Liis Kullamaa TELLISED TELLISTE TÜÜBID Savitellised Silikaattellised Tsement tellised SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus
Masinaga valmistatud tellised on hüdrauliliselt pressitud terasvormidesse või on pressitud pikaks savist reaks, mida lõigatakse. Pikad saviread on tellise laiuse ja kõrgusega, ning nad lõigatakse õige pikkustega tellisteks traatraamiga. Sellisel viisil valmistatud telliseid nimetatakse „traadiga lõigatud“ tellisteks. Vormitud tellist „küpsetatakse“ niikaua, kui vesi on aurustunud ja seejärel põletatakse kõrgel temperatuuril, et savimassist saaks vastupidavaks. 2.2 Silikaattellised Kaltisumsilikaadist tellised on teatud kui liiva-lubja tellised. Tellised on valmistatud hoolikalt valitud puhta liiva ja lubja segust, mis on kokkusegatud veega, vormitud tellise mõõtudesse ning kõvandatud auruahjus (autoklaavimise teel). Silikaattellise moodulmõõtmed on 250x120x88 mm. Tellised on oma värvilt valged. Värvitud silikaattellistele on lisatud tootmise käigus värvaineid. Silikaattelliste valmistamise tehnoloogia pärineb 1880
Käesolevaks ajaks on aga palju ehitajad pöördunud tagasi silikaatkivi poole, sest näiteks kergbetooni pole mõtet suuremate ehituste puhul kasutada. 2 Tooted Silikaattooted on hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav materjal. Reakivid täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Silikaattellised täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaattellised välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Õõnessilikaattellised täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Õõnesplokid kande- ja vaheseinte ladumiseks. Aiapostide moodulid ja mütsid valmistatakse klombitud silikaattellistest ja kaetakse nö aiaposti mütsiga.
· Graniit on kõvem kui paas. · Toodetakse killustikuks. Paas · Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist · Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised · Tehakse põletatud savist, millele lisatakse liiva ja vett · Valgeid nim. Silikaattellised ( taluvad ilmastiku ) Lubi · Põhi funktsiooniks on side aine · Tehakse lubimörti · Kustutamata lubi ( CaO ) Kustutatud lubi ( Ca(OH)2 ) Tsement · Valmistatakse savist ja paekivist · Tsement on kuivatatud ja peenestatud mass · Segatakse liiva ja veega. · Vajadusel lisatakse kruusa, metalli, klaasi
Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi.
päevakivide murenemise tulemusena. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, katusekive, tarbekeraamikat jm. Sinisavi kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus. Tellised Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi . Lisaks savitellistele tuntakse silikaattellised , mille valmistamisel pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda veeaurus . Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 9001100 kraadi C juures. Lupja toodetakse paekivi kuumutamisel umbes 1000°C juures. Kustutamata lubi kustutatakse vee lisamisega. Kustutatud lupja kasutatakse joogi ja heitvee puhastamiseks, samuti ehitustööstustes. Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis valmistatakse lubjast ja liivast. ..
381 Tabel 1.3 Katsete tegemise kuupäev 18.09.2017 6. Järeldus Saadud tulemused on ligilähedased sellega, mis nad päriselus on, näiteks autori poolt mõõdetud samott tellise tiheduseks saadud 1968 kg/m3 on ligilähedane päriselu samott tellise tihedusele (1850-1950 kg/m3) (Samott tellised, n.d.) Samuti autori poolt mõõdetud silikaattellis vastab päriselust leitud tihedusele. Arvutustulemustel saadud tulemus on 1888 kg/m3, tegelikkuses on silikaattellise tiheduseks 1850-1950 kg/m3 (Silikaattellised, n.d.). Silikaattellise keskmiseks poorsuseks saadi 26,73 millele kinnitust ei leitud. Graniidi keskmiseks tiheduseks saadi 2589,4 kg/m3, mis on ligilähedane graniidi tegelikkusele tihedusele, milleks on 2550-2700 kg/m3. (wikipedia, n.d.) 7. Kordamisküsimused Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Materjali absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja ehitusmaterjali valikul.
