Enne PÄRISORJUSLIK SÕLTUVUS: koormised: 1) Teotöö a) rakmetegu (omad abivahendid) b) jalategu ( ei pea abivahendeid võtma) c) abitegu d) mõisavooris. 2) Loonusandam (mesi, vill ...) Pärast : · Mõisnike võim talupoegade üle vähenes; · talupoegade mõisakoormised viidi vastavasse talude tegeliku majandusvõimega; · seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade koormised; · talupoegade asju arutas riigikohus -> sillakohtunike asemel riigi poolt määratud ametnikud s.o kreisifoogtid; · talupojad võisid mõisnike peale kaevata. Sellest tulebki hüüdlause: ,,Vana hea Rootsi aeg!" LINNAD JA KAUBANDUS 16. Millised olid linnade elu kõige suuremad muudatused? · Sadamalinnad (Narva, Tallinn, Pärnu, Haapsalu) · Uued kaubateed (Eesti jäi nendest teedest kõrvale)
Landesstaat maariik, aadli omavalitsus Uusasustamine Sõdades hävinud rahvaarvu taastamine sisserände teel (Venelased, soomlased, lätlased, poolakad jne.) Vene külad Peipsi äärde rajatud venelaste külad Reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine (Liivimaal 80%, Eestimaal 54%, Saaremaal 30%) Vakuraamatud Seati sisse redutseeritud mõisates, sinna kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu Kreisifoogtid Liivimaal riigi poolt sillakohtunike asemel määratud politseilisi ülesandeid täitvad ametnikud Rakmetegu teotöö alaliik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees kas hobuse või härjapaari ja rakendiga Abitegu kiireloomulised hooajatööd Mõisavooris Talvine mitmesaja kilomeetri pikkune kaubavedu Talurahvakaupmehed Kõige laiema ostjaskonnaga, müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllusaaduste vastu.
· 1668. a maapolitseikorraldus, Clas Tott, toonitas pärisorjuslikku seisundit · Talupojad üksnes kuninga alamad Talupoegade kohustused · Teotöö(rakmetegu, jalategu, abitegu) · Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale · Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine · Pidi osalema karude, huntide ajujahtidel Aadlike iseloomustus · Kõrk ja uhke seisuslikkus · Kreisifoogtid aadlikest sillakohtunike asemel · Renitisid mõisaid siinsetele sakslastele · Sagedased tülid linnakodanikega Kirjutati rangelt ette mida tohib kanda üks või teine seisus · Aadlikke haavumine, kui alandati maarentniku seisukorda Põllumajandus · Teravilja kasvatus, sissetulek · Rukis · Tööloomad härjad, lehmi peeti vähe · Põllud jagati ribadesse(talude vahel) · Kivide rohkus, algas talumaadel · Külvpinna laiendamine · Väetamine: · Saagikuse suurenemine
6 Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kreisifoogtid asusid aadlikest sillakohtunike asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma, kes oli riigi poolt määratud ametnikud. Johan Skytte tema eestvedamisel loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. 1630.a. Seesama gümnaasium sai 1632.a. ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632.a. Andreas Virginius tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G. Forselius oli koolmeistrite väljaõpetaja. Õpetas talupoisse tasuta. Oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. H
Seetõttu mõisteti ta surma koos tema varanduste konfiskeerimisega. Talurahva olukord Reduktsioon muutis talurahva olukorda oluliselt. 1645. aastal kinnitati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes ja nii said talupojad vaid kuninga alamateks. Reduktsiooniga kaasnes ka maade põhjalik hindamine ja kaardidtamine. Vakuraamatutesse pandi kirja kõik talupoegade kohustused ja võlad. Liivimaal määrati sillakohtunike asemele ametisse kreisifoogtid. Talupojad said õiguse kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need seadusi rikkusid. Põllumajandus XVII-XX sajandil oli Eestis üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhku teravilja kasvatamisele, kuna see andis suurt kasumit. Kõige enam kasvatati rukist. Põllud jagati siiludeks ja tööloomadeks olid härjad. Kuna mõisates peeti loomi vähem, oli talupõldudel saagikus suurem. Vastukaaluks laiendas mõis külvipinda, kuna seda haris talupoeg.
Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid Eestimaa rüütelkonna peamees ja Liivimaa rüütelkonna maamarssal. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Kohtud ja korrakaitse Pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine oli Eestimaal adrakohtunike ja Liivimaal sillakohtunike ülesandeks, kes esindasid madalamat kohtuvõimu. Nad pidid uurima talupoegade poolt toimepandud kuritegusid ja karistama süüdlasi. Talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju arutasid vastavalt meeskohtud ja maakohtud, kes tegutsesid maakondade tasandil. Raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju arutati Eestimaal Ülemmaakohtus ning Liivimaal Liivimaa õuekohtus. Iga kohtuotsust võis edasi kaevata Rootsi kuningale, mis jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon
halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kreisifoogtid asusid aadlikest sillakohtunike asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma, kes oli riigi poolt määratud ametnikud. Johan Skytte tema eestvedamisel loodi Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. 1630.a. Seesama gümnaasium sai 1632.a. ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632.a. Andreas Virginius tõlkis 1686.a. välja antud Uue Testamendi lõunaeesti keelde. B. G. Forselius oli koolmeistrite väljaõpetaja. Õpetas talupoisse tasuta. Oli Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. H. Stahl Koostas 1637
· Talurahva olukord o 1645. a kehtestati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus o Reduktsiooniga aga läks suur osa mõisatest jälle riigi kätte, millega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes. (Talupoeg kuninga alam) o Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine o Seati sisse vakuraamatud (koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega) o Liivimaal määrati sillakohtunike asemele kreisifoogtid. Talupoegade anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad neile ülekohtud teinud või seadusi rikkunud. · Põllumajandus o 17. saj oli mõisaid üle 1000 o Suur rõhk oli teraviljakasvatusel (eriti rukist) Tööloomadest esikohal olid härjad o PROBLEEM kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad o Kuna mõisates esialgu peeti loomi vähem kui taludes, siis taludes sageli saagikus suurem
nad on nüüdsest alates vaid kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes ka maade hindamine ja kaardistamine, mille järel määrati talupoegade mõiskoormised vastavalt talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Redutseeritud mõisates võeti kasutusele vakuraamatud, kuhu märgiti talupoegade kohustused mõisa ees( koormiste täpne arv). See välistas mõisavalitsejate kuritarvitust. Vähenes ka talupoja sõltumine mõisnikust. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politsei ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud- kreisifoogid. Talupojad said vajadusel kaevata mõisarentniku või valitseja peale. Kui need rikkusid seadusi. Kaevata sai ka kuningale endale. Mõisnikud: Baltikumi mõisnikud olid Rootsi ajal valdavalt saksakeelsed. Rootsi suuraadlikud, kes Eestimaal või Liivimaal mõisaid omasid, elasid enamasti oma kodumaal, rentides siinseid mõisaid sakslastele
praktiliselt kaotati. 1694. Aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus. [Siinmail säilitati talupoegade sunnismaisus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised (Rootsi võimu all oleks oli halvendanud talurahva olukorda). Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes, sest suur osa mõisatest läks reduktsiooniga riigi kätte). Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud-kreisifoogtid. [Mõisate arv Eestis ulatus XVII sajandi lõpuks üle 1000. Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele (suurems sissetulek). Kõige enam kasvatati rukist. Põlluharimine kolmeväljasüsteemis. Tööloomad olid härjad.Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. Talupõldude saagikus oli suurem mõisa omast.
Reduktsioon 1680- riigimaade tagasivõtmine. Lääniõigus- Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eestimaal ja Liivimaal: Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstiera uuendatud maakorraldus fikseeris 1645. aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud- kreisifoogtid. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris. Rootsi riigi viljaait- Baltimaade nimetus kõrgelt hinnatud teravilja tõttu. 1695.-1697. aasta näljahäda: 1694. aasta ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. 1696. aasta märts-
Reduktsioon 1680- riigimaade tagasivõtmine. Lääniõigus- Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eestimaal ja Liivimaal: Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstiera uuendatud maakorraldus fikseeris 1645. aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud- kreisifoogtid. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris. Rootsi riigi viljaait- Baltimaade nimetus kõrgelt hinnatud teravilja tõttu. 1695.-1697. aasta näljahäda: 1694. aasta ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. 1696. aasta märts-
suurendamisest; seetõttu kaasnes reduktsiooniga põhjalik maade kaardistamine ja hindamine, mille järel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu; koormiste täpne fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi tagasivõetud mõisate talupojad allutati riigikohtutele (vähendas nende isiklikku sõltuvust mõisnikust), st seniste aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma keisri poolt määratud ametnikud kreisifoogt (kreisikohtud) talupoeg võis mõisarentnike või valitseja peale kaevata (anti vastav õigus ja võimalus), kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kas või kuningale endale Baltikumi mõisnikkond jäi ka Rootsi ajal valdavalt sakslasteks, rootsi suuraadlikud, kes Eesti ja Liivimaal mõisaid omandasid, jäid enamasti elama oma kodumaale, rentides mõisaid siinsetele
annaabi.ee 
