Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb teda kusitisulgur (sfinkter), mis on vöötlihaskoeline (allub tahtele). Kusiti sein on veniv ja koosneb limaskestast (moodustab pikikurde, sisaldab limanäärmeid ja lümfoidkude) ja submukoosast. Lihaskest on http://www.stronghealth.com/services/urology/conditions/imag es/FEMALEURETHRA.jpg silelihaskoeline, mille sisemine kiht on piki- ja välimine kiht ringkiududest. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Mehe kusiti urethra masculina on kõverdunud 18-25 cm pikk torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik
seinale tekkinud kihiga. Ovogenees- on munaraku areng ovongoonist küpse munarakuni. Spermatogenees- spermatosoidide valmimine. Menstruatsioon kestab 3-5(7) päeva. Tsükkli kestvus on 28 päeva. Ovulats. toimub 14. Päeval Munajuha on pikkikurruline, seal toimub munaraku viljastumine ja munarakk juhitakse emakasse. Asub kõhuõõnes alakõhus. Väikevaagna õõnes. Lapiti kuskil. Siseehituselt kurruline ja kaetud ripsepiteeliga. Silelihaskoeline. Emakas asub väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel. Koosneb emakapõhjast, emakakehast ja emakakaelast. Seina kihid: · Sisemine e. Limaskest- endomeetrium · Keskmine e. Lihaskest- müomeetrium · Välimine e.serooskest ehk perimeetrium Emakas toimub lapse areng ja loote väljastamine. Tupp võtab osa sugulisel viljastamisel Rinnanääre- mamma ehituselt koosneb 15-20 sagarast. Sagarate ja urgete ümber rasvkude.
Limaskest – sisepinda katavad vatsapapillid (papillae ruminis) – suurendab imendumispinda. Veise võrkmik – reticulum Limaskest – sisepinda katavad võrkmikuharjad (cristae reticuli) ja neid omakorda katavad sarvestunud näsad – võrkmiku papillid (papillae reticuli).Võrkmikuharjad võivad olla sõltuvalt kõrgusest primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed. Võrkmikuharjad moodustavad võrkmikukanne (cellulae reticuli). Võrkmikuharja ülemises ja keskmises kolmandikus paikneb silelihaskoeline võrkmikuväät (limaskesta lihaskiht). Veise kiidekas – omasum Limaskest – sisepinda katavad kiidekalehed ja nende vahele jäävad kitsad ruumid. Lehed on külgedelt kaetud papillidega (papillae omasi). Kiideka lehtedes on kolmekordne lihasplaat (2 äärmist ja nende vahel sisemine). 54. Peen- ja jämesool Peensool - intestinum tenue - jaguneb kolmeks osaks: kaksteistsõrmik - duodenum, tühisool – jejunum ja niudesool – ileum
Välimine juuretupp vastab oma ehituselt epidermise kahele alumisele kihile, koosnedes oga- ja basaalkihist Karvafolliikuli välimise osa moodustab sidekoeline karvapaun Karvajuur lõpeb laienenud karvasibulaga, mille keskele ulatub sidekoeline karvapapill Karvafolliikulite ülaosas avanevad rasunäärmete juhad Iga karvafolliikuli basaalsele osale kinnitub silelihaskoeline karvapüstitajalihas MEELEORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Spetsialiseerunud stuktuurid, mis aitavad loomal adapteeruda pidevalt muutuvatele välis- ja sisekeskkonna tingimustele Reageerivad füüsikalistele (valgus, heli, temperatuurimuutused, mehaanilised mõjutused) või keemilistele teguritele Meeleorganid jagatakse: Nägemisorgan e silm Kuulmis- ja tasakaaluorgan (sisekõrvas paiknev Corti organ ja vestibulaarsüsteem) Maitsmisorgan
annaabi.ee 
