1) Toitumisharjumused 2) Suitsetamine ja alkohol 3) Helicobakter Äge gastriit - mao limaskesta pindmine kahjustus. Tekib peamiselt väliste tegurite tagajärjel: liigsöömine, ravimid, alkohol, toksiinid nt toidumürgistus. Või kui hormonaalne tasakaal pole korras ja seetõttu ka happelisus. RAVITAV! Krooniline gastriit - mao limaskesta krooniline kahjustus, mao limaskesta kaitsevõime on langenud. Ei pea eelnema äge gastriit. Haavandtõbi mao või 12 sõrmiksoole silelihaskihi kahjustus. Gastriidi tagajärg, helicobakter, ravimitest. Gluteenenteropaatia e. tsöliaakia - geneetilise soodumusega talumatus teraviljaproteiini gluteeni suhtes. Gluteen ei lõhustu. Lagundamata ained avaldavad toksilist mõju soole limaskestale, mille põhiliseks sümptomiks on kõhulahtisus. Ravi: eluaegne dieet. Laktoositalumatus ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Laktaas on ensüüm, mis lõhustab piimasuhkurt
edasikandjana, samuti on vererakkudel kaitsefunktsioon, nad osalevad immuunsüsteemi töös. Vereringe talitluse aluseks olevad füüsikalised protsessid. Vere vool teatud kehapiirkonda on kõige enam määratud rõhkude vahe soonte diameetri abil Rõhkude vahe tekitamise üks viise on südamelihase kontraktsioon ning lõõgastumine. Veresooned ei ole jäigad torud, nende diameeter on muudetav seinte elastsuse ning seinas oleva silelihaskihi olemasolu abil.Samuti muutub keha asend ruumis. Seega on Maali-Liina, jaanuar 2012 vere voolamine väga komplitseeritud ning kasutatakse lihtsustatud mudeleid. Veri peab voolama ühes suunas- klapid. Vere filtratsioon kapillaarides toimub filtratsiooni ja difusiooni teel, mille suuna määrab ära keskkondade hüdrostaatilise ja osmootse rõhu summa.Onkootse ja
keharinget.Vasak vats:aort-arterid-arterioolid-kapilaarid-veenulid-veenid-õõnesveenid-parem südame koda-parem vatsake-kopsuarterid-kopsukapilaarid-kopsuveenid(arteriaalne veri)vasak koda-vasak vatsake.Keharinges mittu paraleelrin. Veri voolab kõrgemalt rõhult alati väiksemale. 1. Jaotus- ja kogumisfunktsioon-vere kiire transport ül-täidavad aort,suured ja väikesed arterid,väikesed ja suured veenid kus verevool kiire. 2. Takistusfunktsioon-nende takistus reguleeritav silelihaskihi abil,muudetakse takistust,täidavad arterioolid,kapilaarid. 3. Vahetusfunktsioon,veresoonte võrgustikud, kuuluvad: prekapilaarid, kapilaarid, veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned-verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse
Vasak vats:aort-arterid-arterioolid-kapilaarid-veenulid- veenid-õõnesveenid-parem südame koda-parem vatsake-kopsuarterid- kopsukapilaarid-kopsuveenid(arteriaalne veri)vasak koda-vasak vatsake.Keharinges mittu paraleelrin. Veri voolab kõrgemalt rõhult alati väiksemale. 1. Jaotus- ja kogumisfunktsioon-vere kiire transport ül-täidavad aort,suured ja väikesed arterid,väikesed ja suured veenid kus verevool kiire. 2. Takistusfunktsioon-nende takistus reguleeritav silelihaskihi abil,muudetakse takistust,täidavad arterioolid,kapilaarid. 3. Vahetusfunktsioon,veresoonte võrgustikud, kuuluvad: prekapilaarid, kapilaarid, veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned- verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse
Veresoonte funktsionaalne jaotus. Erinevate veresoonte funktsioon vereringes oleneb nenede asukohast, läbimõõdust ja seina ehitusest. Vastavalt sellele eristatatkse jaotus-, kogumis-, takistus-, vahetus-, mahtuvus-, elastsus-(e summutus) ja suntfunktsiooniga veresooni. Jaotus- ja kogumisfunktsiooni vere kiires trantspordis täidavad arterioolid, prekapillaarid ja kapillaarid, kuna nenede takistus on reguleeritav oma suhteliselt tugeva silelihaskihi tõttu. Arterioolid (diameeter kuni 100 nanomeetrit) peenete veresoontena on tugeva reguleeritava lihaskihi toonuse tõttu ventiilideks, mille abil muudetakseperifeerset takistust ja teatavatesse koealadesse suunatavat verevoolu. Kapillaaride takistus pole nii suur, kuigi nad on peenikesed, on nende pikkus vaid 0,5-1 mm. Vahetusfunktsiooniga seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad prekapillaarid, kapillaarid ja veenulid, moodustavad mikroringeid erinevate koealade varustamiseks
Jaotus- ja kogumisfunktsiooni, vere kiire transpordiga seotud ülesannet täidavad aort, suured ja väikesed arterid ning väikesed ja suured veenid, kus vere voolamine on suhteliselt kiire. Takistusfunktsioonis osalevad arterioolid, prekapillaarid ja kapillaarid. Kuigi kõik veresooned avaldavad vere voolamisele teatud takistust, on arterioolidel ja prekapillaaridel oma suhteliselt tugeva silelihaskihi tõttu selles olulisem osa, sest nende takistus on reguleeritav. Vahetusfunktsiooniga on seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad prekapillaarid, kapillaarid ja veenulid, mis moodustavad mikroringeid erinevate koealade varustamiseks toitainete ja hapnikuga ning CO2 ja teiste ainevahetuse jääkide äratundmiseks kudedelt verele. Parimad tingimused ainete vahetuseks kudede ja vere vahel! Mahtuvusfunktsiooni täidavad peamiselt vereringe madalrõhu süsteemi veresooned
annaabi.ee 
