PIPARMÜNT Meeldivalt vürtsika ja värskendava lõhnaga piparmünditeel on rahustav ja valuvaigistav toime. See aitab neuroosi, unetuse ja liigse erutuvuse vastu. Samuti on piparmünditeed kasulik juua peavalu ja iivelduse korral. Rahustava teena tuleks seda juua soojalt ja meega. Jahtunud piparmünditee aitab kõhuhädade korral nii seedehäirete, kõhulahtisuse kui ka mao ülihappesuse puhul. Piparmünditeel on silelihastele lõõgastav ja soolegaaside teket pidurdav toime. Piparmünditeed on hea juua sapi- ja maksapõletiku korral, kuna see suurendab sapi eritust. Piparmünt leevendab kõhuprobleeme Rahvatarkus on piparmünti soovitanud mitmete kõhuprobleemide puhul alates iiveldusest kuni menstruaalvaludeni. Piparmünt leevendab isu Lihtsalt piparmündikommi nuusutamine võib sind veenda seda mitte sööma. Piparmünt aitab pingepeavalude vastu Pingepeavalud tekivad sageli stressi
Neerudes tekivad degeneratiivsed muutused. Üheks magneesiumi tähtsamaks funktsiooniks on osalus energiarikka ühendi ATP produktsioonis, samuti suurendab ta ensüümide aktiivsust (see tähendab üldjoontes ainevahetuse paranemist). Samuti on magneesium tähtis närvikoe rakkudele ning võib mõjuda soodsalt Alzheimeri tõve vältimisel. Magneesium reguleerib ka ioonide liikumist rakkudesse ja sealt välja. Ilmne on ka magneesiumist saadav kasu silelihastele (arterid, süda, emakas jms õõneselundid) ning seega südamele ja veresoonkonnale (langeb vererõhk ning paraneb südametegevus). Paraneb ka valguproduktsioon. Magneesiumi puuduliku imendumise kõige ilmsemaks sümptomiks on kõhulahtisus. Kuna teatavate ainete kasutamise korral ning mõnede tervisehäiretega kaasneb magneesiumi eritumise kiirenemine, tuleks meeles pidada, et suhkru, kofeiini ja ka alkoholi rohke tarbimine suurendab magneesiumi eritumist uriiniga. Ravimitest
SÜNNITUSTEGEVUS Kui loode välja kantud, langeb emakas allapoole, tekitab emakakaelavenituse. Väljakantud lootel raseduse lõpus suureneb neerupealise koores toodetava kortisooli hulk ja selle mõjul muutub omakorda platsentas progesterooni ja östrogeenide suhe (östrogeenide kasuks). Suureneb tundlikkus östrogeenidele kui oksütotsiini suhtes. Emakakaelavenitus vallandab oksütotsiini tagasagarast, see jõuab emaka silelihastele, kontraktsioon tugevneb. Sama põhjustavad östrogeenid ise. Emaka seinast vabanevad prostaglandiinid. NÄGEMINE Silma ehitus: KINGISSEPA ÕPIK! Silma optilise süsteemi moodustavad: 1) sarvkest(cornea) 2) lääts (lens)
Seljaaju (medulla spinalis) paikneb lülisambakanalis (C1. kuni L2 lülini, edasi närvijuurte kimp – “hobusesaba”); pikkus 30-40 cm; kaal ca 30 g; läbimõõt 1 – 1,5 cm; ristlõigu keskel on hallaine, selle ümber valgeaine. -Seljaaju hallaine: - a) eessarv – somatomotoorne tsoon (“käsud” skeletilihastele); b) tagasarv – somatosensoorne tsoon (tundeimpulsid liikumisaparaadist ja nahast); c) vahepealne hallaine – c1) eespool vistseromotoorne tsoon (“käsud” silelihastele), c2) tagapool – vistserosensoorne tsoon – (tundlikkus veresoontest , näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine: a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad impulsse peaaju motoorsetest keskustest seljaaju eessarve neuronitele b) Tagaväät – enamik juhteteid kulgeb alt üles, - on sensoorsed – viivad tundeimpulsse kehast peaaju tundekeskustele c) Külgväät – siin on umbes võrdselt nii sensoorseid kui motoorseid juhteteid
alguses ja lõpus (toidu vastuvõtt, tühjendusfunktsioon). Soolesüsteemis võib eristada enam kui 10 erinevat tüüpi neuroneid, kus on atsetüülkoliini kõrval u 10 ainet, mis võivad toimida neurotransmitteritena. Sümpaatilised postganglionaarsed soolde suunduvad neuronite aksonid mõjustavad otseselt takistus- ja mahtuvusveresooni ning silelihaselisi sulgureid. Nõrka otsest toimet avaldavad need ka mittesulgur- silelihastele. Ühelt poolt nad pidurdavad transmitteri vabanemist preganglionaarsete parasümpaatiliste aksonite ja tõenäoliselt ka teiste aksonite presünaptilistest lõpmetest ja teiselt poolt mõjuvad ka postsünaptiliselt pidurdavalt. Parasümpaatilised preganglionaarsed aksonid pole sünaptiliselt seotud mitte ainult soole närvisüsteemi motoneuronitega, mis soole muskulatuuri erutavad, vaid ka pidurdavalt toimivate motoneuronitega. Need tsentraalselt vallandatavad pidurdusefektid on eriti hästi
2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (lad k. Liimaine) · Gliia 50% KNSst · Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni.