jahvatamata liiva. [1] 4 6.4 Kuidas kivistatakse silikaattelliseid? Silikaattelliste kivistamine toimub autoklaavis. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. [1] 6.5 Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste katsetamisel? Silikaattellised erinevad keraamilistest tellistest näiteks katsetamisel vajaliku temperatuuri poolest, sest keraamiline tellis (veidi alla 1350oC) talub rohkem kuumust, kui silikaattellis (hakkab pehmenema 1100-1200oC juures). Samuti on nende veeimavus erinev: harilik tellis imeb vett 15% ning silikaattellis 16%.[1] 7.KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt I osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a. 2.Silikaatkivi-vana, hea ja kaasaegne materjal. [WWW] http://www.silikaat
Samas on looduskivi puuduseks tema suur kaal, mistõttu suureneb koormus hoone vundamendile. Teise variandina on võimalik kasutada tehiskive, mida leidub igas suuruses, värvitoonis ja tekstuuris. Tehiskivi eelisteks looduskiviga võrreldes on väiksem kaal ning korrapärane kuju, mis muudab tema ladumise lihtsamaks ning kiiremaks. Fassaadimaterjalina kasutatavatest tehiskividest on tuntumad näiteks marmoroc plaadid, savist fassaaditellised ning silikaattellised. 1. LOODUSKIVI FASSAADID 1.1. Paekivi Paekivist fassaade võib Eestis kohata enamasti vanematel hoonetel, kuid paekivi kasutamine on üha enam populaarsemaks muutumas. Eestis leidub paekivi küllaldaselt ning seetõttu on ka palju erinevad ettevõtteid, kes paekivitooteid pakuvad. Valikus on nii klombitud välisviimistluskivid, lihvitud paekivi plaadid, looduslikud plaadid ning palju teisi erinevaid võimalusi.
· Põletatud savi ei pehmene enam vee toimel · Saviosakeste vahele jäävad tühimikud (poorid) · Põletatud savi on kollakaspunane Fe(III) ühendite tõttu. · Savitellised peavad hästi vastu kõrgele temperatuurile, kuid ei ole alati piisavalt ilmastikukindlad. · Valgeid silikaattelliseid valmistatakse liivast ja lubjast, mis segatakse veega ja kuumutatakse rõhu all temperatuuril kuni 400 kraadi. · Silikaattellised peavad hästi vastu ilmastikutingimustele, kuid kõrgel temperatuuril on nad vähem vastupidavamad kui savitellised. LUBI · Müüride ladumisel on vaja sideaineid, et ehituskive üksteisega siduda. · Sideained peavad mõne aja jooksul kõvastuma · Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis valmistatakse lubjast ja liivast · Lubja toodetakse paekivi kuumutamisel umbes 1000 kraadi juures
..12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5) Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste katsetamisel? Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse saamiseks, siis erineb ka nende katsetamine, kuigi nad mõlemad on tehislikud. Silikaattellised erinevad keraamilistest tellistest näiteks katsetamisel vajaliku temperatuuri poolest, sest keraamiline tellis (veidi alla 1350 oC) talub rohkem kuumust, kui silikaattellis (hakkab pehmenema 1100-1200oC juures). Samuti on nende veeimavus erinev: harilik tellis imeb vett 15% ning silikaattellis 16%.
autoklaavimisele: kokkupuude veeauruga temperatuuril 170-200 ° C ja rõhul 8-12 atm.). 8. KASUTATUD KIRJANDUS 1) „Materials for Construction and Civil Engineering“ (TTÜ Raamatukogu E-raamat) https://ebookcentral.proquest.com/lib/tuee/detail.action?docID=1998569. 2) L. Raado „Ehitusmaterjalid“, Tallinn „Professor Karl Õigeri Stipendiumifond“, 2018 3) https://silikaat.ee/toode/silikaattellised/ 4) EÜ toimivusdeklaratsioon nr. CSsb – 771 – 2 – 2
..12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5) Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste katsetamisel? Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse saamiseks, siis erineb ka nende katsetamine, kuigi nad mõlemad on tehislikud. Silikaattellised erinevad keraamilistest tellistest näiteks katsetamisel vajaliku temperatuuri poolest, sest keraamiline tellis (veidi alla 1350 oC) talub rohkem kuumust, kui silikaattellis (hakkab pehmenema 1100-1200oC juures). Samuti on nende veeimavus erinev: harilik tellis imeb vett 15% ning silikaattellis 16%.
purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid : tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid Keramsiitbetoonplokid Fiboplokid (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3)
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Referaat Müüritööd I Tallinn 2012 Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel
..12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5) Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste katsetamisel? Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse saamiseks, siis erineb ka nende katsetamine, kuigi nad mõlemad on tehislikud. Silikaattellised erinevad keraamilistest tellistest näiteks katsetamisel vajaliku temperatuuri poolest, sest keraamiline tellis (veidi alla 1350 oC) talub rohkem kuumust, kui silikaattellis (hakkab pehmenema 1100-1200oC juures). Samuti on nende veeimavus erinev: harilik tellis imeb vett 15% ning silikaattellis 16%.
lisatakse jahvatamata liiva. 4. Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5. Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse saamiseks, siis erineb ka nende katsetamine, kuigi nad mõlemad on tehislikud. Silikaattellised erinevad keraamilistest tellistest näiteks katsetamisel vajaliku temperatuuri poolest, sest keraamiline tellis (veidi alla 1350oC) talub rohkem kuumust, kui silikaattellis (hakkab pehmenema 1100-1200oC juures). Samuti on nende veeimavus erinev: harilik tellis imeb vett 15% ning silikaattellis 16%. 8
müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni. Kui silikaatkivimüüritis on kaitstud niiskumise ja külma eest, ei teki ka tema ekspluatatsioonis tellise omadustega seotud probleeme. Soojuserijuhtivus: o kuiv kivi = 0,7...0,8 W/mK o niiske kivi (W = 5%) = 1,0 W/mK 8 o õõnestellis ja -plokk 0,56 W/mk Erisoojusmahtuvus: silikaattellised ja -plokid c=0,9 kJ/kgK Paindetugevus: 4...5 N/mm2 Tulekindlus: mittepõlev (euroklass A1) Tulepüsivus: o 1-kivisein 120 min o ½-kivisein 60 min o ¼-kivisein 40 min Müraisolatsiooniindeks o 1-kivisein, õõnestellis ja -plokk 56 dB o ½-kivisein 48 dB o ¼-kivisein 44 dB . 9 Kokkuvõte Betoontellis on inimese tehtud kivi. See koosneb looduslikest
· Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: · Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. · Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. · Plokki tõstab üks tööline: alla 30 kg. · Tellisseinad liigitakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatet materjalidest (kergbetoon, puistematerjal, soojusisolatsioon). Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidade seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellisele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda telliste mõõdu vead. Telliste vahed - vuugid - täidetakse mördiga. Sõltuvalt vuukide asetusest müüritises nim
1-Materjalide-tiheduse-ja-poorsuse-m%C3%A4%C3%A4ramine-m72162.html (10.10.2016) 3. Fizicheskie svojstva i strukturnqe harakterisiki. http://www.alobuild.ru/svoystva- stroitelnih-materialov/fizicheskie-svoystva.php (10.10.2016) 4. Ehitusmaterjalide poorsus ja tihedus. https://annaabi.ee/Ehitusmaterjalid-praktikum-nr- 1-Materjalide-tiheduse-ja-poorsuse-m%C3%A4%C3%A4ramine-m72162.html 5. Mõistete seletav sõnastik. https://annaabi.ee/graniidi-tihedus@ (20.10.2016) 6. Silikaattellised.http://www.silikaat.ee/tooted/silikaattooted/silikaattellised (20.10.2016) 9
Kivide mass 4-6kg Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust Plokki tõstab üks tööline: < 30kg Tellisseinad liigtakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm. Seejuures ei
Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug
Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures. Kasutatakse kvaliteetset savi vanusega umbes 5 miljonit aastat. Tulekindlad tellised-Valmistatakse salleks sobivast savist. Põletatakse kasutustemperatuuris kõrgemal temperatuuril. Enne vorvimis etappi lisatakse omadusi parandavaid täiteaineid. Happekindlad tellised-valmistatakse vastavast savist. Põletatakse nii kõrgel temparatuuril, et tooraine paakub klaasitaoliseks tihedaks massiks. Silikaattellised-valmiststakse vastavalt oma nimetusele, kustutamatta lubja ja kvartsi segust. Mis pressitakse oma vormi ja karastatakse põletamise asemel auruga. Betoontellised-tehakse jäigast betoonmassist terasraketist vibreerides Lõpliku tugevuse saavutab umbes 1 kuu jooksul Steatiit müürikivi-lõigatakse välja looduslikust kivist. Head müürikollete ladumiseks, kuna nende soojamahtuvus on hea. Keramsiitplokid H75-täisplokk 490*75*190 UH150 490*150*190
vähenedes materjal kuivab. Seda nähtust nimetatakse sorptsiooniks ja sellekohast niiskust materjalis sorptsioonniiskuseks. • Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused, mille tagajärjeks võib olla ehitise pragunemine. • Materjalide niiskusemahutavus on väga erinev: ▪ puit ja kipsplaadid võivad sisaldada sorptsioonniiskust enam kui 150 kg/m3, ▪ betoon ja silikaattellised 100 kg/m3, ▪ punased tellised 20 kg/m3, ▪ kergkruus ja vahtplastid ca 2 kg/m3 ja ▪ mineraalvill vähem kui 0,5 kg/m3 • Mõnede materjalide sorptsioonikõverad: KUUMSIN 4 • Mõnede materjalide adsorptsioonikõverad: KUUMSIN 5 VEEKINDLUS
Ülekäimiseks sillad. · Ekskavaatori töötsoonis ei tohi viibida inimesi, samuti ekskavaatori ja laaditava veovahendi vahel. · Pinnast laadida kallurile tagant või küljelt, mitte üle juhikabiini. · Mehhanismide toed (roomikud, rattad, tugikäpad) peavad süvendite kaevamisel olema servast ohutus kauguses, väljaspool varisemisprismat. 41. Nimetage materjale, millest rajada muuritisi. Savitellised, silikaattellised, Betoonist, autoklaavitud poorbetoonist ja tehis- ning looduskivist müürikivid. Müürimördid. 42. Nimetage muuritise vuukide tuupe, tehke eskiisid. Telliste pust- ja rohtvuugid peavad olema mordiga taidetud. 1.Puudulikult taidetud vuugid norgendavad
Tema mõõduks on tasakaaluniiskus, ehk et materjal ei kuivaks ära ega tõmbask vett täis. (puidu tasakaaluniiskus on 12-15%) Sorptsioon- õhu niiskuse suurenedes niiskub ka ma ja vastupidi, et kui õhuniiskus väheneb, siis materjal kuivab, seda nimetataksegi sorptsiooniks. Selle tagajärjel muutub materjali maht, mis võib põhjustada asjade paisumise ja lõhkemise. • Puit ja kipsplaadid võivad muututda 150kg/m3 • Betoon ja silikaattellised 100kg/m3 kohta Materjalide veekindlus- materjalide võime vett mitte läbi endast lasta. Veekindlsu peab olema nii kvalitataiivne(vee mitteläbitavus kindla veesamba juures) kui ka kvantitatiivne(ki palju vett materjal ajaühikus läbi laseb). Külmakindlus- on võime külmudes ja sulades hoida oma materjal koos ja mitte mureneda või lõhkeda, kuna külmudes suureneb vee maht asjades 10% võrra. Külmutustsükliga
(keraamiliste telliste puhul sängituspinna) kogupindala (A s) täpsusega 1 mm2. Katsekeha asetatakse vähemalt 20mm sügavusele kandikule tugede abil nii, et kandiku põhja ja katsekeha vahele jääks vahe. Veetase hoitakse kogu katse käigus ühtlane. Ebakorrapärase katsekeha puhul lisatakse vett kuni kogu pind oleks veega kontaktis. Käivitatakse stopper ning hoitakse kindlaksmääratud aja (t) jooksul vees (keraamiliste telliste puhul 60s, silikaattellised 10min). Aja möödudes pühitakse katsekehalt niiske lapiga liigne vesi ning leitakse selle mass (m so,s). Mõne keraamilise müürikivi puhul võib veeimavuse algkiirus olla kummagi sängituspinna jaoks erinev, mistõttu tuleb see omadus määrata mõlema pinna puhul. Standardi järgi erineb tulemused esitamine vastavalt müürikivi tüübile järgmiselt: Silikaattellise puhul esitatakse kapillaarse veeimavuse koefitsient täpsusega 0,1 g/(m2s).
