Asetseb 22° ekvaatorist lõuna pool Tormi diameeter on nii suur, et mahutab endasse kaks Maad Ühe ringi tegemiseks kulub keerisel ca 6 päeva Kahjuks pole teada täpset põhjust, miks on see sellist värvi, kuid teooriaid on üksjagu Jupiteri kaaslased Io Üks neljast Jupiteri kuust, mille avastas Galileo Galilei Päikesesüsteemis teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha Koosneb väävli ühenditest ja silikaatsetest kivimitest Tema vulkaanilisust mõjutab Jupiteri lähedus Kauguselt 5. Jupiteri kuu Magnetväli puudub Callisto Suuruselt kolmas Päikesesüsteemi kuu Temast suurem on vaid Ganymedes Callisto läbimõõt on umbes 99% Merkuuri läbimõõdust Callisto avastas aastal 1610 Galileo Galilei Koostis: peamiselt süsinikdioksiid Ganymedes Suurim kuu Jupiteri kaaslastest ja kõige suurem ka kogu Päikesesüsteemis Läbimõõt (5268,2±0,6 km) on suurem kui Merkuuril,
Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid. Granaatide kõige iseloomulikumad värvused on punane ning roheline. Kristallid kuuluvad kuubilisse süngooniasse, mistõttu granaatide hulka kuuluvad mineraalid esinevad enamasti isomeetriliste terakestena. MAGNEESIUM Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall,Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Magneesiumi sulab temperatuuril 648,8 °C TALK Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest. Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks. TÄNAN KUULAMAST!
Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse suunas rõhk ja temp. kasvab. Tsentris temp. u 6000. Maa süvasoojus kandub maa tuumast maa pinnale. Kivim on ühe või mitme mineraali kristalliseerunud segu(päevakivi, kvarts) Magmakivimid-kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit) Settekivimid-kivimid, mis moodustuvad pehmetest setenditest(liivakivi, lubjakivi)
Nefeliin tekib ränivaestest leeliselistest magmadest, kuid võib olla ka moondelise tekkega. Nefeliini võidakse kasutada toorainena alumiiniumi, klaasi ja keraamika valmistamisel. Nefeliin tekib ränivaestest (kvartsivabadest) leeliselistest magmadest, kuid võib olla ka moondelise tekkega. TALK Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest. Keemiline valem: Mg3Si4O10(OH)2 Talk on mineraalina väga pehme. Tema erikaal on 2,72,8 g/cm³ Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks MUSKOVIIT Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal. Muskoviit koosneb õhukestest
Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast, mis oma korda jagunevad kõik kaheks. Maakoor – a)mandriline maakoor(6-75km), koosneb graniidist enamasti(0- 600 kraadi celsius), tahkes olekus, tihedus 2,7 – 3,0 g/cm(kuubis) b)ookeaniline maakoor ulatus ---II---, tihedus ---II---, koosneb basaldist ja gabrost, temp 600(kraadi celsius), tahke Vaheöö – a) litosfäriline e. Ülemine vahevöö – kuni 660km, tihedus 5.5 g/cm, mõlemad vahevöö osad koosnevad silikaatsetest (silikaat – ränihappe sool) mineraalidest nagu nt. perouskiit, temp. 1300 kraadi, tahke b) astenosfäär 660-2800km, 5.5g/cm, 1200-2500 kraadi, plastiline Tuum – a) välistuum – kuni 5400km, 10g/cm, Fe2O, nikkel, temp 3000 kraadi, olek vedel b) sisetuum – 5400 – 6370km, 13.3 g/cm, aine sisaldus sama mis välistuumas, temp 3000 kraadi isegi rohkem, tahke 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline – paksus kuni 80km, vanus u. 4 miljardit a
Muidugi oleneb nende välimus tugevalt ka koostisest ja tingimustest, kus nad viibivad. 4 Meteoriitide jaotus Meteoriidi on keemilise ja mineraalse koostise alusel jaotatud kivi-, raud-, ja kivi- raudmeteoriitideks ehk segameteoriitideks. Kivimeteoriidid: Ehk aeroliidid. Kivimeteoriidid sarnanevad kohati maakoores leiduvate kivimitega. Nad koosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest oliviinist ja pürokseenist, mis on levinud maakoores. Kuigi kivimeteoriidid on kõige levinumaks meteoriitide tüübiks (ligikaudu 93% langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa kivimitele eriti tihti. Üldiselt on need tumedad, kaetud hallikas- kuni punakasmusta koorikpinnaga. See üks tähtsamaid tunnusjooni. Esineb pinnal ka tihedalt põimunud soonekesi. Peeneteralises põhimassis on rohkelt
*Leeliselised soolad ei avalda kiltkivile mõju Puudused: *Ei ole happekindel Kasutusalad: Füüsikaliste omaduste ja lõhenemise tõttu kasutatakse kiltkivi väga erinevatel pindadel ja mitmesugustes ehitistes. Loodusliku või lihvitud pinnaga kiltkivi kasutuskohad: *sise-ja välisseinad; *põrandad; *trepid; *monumendid; *fassaadid; *aiateed; *katused; *tahvlid; *krihvleid. Liivakivi Liivakivi on settekivim, mis koosneb peamiselt värvitutest kvartsiliivateradest, silikaatsetest, lubjalistest ja/või savistest sideainetest ning kivimisse imbunud ,oksüdeerunud või lõhustunud lisanditest(räniperoksiidid). Liivakivid erinevad oluliselt värvuse, koostise, struktuuri, tsementeerumise astme ja kihilisuse poolest. Liivakivid on ladestunud suhteliselt tasasele pinnale ning paiknevad kihtidena. Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast. Enamasti on kihistumine aluspinnaga paralleelne, kuid võib esineda ka kõrvalkihte.