· Organismi kohanemiseks külmaga Magneesiumi funktsioonid Üheks magneesiumi tähtsamaks funktsiooniks on osalus energiarikka ühendi ATP produktsioonis, samuti suurendab ta ensüümide aktiivsust (see tähendab üldjoontes ainevahetuse paranemist). Samuti on magneesium tähtis närvikoe rakkudele ning võib mõjuda soodsalt Alzheimeri tõve vältimisel. Magneesium reguleerib ka ioonide liikumist rakkudesse ja sealt välja. Ilmne on ka magneesiumist saadav kasu silelihastele (arterid, süda, emakas jms õõneselundid) ning seega südamele ja veresoonkonnale (langeb vererõhk ning paraneb südametegevus). Paraneb ka valguproduktsioon. Magneesiumi puuduliku imendumise kõige ilmsemaks sümptomiks on kõhulahtisus. Kuna teatavate ainete kasutamise korral ning mõnede tervisehäiretega kaasneb magneesiumi eritumise kiirenemine, tuleks meeles pidada, et suhkru, kofeiini, aga ka alkoholi rohke tarbimine suurendab magneesiumi eritumist uriiniga
Skeletilihaste veresoonte laienemine Soole motoorika langus Emaka silelihaste lõõgastus 7.Beeta-mimeetilised toimed südamele? Positiivne inotroopne toime (kontraktiilsuse tõus) Positiivne kronotroopne toime (südame löögisageduse tõus) Positiivne dromotroopne toime (elektriliste impulsside kiirem edasikandumine - fibrillatsioon) 8.Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Kopsudele – bronhilihaste lõõgastumine, bronhide laienemine Veresoonte silelihastele – veresoonte laienemine, vaskulaarse resistentsuse vähenemine (üldine veresoone seina lõõgastus) 9.Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte toonus, vererõhk (tõus) – veresooned ahenevad Müdriaas – pupilli laienemin (mioos – pupilli ahenemine), silma radiaallihase kontraktsioonid Naha, soolte, neerude veresoonte ahenemine Soolemotoorika langus Emaka kontraktsioonid, eriti tiine emaka puhul 10. Katehoolamiinide peamised toimed?
kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju. See avaldub siis, kui ADH produtseeritakse tavalisest rohkem. Selle põhjuseks võib olla vererõhu ja mahu langus. Nt verekaotus, tugev vedeliku kaotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus- produtseeritakse ADH tavalisest rohkem, toimib veresoonte seinte silelihastele, mis tõmbuvad kokku. Vererõhk tõuseb selle tagajärjel, püütakse taastada normaalset vererõhku. · vasopressiin=ADH, sõltuvalt palju produtseeritakse, on toime erinev: kui produtseeritakse rohkem, avaldub vasopresoorne toime. Selle hormooni suhtes on 2 erinevat retseptorit, millede tundlikkus ei ole ühesugune. V1, V2. V2 asub neerude kogumistorukeste seintes, on tundlikum, V1 veresoonte seintes. Oksütotsiin- järgmised toimed: 1
Ravivõte seisneb selles, et metadooniannust järkjärgult suurendatakse, kuni patsiendil tekib küllastumus. Samal ajal nõrgeneb heroiini külgetõmme. Kuna aga metadooni on võimalik saada ravimina, siis on olemas ka illegaalne metadoonitablettide turg. (Rauli koduleht, 2013). Papaveriin Papaveriin erineb opioididest nii keemiliselt ehituselt kui ka farmakoloogiliselt toimelt. Seda kasutatakse spasmolüütikumina- lihaste lõõgastajana. Mõjub silelihastele: nii veresoonte-, bronhide-, mao-soolkonna- kui ka sapi- ja kuseteede lihased. Tänapäeval kasutatakse papaveriini spasmolüütikumina üsna vähe, kuid ajalooliselt on ta üks esimesi ja tuntumaid selles rühmas. (Andres Meos, 2005). Opiaatide ohud! Reaktsioon, mida kasutaja kogeb opiaatidest on otseselt seotud mitme faktoriga: mõjumise aeg, koguse suurus, kasutuse meetod ja opiaadi allikas. Kui kasutaja saab oma
kinni, ei lähe välja. Kui osmootne rõhk langeb, tekib ADHd vähem, lõlikku uriini tekib rohkem. · Veresooni ahendav mõju. See avaldub siis, kui ADHd profutseeritakse tavalisest rohkem. Selle põhjuseks võib olla vererõhu ja mahu langus. Nt verekaotus, tugev vedeliku kotus higistamisel, tugev oksendamine või tugev kõhulahtisus- produtseeritakse ADHd tavalisest rohkem, toimib veresoonte seinte silelihastele, mis tõmbuvad kokku, vererõhk tõuseb selle tagajärjel, püütakse taasrada normaalset vererõhku. · vasopressiin=ADH, sõltuvalt palju produtseeritakse, on toime erinev, kui produtseeritakse rohkem, avaldub vasopresoorne toime. Selle hormooni suhtes on 2 erinevat retseptorit, millede tundlikkus ei ole ühesugune. V1, V2. V2 asub neerude kogumistorukeste seintes, on tundlikum, V1 veresoonte seintes. Oksütotsiin- järgmised toimed: 1
intestinaalne peptiid, mis seostuvad retseptoriga ja pikenavad atsetüülkoliini toime kestvust. - Ravimite sihtmärgid koliinergilises sünapsis. - Nikotiini ja muskariini retseptorid. - Nikotiini ja muskariini retseptorid. - Nikotiin ja muskariin on atsetüülkoliini agonistid, kuid erineva füsioloogilise efektiga. - Nikotiin toimub somaatilisele süsteemile e skeletilihaste ja gangionide sünapsides, kuid ei toimi silelihastele ja südamele. - Muskariin toimub autonoomsele süsteemile e silelihastele ja südamele, jättes rahule skeletilihased ja närviganglionid. - Järelikult: Ach-retseptorid skeletilihastes ja ganglionides on ühte liiki, kuna nikotiin toimub mõlemile (nikotiini retseptorid) ja teist liiki südames ning silelihastes (muskariini retseptorid). - Nikotiini retseptoris peab N ja O vahekaugus olema 5,9 A, - Muskariini retseptoris peab N ja O vahekaugus olema 4,4 A.
lihastes, kõõlustes, sidemetes info keha asendi ja liigutuste kohta ruumis.) (Aferentsete neuronite kehad on ganglionites). · PNS eferentsne osa: somaatiline motoorne närvisüsteem informatsiooni suunamine KNS- ist skeletilihastele. (vastavate neuronite kehad paiknevad KNS-is, nende aksonid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. · PNS eferentne osa: autonoomne (vegetatiivne) ns Informatsiooni suunamine KNS-ist silelihastele, südamelihasele, näärmetele. (ei ole otseühendust esimeste neuronite kehad autonoomsetesse ganglionitesse teiste kehad sealt efektororganiteni). · Sümpaatiline ns Peamine on troofiline mõju siseelundite talitlusele AV intensiivsuse ja funktsionaalse seisundi (erutuvuse) regulatsioon. Funktsionaalne mõju (talitlust esilekutsuv) ilmneb vaid veresoonte seinte silelihaste suhtes.
