muudab luud painduvamaks. Vananedes suureneb anorgaanilise aine osakaal, mis muudab luud hapramaks. 5. Lihaskoed Organismi liigutuslikke protsesse teostavaid lihaskudesid jaotatakse kolme liiki – silelihaskoed, vöötlihaskoed ja südamelihaskoed. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kontraktsioonivõimelistest lihaskiududest. Silelihaskude esineb siseorganites ning ei allu tahtele Vöötlihaskude moodustab tahtele alluvaid lihaseid. Kiud on paksemad, kui silelihaskoel Südamelihaskude ei allu tahtele, moodustub ristvöödilistest lihaskiududest, kuid nende diameeter on vöötlihaskiudude omast märgatavalt väiksem. 6. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Need osad jagunevad veel omaette piirkondadeks nt. pea jaguneb näoosaks ja ajuosaks ning kere jaguneb rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad eesjäseme- ja tagajäsemepiirkondadeks. 7. Topograafilised mõisted
Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon- võimaldavad liikuda. Jaguneb: 1) silelihaskude- kokkutõmbumine toimub aeglaselt ja sujuvalt, koosneb käävjadest rakkudest. Selgrootutel- koosnevad siseelundkonna lihased (v.a süda). 2) Vöötlihaskude- koosneb lihaskiudest, mis kujutavad endast pikki palju tuumseid rakke: Skeletilihased- kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad loomal liikuda (kokkutõmbumine toimub kiiremini kui silelihaskoel) Isl. Selgroogsetele- lühijalgsetele, rõngasussidele; Südamelihas- rakud väiksemad, harvenenud ning omavahel ühendavad võrgustikuks. Töötavad rütmiliselt kuni surmani (väga tugev rütm) Närvikude: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada neuronite pikkade jätketega kuju võimaldab. Närvirakk: signaali saatev
annaabi.ee 