0 massi%), magneesium(2.1 massi%), kaltsium(3.6 massi%), naatrium(2.8 massi%) ja kaalium(2.5 massi%). Kivimiliselt on maakoore kõige ülemises, keskmiselt 16 km paksuses kihis ülekaalus mitmesugused tardkivimid, mis moodustavad 95% kogu kivimite massist. Ligikaudu 4% moodustavad kildad, 0.75% liivakivid ja 0.25% karbonaatsed setendid.Mineraloogiliselt koosneb maakoor 92% ulatuses silikaatsetest mineraalidest. Tähtsamad maakoort moodustavad mineraalid: Graniit sisaldab leelispäevakiviplagioklassidid ehk naatrium- kaltsiumpäevakivid 39% leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid 12% kvarts 12% pürokseenid 11% amfiboolid 5% vilgud 5% savimineraalid 5%
Omadustelt on nikkel metall. Nikkel on hästi töödeldav. Looduses leidub nikkelit ainult ühendeis. Tema tihedus tavatingimustel on 8,9 g/cm 3. Tema sulamistemperatuur on 1455 Celsiuse kraadi. Maakoores on Ni keskmiselt levinud element(orienteeruvalt 22. kohal). Tuntud on ligi 50 niklimineraali, neist tähtsamad on sulfiidsed ühendid. Ni toodetakse peamiselt sulfiidsetest vask-nikkelmaakidest (Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas) või silikaatsetest toormest (Uus-Kaledoonias, Kuubal, Filipiinidel, Indoneesias jm). Üldvarusid maailmas hinnatakse 70 miljonile tonnile. Avastamine ja nimetus Nikkel oli sulamites (vase ja tsingiga) kasutusel juba Vana-Hiinas üle 2 tuhande aasta tagasi. Inviduaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog A.F.Cronstedt 1751 rootsi looduslikust nikkelarseniidist NiAs. Seda mineraali tunti juba palju varem saksakeelse nime
27. *Puurimine(12066m) sügavamale ei saa, sest: vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab õhku. Normaalne sügavus 10 km, üle selle haruldane. Maapeale jõudes muutub materjali struktuur. 28. *Magmatism peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega meteoriidid 1)kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega, peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores(ei avastata). 2)kivi-raudmeteoriidid - koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3)raudmeteoriidid - koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Hullult erinevad. Laboruuringud, probleem on aja ja suuruse modeleerimisega. Geofüüsikalised uuritakse kaudseid tunnuseid nagu magnetism, elektriväli, gravitatsiooniväli. 29
*(7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. Puurimine(12066m). sügavamale ei saa, sest: vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab õhku. norm. sügavus 10 km, üle selle haruldane. Maapeal jõudes muutub materjali struktuur. Magmatism, peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega meteoriidid 1)kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega. peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores(ei avastata). 2)kivi-raudmeteoriidid - koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3)raudmeteoriidid - koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Hullult erinevad. laboruuringud, probleem on aja ja suuruse modeleerimisega. geofüüsikalised uuritakse kaudseid tunnuseid nagu magnetism, elektriväli, gravitatsiooniväli.
vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval on 200ºC ning nii kuumas on gaasid ja vedelikud ning seetõttu lendab puur õhku. Praegu on normaalne sügavus 10 km, üle selle on haruldane. Maapeal muutub kättesaadud materjali struktuur. Magmatism- See peegeldab Maa siseehitust ja seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ning vedelikega. Meteoriidid 1) Kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega. Peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores. 2) Kivi-raudmeteoriidid koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3) Raudmeteoriidid koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Laboruuringud-probleem on aja ja suuruse modeleerimine Geofüüsikalised-uuringutega uuritakse kaudseid tunnuseid- magnetism, elektriväli, gravitatsiooniväli 28. Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis)
lõpuks ülessulades saada magmaks, mis lõpuks kristalliseerub tardkivimina. Seega on murenemine üks osa kivimite ringest. Kivimite paljandumisel maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale. Mureneda saavad ükskõik mis tüüpi kivimid, kuid algselt on nad kõik olnud tardkivimid. Graniit on üks levinumaid tardkivimeid ja sobib hästi näitesse, mis selgitab seda, mis murenenud kivimist saab. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist ning mitmesugustest muudest silikaatsetest mineraalidest. Kvarts ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu jääb ta alles pudeda sette liivana, mis üksnes ümardub. Ülejäänud mineraalid, peamiselt päevakivid, murenevad aga mitmesugusteks savimineraalideks (illiit, smektiit, kaoliniit jne), mis murenemispaigast eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega savi. See selgitabki, miks on liiv ja savi planeedil Maa nii levinud setted. Maavärinad Seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine
Tsitronellool on värvitu vedelik, mida on leitud tsitronella õlis ning see on levinud isomeer (Wikipedia, 2013). Selle molekulvalem on C10H19OH ning selle joonvalem on esitatud joonisel 9. Tsitronellooli kasutatakse seebis lõhnaainena. Tsitronellooli peaksid vältima inimesed, kellel on allergia parfüümide vastu, sest see võib tekitada mõnel inimesel ülitundlikuse. (Wikipedia, 2013) Joonis 9. Tsitronellooli joonvalem 2.3. Määrdeaine 2.3.1. Talk Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest, mille avastas füüsik Michael Faraday (Wikipedia, 2013). Selle molekulvalem on Mg3Si4O10(OH)2 Talk on mineraalina väga pehme, mille kõvadus Mohsi astmikul on 1, näiteks teemanti suhteline kõvadus Mohsi astmikul on 10. Talk on nii pehme, et seda saab kergelt kraapida sõrmeküünega ja hõlpsasti lõigata noaga (Wikipedia, 2013). Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks (Vikipeedia, 2012)
Kütuse mineraal- ehk mitteorgaaniliseks osaks nimetatakse kütuses sisalduvat algainet, milles koldeprotsessis tekivad tuhk ja räbu. Mineraalosa jaguneb kaheks: · välimine mineraalosa · sisemine mineraalosa (orgaanilis-mineraalsete ainete kompleks) Sisemine mineraalosa ei ületa harilikult 2...5% kütuse massist ja on küllaltki ühtlaselt jaotunud kogu kütuse orgaanilises osas. Kivisütes on põhilisteks mineraalideks savimineraalid, nagu kaoliniit, illiit ja montmorilloniit. Silikaatsetest mineraalidest esineb tahketes kütustes kvarts, biotiit ja ortoklass. Karbonaatsetest mineraalidest on kütustes levinumad kaltsiit, magnesiit ja dolomiit. Peaaegu kõik kütused sisaldavad sulfiidseid mineraale püriidina või markasiidina. Rauda sisaldavaid mineraale, peale püriidi ja markasiidi, esineb kütustes harva. Kloor esineb kütustes haliidina ja sülviniinina. Leidub ka kütuseid, kus kloor on seotud kütuse orgaanilise ainega (põlevkivi keskmiselt 0,75%) .
pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav. Keemiline: mittepööratav, pindade vahel on keemiline side, sama adsorbenti saab kasutada vaid korra. 100. Savi- keraamiline materjal. Savi osakesed on kõige levinumad hüdrofoobsed kolloidid. Savid tekivad Al- silikaatsetest kivimitest. *Laialt levinud; 24 *Tooted kergesti valmistatavad; *Savi ja vee segu on kergesti vormitav(plastne) Savil baseeruvad materjalid jagatakse 2-ks: Struktuursed (ehitustellised, kanalisatsioonitorud) ja valgesavi tooted (portselan, lauanõud, sanitaartehnika). 101
annaabi.ee 
