14. Rootsi aeg teedeasjanduses Eestis Liivi sõja lõpuga sai alguse nn Rootsi aeg. 1631.a. kohandati kohtuvõimu ja seadusandlust ning teede ja sildade korrashoid kuulus igas kreisis maakohtu kohustuste hulka. Tuli korraldus liigitada teed, parandada sildasid jne. Sooviti luua toimivat võrgustikku, kuid tulemus oli kasin. Natuke hoogustas teede arengut Vene- Poola sõda ja kaubanduse tihenemine. 1671a. kuulutati välja sillakohus, selle täitmiseks tuli teed üle mõõta ja kaardistada. Sillakohtute ülesanne oli sildade ehitamine ja korrashoid ja ehitustöid teostavate talupoegade juhtimine (osalesid 2x aastas, kevadel ja sügisel). 1669.a toimus esimene teede mõõdistamine, 1686 ilmus esimene teedega varustatud Eesti kaart. Teed jagunesid klassidesse A-G. 1669 oli Tartu kreisis 6 peateed kogupikkusega 463,5 km. Nende hooldamine oli jaotatud 111 maaomanukule, kelle maid need teed läbisid. Teed klassifitseeriti Karl XI otsusega pea-, sõja- ja maanteed
moodustati uued gildid. Uued gildid koosnesid kaupmeestest vastavalt nende varanduslikust tasest. I gildi kuulusid kaupmehed, kelle kapital oli 10 000 rubla. II 5000 rubla, III 1000 rubla. Linnapea valimisel said osaleda ainult I ja II gildi liikmed. Kohtud saadeti laiali. Uus kohtusüsteem ehitati üles. Uus halduskorraldus: Politsei- ja kohtusüsteem: Politseisüsteem: Adrakohtunike (Eestimaal)- Mõisnik, kes kandis politseifunktsioone ja sillakohtute (Liivimaal) asemele rajati. Politseimeister- Eraldati politsei linnavalitsusest. Rajati eraldi politsei võimu kandvad asutused. Politsei läks riigi võimu alla. Väiksemates linnades võim kuulus politseimeistritele, suurem võim kui linnavalitsusel. Baltikumi 18. sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides. Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle. Maakonnalinnades alamkohtud: kreisikohus, raad, alamkorrakohus.
õieti provintsiaalseadustik. Selle üldosa annab ajaloolise ülevaate provintsiaalõiguse tekkimisest, õigusallikatest ja kodifitseerimise käigust kuni 1845. aastani. I osa nimetatud koodeksist käsitleb seisusliku omavalitsuse administratiiv-kohtuasutuste struktuuri, kompetentsi ja funktsioone kuni 1845. aastani. Kronoloogiline ja alfabeetiline märksõnade register puudub, kuid vajaliku seaduseteksti leidmist hõlbustab detailne sisuregister. Näiteks Liivimaa sillakohtute (Ordnungsgericht) kohta leiame sisuregistrist (2. raamat, I tiitel, 3. peatükk, I-VI lõik) paragrahvid nr 397-435, mille all on seadusetekstis antud sillakohtute koosseisu, kompetentsi, funktsioonide ja asjaamise kohta vastavad andmed. II osa nimetatud koodeksist käsitleb seisuste institutsioone ja nende õigusi (rüütelkonnad, linnad, vaimulikud). Ka siin võib detailse sisuregistri abil leida vastava teksti koodeksis. Kronoloogilised ja märksõnade registrid puuduvad
annaabi.ee 
