaluuhari, deltalihasmine käsivart kuni silmahammaste alahuult rangluu köpus 70° võrra, õõned lateraalne 1/3 isoleeritud kokkutõmbel
kaltsiumiioonid või klooriioonid) ja spetsiaalsed ensüümid. 2. Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja omadused. Sülje eritumise regulatsioon. SÜLG ERALDI LEHEL Hambad täiskasvanul on 32 hammast. Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast purihammast kutsutakse tarkusehambaks. Teine purihammas vahetub üldiselt kuni 16.ndal eluaastal. Tarkusehammas moodustab erandi, tema 18-30 eluaastal või jääb hoopis igeme sisse. Süljenäärmed suured ja väikesed. Väikesed on suulael, põskedel. Suuri on 3 paari. Alalõua süljenääre, keelealune süljenääre, kõrvalsüljenääre. Ööpäevas u 1,5 l sülge.
midagi paluda, sel juhul kontekstist oleneb, kuidas tõlgendada – kas saba liigub laialt (siis tahab ilmselt paluda midagi), kas kuklakarvad turris jne Sama asja tähendused (nt saba püsti) on liigispetsiifilised; sabal kommunikatsioonis üks olulisemaid rolle. Olulised ka näogrimassid (nt koerlastel, kaslastel jne) Nt kui koerale mingi toit üldse ei meeldi, siis ta teeb grimassi, tõstab silmahammaste juurest mokad üles – arvatakse, et ka inimese naeratus on olnud algselt seesama sotsiaalse ebamugavuse väljendamine, asendusreaktsioon – koerte puhul võivad need kaks reaktsiooni omavahel segi minna, nt kui väike laps jookseb suure naeratusega, käed laiali koera poole, on koeral raske seda mitte tõlgendada kui agressiivsust. Erinevalt lindudest, kahepaiksetest, roomajatest on imetajatel väliskõrv, kuulmine parem ja väga olulise rolliga
annaabi.ee 