Perifeerse närvisüsteemi aferentne e sensoorne osa: 1)info suunamine retseptoritelt KNSi 2)retseptorite liigid: eksteroretseptorid, interoretseptorid, proprioretseptorid 3)eferentsete neuronite kehad on ganglionites, mis on selja- ja peaaju närvide lähtekohtade läheduses. Somaatiline NS: 1)info suunamine KNSist skeletilihastele 2)vastavate neuronite kehad paiknevad KNSis, nende aksonid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. Autonoomne NS: 1)info suunamine KNSist silelihastele, südamelihastele, näärmetele. Sümpaatiline NS: 1)troofiline mõju siseelundite talitlusele ainevahetusprotsesside intensiivsuse ja funktsionaalse seisundi regulatsioon. 2)funktsionaalne mõju avaldub vaid veresoonte seinte silelihaste suhtes 3)sümpaatilise aktiivsuse suurenemine: südame kokkutõmmete sagenemine, veresoonte laienemine, kopsude veresoonte ja bronhide laienemine, kõhuõõne elundite ja veresoonte ahenemine. Parasümpaatiline NS:
äratõukereaktsiooni mahasurumiseks · Kardiorespiratoorne toime - Otsene positiivne inotroopne ja kronotroopne toime südamele. - Veresoonde manustatuna põhjustavad vasokonstriktsiooni. - Võivad põhjustada hüpertensiooni. - Suurendavad beeta-adrenergiliste retseptorite arvu ja afiinsust. - Potentseerivad beeta-adrenergiliste ainete toimet bronhide silelihastele oluline astmaatikutel. · Glükokortikosteroidid shoki ravis glükoneogeneesi soodustav toime, põletiku pärssiv toime; shoki raviks manustatakse lühikese aega jooksul suurtes doosides. · Kasutamine - Lehmade ketoos - Kroonilised mitteinfektsioossed haigused (artiit, bursiit, reuma) - Teised kroonilised protsessid (astma, lihasvalud) - Tugevad allergilised reaktsioonid, anafülaktiline shokk - Autoimmuunhaigused
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Perifeerse närvisüsteemi motoorse osa peamiseks ülesandeks on potentsiaalide juhtimine kesknärvisüsteemist skeletilihastele. Vastavate neuronite kehad paiknevad kesknärvisüsteemis, aksonid aga ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. Perifeerse närvisüsteemi motoorse osa autonoomne närvisüsteem suunab potentsiaale kesknärvisüsteemist silelihastele, südamelihasele, näärmetele. Autonoomse närvisüsteemi osa sümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiselttroofilist mõju st. reguleerib nende ainevahetusprotsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit.Funktsionaalset mõju (st. talitlust esilekutsuvat toimet) avaldab ta vaid veresoonte silelihastele. Sümpaatilise närvisüsteemi talitluse aktiivsuse suurenemise tulemuseks on: südame kokkutõmmete
tagasi ja lõpliku uriini kogus jääb väiksemaks. 1) Kui vett on organismis rohkem, siis tekib ADH-d vähem ja tagasiimendumine on ka väiksem. Uriini tekib tänu sellele ka rohkem. · suunatud veresoontele. Mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopressiidi e ADH-d eritub tavalisest rohkem. Tegemist on siis vere mahu ja rõhu langusega. Suurema languse ADH korral veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb. V 1 - veresoonte silelihastele; V2 - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem Oksüdotsiin · Seda produtseeritakse hüpotalamuses ja läheb hüpofüüsi tagasagarasse. Toime: 1) stimuleerib emaka kontraktsioone. Teda vabaneb rohkem siis, kui väljakantud loode laskub emakas allapoole ja venitab emakakaela. Venitus on stiimuliks, mis vabastab oksüdotsiini. Sünnitustegevus intensiivistub. Pärast loote väljutust tõmbub emakas oksüdotsiini tõttu kokku (see on vajalik verejooksu peatamiseks).