Klaasid kahe eelmise vahepealne Tegellik tihedus on tihedus koos pooridega mass jagatakse pulbri mahuga milest ona lahutatud pooride maht. Efektiivne tihedus on aine tegelik tihedus, kus puuduvad poorid pulbri mass / pulbri mahuga Makro struktuur - Kihilised materjalid ei püsi, sest hakkavad lagunema kihiti, näiteks vineer, värvitud pinnad. Lisaks ka poorsed materjalid. Materjalid mis on valmistatud pulbertehnoloogial (silikaattellised, keraamilised plaadid ehk pulbrist pressitakse kehad ja kuumutatakse). Seaduspärasused kui muuta temperatuuri ja rõhku suurenemise suunas, siis saab muuta aine kuju ning viia gaasilisse või vedelasse olekusse. Paljud ained temperatuuri tõstmisel lagunevad. Rõhu muutus tahketele ainetele ei mõju. Tahkete ainete temp. tõstmine Muutub elektrijuhtivus ja osakeste vaheliste sidemete tugevus. 20. Pulbrid tahke aine eksisteerimise vorm
K2OAl2O36SiO2+CO2+2H2O=K2CO3+4SiO2+Al2O32SiO22H2O ortoklass (põldpugu) liiv savi Tekivad liiv, savi, kaaliumi-, magneesiumi- jm. soolad. Savi on keraamikatööstuse tooraine. Liiva kasutatakse laialdaselt silikaatkivide tootmiseks. Lubja, liiva ja vee segust, nn. lubi- liivmördist pressitud toorkivi töötlemisel veeauruga autoklaavis rõhu all (10 at) seostuvad liivaterad kaltsiumsilikaatide tekke tõttu ja saadakse ehituskivid--silikaattellised. Kui liiv on eelnevalt peenestatud, siis tekivad liivateradele värsked pinnad, mis on keemiliselt väga aktiivsed, ning silikaatide tekkeprotsess toimub intensiivsemalt. Sel põhimõttel toodetakse jahvatatud liivast ja lubjast silikaatbetooni. 5. Klaas ja tsement. Klaasi tooraineks on puhas kvartsliiv, naatriumkarbonaat (sooda) ja kaltsiumkarbonaat (lubjakivi). Peenestatud ja segatud lähteained sulatatakse vannaahjus
Kivide mass 4-6kg Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust Plokki tõstab üks tööline: < 30kg Tellisseinad liigtakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatest materjalidest. Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm. Seejuures ei
Polümorfism ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. · C teemant, grafiit, fullereenid · S monokliinne, rombiline · CaCO - kaltsiit-heksagonaalne, aragoniit-rombiline Isomorfism erinevad ühendid, kuid sarnase kristallvõrega. · KCl, KBr, MgSO·7HO, ZnSO·7HO Kristalsed ained: · Kõik metallid ja sulamid, · Soolad. Kristalsete ja amorfsete ainete segud: · Kunstkivid; betoonid, keraamilised materjalid, savi-, silikaattellised, · Puit. Röntgenstruktuusanalüüs · Määratakse kristalsed ained tahkes materjalis, · Kontrollitakse materjalide keevisliiteid, · Uuritakse materjalides varjatud pragusid, · Määratakse metallide sulamite elementkoostist. Pulbrid ja puisteained üks tahke aine eksisteerimise vormidest. · Pulbrid 100-500m, · Puistmaterjalid - >500m, · Tolm 10-30m. Agregaadid nõrgad kehad, nõrkade sidemetega, kergesti katkevad.
