Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla näärmed Nn. suured näärmed: - suured süljenäärmed - maks - kõhunääre Kahe paikmega nn. väikesed näärmed (närvipõimikud) seedekanali seinas, mis reguleerivad lihaskihi talitlust Seedekanali sisu segatakse ja lükatakse edasi peristaltika abil Suuõõs
Veterinaaria Liigesekõhrede sobilikust kujust sõltuvalt võimaldab liiges liigutusi edasi-tagasi (plokkliiges)või siis mitmes suunas (keraliiges, näiteks puus). · Lihased on vöötlihaskoest moodustunud elundid, mille ülesandeks on looma liigutamine ja edasi toimetamine. Lihased kinnituvad enamasti kahele skeletis ühendatud luule, võimaldades luude liigutamist. Lihaste kontraktsioonid alluvad looma tahtele. · Silelihastest moodustunud lihaskestad võimaldavad kehavedelike edasitoimetamist organismis ja need ei allu looma tahtele. Eristatakse ka südamelihast, mis esineb ainult südames ja mis samuti tahtele ei allu. · Kontraktsioonile järgneb lõtvumine, aga elusloomas on lihastel alati olemas teatud pinge, ehk toonus. Nii annavad lihased näiteks kehale ka vajaliku jäikuse, et loom saaks kasvõi seista. · Hobuse jäsemed on kuivad, lihased asetsevad põhiliselt keha piirkonnas. Jäsemete
Müosiini väljapoole jäävad pead kinnituvad aktiini aktiivsetesse kohtadesse ja ,,sõuavad" aktiinist mööda. Samal ajal lõhustatakse ATP-d. Kui membraanide akts.potentsiaal on möödunud, pumbatakse suurem osa Ca ioone sarkopl.retiikulumi tagasi. Silelihases ei ole aktiin ja müosiin järjestunud filamentideks ega sarkomeerideks. Kontraheeruvad aeglasemalt kui vöötlihasrakud, suudavad arendada kolmandiku kontraktsioonijõust. Samas ei väsi nii kiirelt. Suurem osa silelihastest kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita. Silelihast innerveerivad autonoomse NS närvikiud. Puuduvad tõelised närvi- lihase ühendused. Ülekandeaineks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Südamelihases innerveerib müokardi autonoomne NS. Müokard kontraheerub automaatselt, impulss algab stimulaatorrakkudest. Impulss levib ilma ülekandeaineta ühest rakust teise. Repolarisatsiooniaeg on pikk. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon
Kindlustavad organismi varustamist verega, toitainetega ning bioaktiivsete ainetega, gaasidega. Veresooned on kinnised torukeste süsteemid, mille fn on kudede ja organite varustamine verega. Südamest viivad verd eemale arterid (hapnikurikas) ja toovad sisse veenid (hapnikuvaene) – v. a kopsuveresooned. Lisaks peened kapillaarid ja anastomoosid, millest sõltub otseselt kudede ainevahetus. Veresoontel on enamasti kolm seina – tunica intima, tunica media (silelihastest) ja adventiitsia. Lümfisüsteem koosneb lümfisoontest, kapillaaridest, lümfisõlmedest ning ringlevast lümfist (ka lümfoidsetest organitest nagu põrn, adenoidid, tonsillid, tüümus). Erinevalt veresoontest on lümfisooned umbsed – lõpevad suurte lümfijuhadena südamelähedastes veenides. Lümfisoontel on klapid, mis tagavad lümfi liikumise ühes kindlas suunas ehk südame poole. 30. Arterid Arteria
annaabi.ee 