rasvhapped lähevad verre). Peensoole limaskestas on rohkesti endokriinseid (sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides. Need kokku moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi. Peensoole motoorika. Peensoole motoorika ülesandeks on sisaldise e küümuse (nõre ja toitained) segamine ja edasitoimetamine. See toimub tänu peensoole seinas olevatele silelihastele. Peensoole seinas on ringlihased ja pikilihased. Nende vahel on närvipõimikud (lihasnärvipõimikud ja limaskesta närvipõimikud). Sooltelihaste kokkutõmmete liigid: Peristaltilised kokkutõmbed piki soolt laineliselt levivad ringlihaste kokkutõmbed, mis liiguvad mao poolt jämesoole suunas. Enamus peristaltilisi laineid toimuvad nii, et kokkutõmbele eelneb lõõgastus. 4
Rakkudevaheline kommunikatsioon: *Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon *Elektrisignaalid *Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid *Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid/retseptorid, toime. Soole närvisüsteem. Autonoomne osa PNS-st (perifeerne närvisüsteem) on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: Sümpaatiline, Parasümpaatiline ja Enteeriline närvisüsteem. Perifeerse närvisüsteemi anatoomiline jaotus - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Närviimpulsi ülekanne sünapsides neuronilt neuronile või neuronilt innerveeritavale rakule toimub keemiliste vahendajate e neuromediaatorite abil. Erutuse ülekande peamised
Kõõluste b. Käsnaine c. Närvide 5. Lülisammas on a. Sidekoeline väät b. Selgroog c. Vaagnavööde 6. Kolju kaitseb a. Peaaju b. Näolihaseid c. Informatsiooni 7. Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga? a. Niudeluu b. Lodiluu c. Keeleluu 8. Millele kandub keharaskus istudes? a. Jalgadele b. Silelihastele c. Istmikule 2.2 Luu ehitus Kirjuta joonte juurde, millega on tegemist. 13 epifüüs epifüüsiplaat diafüüs epifüüs 14 2.3 Liigese ehitus Märgi joonistele põlveliigese osad. 2.4 Luustiku ülesanded Nimeta luustiku ülesandeid meie organismis. (4) - - - - 2.5 Liigeste tüübid Kirjeldatud on erinevaid liigeste tüüpe
rohke vedela sekreedi eritus ninast; 2). bronhospastiline vorm – hingamisteede ahenemine, sekreedi eritus ja hingamise takistus. Tekkes omab küllaltki suurt osa pärilik eelsoodumus. 6. Bronhiaalastma ja allergiline bronhiit. See allergiline reaktsioon kujuneb välja siis, kui allergeenist tekitatud IgE-tüüpi antikehad on fikseerunud bronhide seinte veresoontele, silelihastele ja sidekoe rakkudele. Allergeeni seondumisel antikehadega vabaneb histamiin jt. bioloogiliselt aktiivsed ained, mis kutsuvad esile silelihaste kokkutõmbumise ja bronhospasmi. Veresoonte läbilaskvuse tõusust tekkinud turse ja sekreet ahendavad hingamisteid veelgi. Eriti on takistatud väljahingamine, kopsudes tekivad paisunähud, mis halvendab vereringet ja hapnikuvahetust.
millised innerveerivad nahka, liigeseid ja lihaseid, ning toovad kesknärvisüsteemi informatsiooni lihaste ja jäsemete asendi, aga ka väliskeskkonna kohta väljaspool keha. (3) Somaatiliste motoneuronite aksonid, millised innerveerivad skeletilihaseid, loetakse ka somaatilise närvisüsteemi osaks, ehkki nende rakukukehad kuuluvad KNS-i. Autonoomne osa PNS-st on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: · Sümpaatiline süsteem - keha reaktsioon stressile · Parasümpaatiline süsteem - taastab organismi varusid ja homostaasi · Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem. Spinaalnärvid Seljaaju segmentaarse aparaadi juurde kuulub 31 paari spinaalnärve. Iga närvipaar moodustab koos seljaaju hallaine vastava osaga närvisegmendi, mida nim spinaalsegmendiks.
