kõva, kulumiskindla ent halva löögitugevuse ja vähese elastsusega pinnakatte. Värvide kuivamine tooimub kas vaid lahusti aurumisel või õlide vabaradikaalse ristsidumisel (tuntud sellisel juhul kui õlivärvid). · Polüorgaanosiloksaanid Need on pool-orgaanilised polümeeird, mille peaahel ei koosne erinevalt teistest polümeeridest, mida me oleme juba varasemalt vaadelnud, peamiselt süsinikust ja vesinikust (mõningate lisanditega), vaid siliitsiumist (Si) ja hapnikust (O), millega on liidetud orgaanilised funktsinaalsed rühmad (reeglina kaks metüül- etüül- või fenüülrühma liidetud iga Si aatomiga) [R2SiO]n. Need orgaanilised külgrühmad (funktsinaalsete rühmadega) võivad moodustada sidemeid ka kõrvalahela Si'ga, mille tulemusena tekib ristseotud võrgustik. Seega manipuleerides ahela pikkuse (molaarmassi) kõrvalrühmade, nende arvuga, on võimalik toota väga erinevate omadustega polüsiloksaane (tuntud kui silikoonid)
Jaotus suuruse järgi: Mikroplankton: 20-200 mikronit (enamik ränivetikaid ehk diatomeed) Nanoplankton: 2,0-20 mikronit (enamik viburvetikaid) Pikoplankton: 0,2-2,0 mikronit Femtoplankton: alla 0,2 mikroni (bakterid ja viirused) Ränivetikatel, mis domineerivad mikroplankroni hulgas, on protoplasma (Protoplasma on organismi raku elusaine. Protoplasma esineb tsütoplasmana ja karüoplasmana) tihedus sarnane vee tihedusega. Kuna nende pantser (välisskelett) on moodustunud siliitsiumist ehk ränist ja räni tihedus on veest 2-3 korda tihedam, siis on ränivetikatel sünnist saati eeldus uppuda sügavamale (umbes 1m päevas). Miks see hea on? Kuna rakud tarvitavad ära enda ümber olevad toitesoolad, siis vajudes saavad nad toitaineid juurde. Langedes aga väga sügavale, hakkab valgus nende arengut piirama. Apvellingualadel võivad tõusta taas kõrgemale veekihti. Ränivetikad tuleb otsida sealt, kus vesi on intensiivses liikumises. Seisvas vees on neid vähe.
annaabi.ee 
