Balti lamekarbid on toiduks sukelpartidele, nagu tõmmuvaeras, ja ka mõnele samas elupaigas elavale kalaliigile. Söödav rannakarp Söödav rannakarp on keskmise suurusega mollusk. Teda leidub polaaralade ja parasvöötme meredes, sh ka Läänemeres. Tema kojal on kaks poolt. Selliseid molluskeid nimetatakse karpideks. Rannakarbi koda on tavaliselt piklik, sile ja sinist värvi. Ta elab suhteliselt madalas vees, kinnitununa karide, kivide, sillasammaste või muu veealuse kõva substraadi külge. Et tõus teda minema ei kannaks, kinnitub ta tugevate niitidega substraadi külge. Nagu nimigi ütleb, on söödav rannakarp söödav, ja seda mitte üksnes lindudele, kaladele ja erinevatele selgrootutele, vaid ka inimesele. Linnustik Lauk Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Kühmnokk-luik Hahk Lauk Elab taimestikurikkas vees Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium
..134) see 14..15 saj. Pärinev ordulinnus on võetud eesti arhitektuurimälestiste nimestikku. Suurejoonelisel kõrgustikul asuva kaitserajatise näite ja loodusega seotud linnusetüübi ühe esindaja juures kohtame korrapärasuse tendentsi. Linnuse täpne rajamisaeg ei ole teada. Helme on mantelringmüürilinnus. Seestpoolt ümbritsesid ringmüüri kogu ulatuses ruumid. Linnusesse pääseti lõunaküljelt üle vallikraavi ehitatud silda mööda , sillasammaste varemeid on veel säilinud.. helme linnus on pisut suurem kui Karksi pealinnus. Helme linnuse mõõtmed on u. 116X70m, Karksi linnusel 100x40m. Helme linnuse kavatis on jälgitav maapinnal u. 75% ulatuses, mantelringmüür peaaegi tervikuna. Kahjuks on hoovi ümbritsevate ruumide sisemüürid pidevas varisemisohus. Paljud müüritulbad on alles hiljutimaha kukkunud,paljud varisemas. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on olnud põllukivi mõninga telliselisandiga
Päike oli parajasti tõusmas. Pariis hakkas all ärkama. Selles heledas ja puhtas valguses paistsid eredalt silma majade idapoolsed küljed. Tornide hiiglavarjud roomasid katuselt katusele, suure linna ühest otsast teise. Mõnes linnajaos oli juba kuulda kõnekõma ja lärmi, ühest kohast kostsid tornikella helinad, teisest kohast haamri-löögid, kolmandast sõitva vankri kolin. Siin-seal katuste kohal tekkis suitsukiharaid nagu määratu vulkaani lõhedest. Kobrutades rohkete sillasammaste juures ja paljude saarte neemedel, sillerdas jõgi hõbedaste voltidena. Teispool linnamüüre kadus pilk suure helvendava udusõõri taha, kust ähmaselt paistsid lagendike ebamäärased jooned ja mäenõlvade kaunid ku-merused. üle pooleldi ärganud linna levis iga laadi hääli. Idapoolsest taevast ajas hommikutuul valgeid pilveudemeid üles, kiskudes neid lahti mäenõlvakute uduvillaku küljest. Mõned piimakruusidega eidekesed näitasid Jumalaema 485
annaabi.ee 