Katteholomiinid stimul. glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning glükoneogeneesi maksas, suurendades glükoosi konsentratsiooni veres, intensiivistavad lipolüüsi rasvkoes (sood. rasv- hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites ning vasodilatatsiooni skeleti- ja südamelihastes.Kattehhool. stimul. Hingamist (sügavam).Lõõgastav efekt mao soolestiku silelihastele, org. Üldise ainevah. intensiivsust ja soojusproduktsiooni suurendav toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin. esile kõrgenenud ärkveloleku, tugeva psüühilise erutuse,jne. .*Np säsi talitl.reg. on sümpNS kontrolli all,reliseerub sisusenärvi harude kaudu. Emotsionaalsel erutusel stimuleeriv toime, tõuseb kiiresti katehhoolamiinide tase veres
vedeliku mahu muutuse alveoolide seintes) 3) Erinevad retseptorid mujal a. Irritantretseptorid ülemistes hingamisteedes (keem, meh.) b. Retseptorid lihastes ja liigestes c. Temperatuur, valu, vererõhk jpm. Hüpoksia mõju ventilatsioonile: nii ventilatsiooni kui Hb hapniku-siduvuskõveral on näha tõusu muutus osarõhu 60 mmHg juures. Ülemisel graafikul on näha impulsside arv perifeersetelt kemoretseptoritelt. Bronhide silelihastele mõjuvad: Vegetatiivne NS (sümpaatikus lõõgastab, parasümpaatikus ahendab bronhe) Keemilised ained (histamiin, bradükiniin…) Füüsikalised faktorid (külm, kuiv õhk) 23. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedesüsteemi tähtsus • Energia tootmiseks, kudede kasvamiseks ja paranemiseks vajab organism toitaineid
Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. Sümpaatiline: võitle/põgene Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Neuronid Eferentne emotoorne: sõnumid KNS-st välja Aferentne: toovad väliskk-st ja organitest KNS-i Inter: vahendavad infot ühest neuronist teise Gliia
§ Nakkuse allikaks peamiselt inimese kehaeritised, näiteks nahaketud, aga ka riideded jane § Haiglas on stafülokokiliste nakkustega patsiendid (mädapõletikulised nahahaigused, kirurgilised haiged, diabeetikud) ja haigla personal kandjatena oluliseks nakkuse allikaks. Käed! § Stafülokokkide levikut kandjalt suhteliselt raske kontrollida. Stafülokokkide toksiinid § Ülesandeks on kahjustada makroorganismi § a toksiin (hemolüsiin), avaldab toimet ka veresoonte silelihastele § b toksiin purustab sfingomüeliini § Leukotsidiin lõhustab teatud ääral valgevereliblesid, kuid olulisem ilmselt paljunemine leukotsüüdi sees § Eksfoliatiivne toksiin ET (scalded skin syndrome) naha deskvamatsioon § Toksilise soki sündroomi toksiin TSST-1, olemuselt superantigeen, geenid ~ 20% tüvedest. § Enterotoksiinid A-F, ~ 50% tüvedest, superantigeenid, põhjustavad toidumürgitust. Impetigo ja püodermia § Naha pindmise kihi infektsioon § Tekitajaks tavaliselt §
rasvhapped lähevad verre). Peensoole limaskestas on rohkesti endokriinseid (sisesekretoorseid) rakke, mis saadavad oma produkti e hormooni ( nt. sekretiin, GIP, neurotensiin) verre, mis osalevad regulatsiooniprotsessides. Need kokku moodustavad difuusse neuroendokriinse süsteemi. Peensoole motoorika Peensoole motoorika ülesandeks on sisaldise e küümuse (nõre ja toitained) segamine ja edasitoimetamine. See toimub tänu peensoole seinas olevatele silelihastele. Peensoole seinas on ringlihased ja pikilihased. Nende vahel on närvipõimikud (lihasnärvipõimikud ja limaskesta närvipõimikud). Sooltelihaste kokkutõmmete liigid: 1. Peristaltilised kokkutõmbed piki soolt laineliselt levivad ringlihaste kokkutõmbed, mis liiguvad mao poolt jämesoole suunas. Enamus peristaltilisi laineid toimuvad nii, et kokkutõmbele eelneb lõõgastus. 2. Segmentliigutused toimuvad ka ringlihaste osavõtul, aga kitsalt piiritletud alal (cm-2),