sidemed on nõrgad. Sellised materjalid töötavad üsna hästi survele, kuid halvasti tõmbele. Müüritöödel kasutatakse looduslikke kive ja tehiskive ning plokke. Looduslikke kive kasutatakse kandekonstruktsioonis tänapäeval harva, kuna nendest müüri ladumine on väga töömahukas. Lubjakivi survetugevus on 30 ... 60 MPa, tihedus 1,8 ... 2,6 T/m3. Põhiliselt kasutatavad tehiskivid on a) tellised - silikaattellised, survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3; - savitellised (põletatud), survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3; b) betoonplokid - Columbia-kivi, survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3; c) kergbetoonplokid - keramsiitbetoonplokid Fiboplokid survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3; - Taloti plokid survetug- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3;
4% ning malme kuni 4.5% süsinikusisaldusega. Süsinikusisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, samuti vastupanu väsimuspurunemisele. Kahanevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. Süsinikusisaldduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine, kasvab eritakistus, vähenevad soojusjuhtius ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Silikaattellised, omadused ja eelised. Silikaattelliseid valmistatakse lubja, liiva ja vee kuumutamisel. Võrreldes tsemendiga on tootmine odavam madalam temperatuur, kuumutatakse autoklaavis. Silikaattellis on ilmastikule vastupidavam kui savitellis ning hea heliisolatsiooniga, laia värvuse valikuga. Samas ei saa kasutada ahjude ehitamiseks. Silikaatdetailid on tugevuselt võrreldavad betoonist detailidega ning sageli odavamad. Võrreldes betooniga ei saa neid valada, vaid tuleb valmistada
Ix =a JOONISED1.1,1.2 põhialuseks on koormuse y2dA. Raskuskese on punkt, määramine. mida läbib keha mis tahes 1 4. Müüritööde materjalid: välisvoodris.25x12x6.. ·kergmaterjalina müürikivid võib jaotada 7 põlevkivituhka või *looduslikud kivid ·Silikaattellised silikaltsiiti *töötlemata kivid valmistatakse liiva ja Kõik kivimid on haprad, *töödeldud kivid *tehiskivid lubja segust,mis töötades suhteliselt hästi (-plokid.) jahvatakse kollerveskis survele, kuid halvasti Looduslikud kivid ja millele lisatakse tõmbele. Kivimite müüritöödel kasut vesi
Ühekihilisi seinu võiks aktsepteerida juhul, kui hoone asend või kohalikud kliimatingimused väldivad kaldvihma toimet. Vastasel juhul tuleb kasutada teist konstruktsiooni, nagu ventileeritava õhuvaheda kahekihilisi seinu. Normaalset vastupanu vihmale tagab seina paksus >38 cm. Kõik vuugid tuleb täita mördiga. Tellised Savitellised, tsementtellised, silikaatkivid Täistellised või õõnestellised. Ühe käega haaratavad, kaal 4-6 kg. Savitellised valmistatakse savi ja liiva segust. Silikaattellised valmistatakse lubja ja liiva segust. Tellisseinu võib laduda kergseintena või massiivseintena. Massiivsein on tänapäevaseid nõudeid arvestades liiga väikese soojapidavusega. Nõuetele vastavad seinad oleksid liiga paksud, rasked ega oleks ökonoomsed. Tellised laotakse seotult Kahekihiline plokkseotis Mitmekihiline seotis Ristseotis 47 Sidemed
annaabi.ee 