Magneesiumi funktsioonid Üheks magneesiumi tähtsamaks funktsiooniks on osalus energiarikka ühendi ATP produktsioonis, samuti suurendab ta ensüümide aktiivsust (see tähendab üldjoontes ainevahetuse paranemist). Samuti on magneesium tähtis närvikoe rakkudele ning võib mõjuda soodsalt Alzheimeri tõve vältimisel. Magneesium reguleerib ka ioonide liikumist rakkudesse ja sealt välja. Ilmne on ka magneesiumist saadav kasu silelihastele (arterid, süda, emakas jms õõneselundid) ning seega südamele ja veresoonkonnale (langeb vererõhk ning paraneb südametegevus). Paraneb ka valguproduktsioon. Magneesiumi puuduliku imendumise kõige ilmsemaks sümptomiks on kõhulahtisus. Kuna teatavate ainete kasutamise korral ning mõnede tervisehäiretega kaasneb magneesiumi eritumise kiirenemine, tuleks meeles pidada, et suhkru, kofeiini, aga ka alkoholi rohke tarbimine suurendab magneesiumi eritumist uriiniga
Dopamiin ja noradrenaliin on neuromediaatorid, dekarboksüülim ine adrenaliin aga ka neerupealise säsiolluse hormoon. Dopamiin on noradrenaliini ja adrenaliini sünteesi eel- HO D opam iin vorm (joon. 30). Noradrenaliin kannab mediaatorina HO CH 2 C H 2 NH 2 närviimpulsse üle sümpaatilistest närvilõpmetest efektorelundile (sagedamini silelihastele). Adrenaliin stimuleerib südametegevust, tõstab vererõhku ja aval- hüdroksüülim ine dab perifeerset veresooni ahendavat toimet. Viimase omaduse tõttu kasutatakse teda ka ulatuslike vere- HO kaotuste ja shokiseisundite puhul, samuti kirurgias. OH N orepinefriin HO CH CH 2 NH 2 (noradrenaliin) Adrenaliini peetakse ka stressihormooniks (valu ja
mesodermist RA signaal. Dorsaalne ja ventraalne osa kasvavad teineteisele lähemale ja lõpuks sulanduvad kokku Inimesel jääb ventraalne pankreasejuha, mis kannab seedeensüüme peensoolde (12 sõrmik) Näiteks koertel säilivad mõlemad nii ventraalne kui dorsaalne pankreasejuha. 80. Kuidas arenevad kopsud? Endodermist tekib hingetoru ja neelu epiteel, bronhid ja alveoolid Splanhiline mesoderm (külgplaadi mesoderm) annab aluse sidekoele, kõhredele, kopsu silelihastele Hingamiselundkond areneb eessoolest vastusena ümbritsevast mesodermist tulevatele FGF ja WNT signaalile Respiratoorsest endodermist moodustub neelu piirkonnas kopsupung, mis pikeneb ja sirgest osast (neelu piirkonnas) areneb hingetoru sisevooderdus ja tagumisest osast paarilised harunevad bronhipungad (annavad aluse primaarsetele bronhidele) Seejärel tekivad sekundaarsed bronhipungad (neist arenevad
glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning glükoneogeneesi maksas, suurendades glükoosi konsentratsiooni veres, intensiivistavad lipolüüsi rasvkoes (sood. rasv-hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites ning vasodilatatsiooni skeleti- ja südamelihastes.Kattehhool. stimul. Hingamist (sügavam).Lõõgastav efekt mao soolestiku silelihastele, org. Üldise ainevah. intensiivsust ja soojusproduktsiooni suurendav toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin. esile kõrgenenud ärkveloleku, tugeva psüühilise erutuse,jne. .*Np säsi talitl.reg. on sümpNS kontrolli all,reliseerub sisusenärvi harude kaudu. Emotsionaalsel erutusel stimuleeriv toime, tõuseb kiiresti katehhoolamiinide tase veres
retseptoritelt 2. eferentne e motoorne osa - peamiseks funktsiooniks on aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele PNS eferentne e motoorne osa jaguneb: 1.somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 3 2.autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks - suunab aktsioonipotentsiaale KNS-st silelihastele, südamelihasele, näärmetele Autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1. sümpaatiliseks närvisüsteemiks - avaldab troofilist mõju siseelundite talitlusele. See süsteem on tahtele allumatu. 2.parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. - avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju, viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine. Puhkepotentsiaal 70 mV.
annaabi.ee 
