Autonoomne närvisüsteem Evi Leet Tp-12 Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid - seede-, hingamis-, eritus-, vereringe- ja suguelundeid ning sisesekretoorseid näärmeid. Iga elund (va enamik veresooni, higinäärmeid ja naha silelihaseid -ainult sümpaatiline innervatsioon) on varustatud nii sümpaatiliste kui parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes. Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest
(mononitraadid); eritub meatboliitidena neerude kaudu. Korduval manustamisel toime väheneb (tolerantsus) · Lõõgastab veresoonte silelihaseidvasodilatatsioon (peamiselt veenid); väheneb venoosne naas ja südame eelkoormus; vähenevad vatsakeste mõõtmed ning südame hapnikutarbimine · Suurte arterite dilatatsioon vähendab ka südame järelkoormust, süsteemset ja pulmonaalset vastupanu · Lõõgastab ka bronhide, kuse- ja sapipõie ning soolte silelihaseid · Kõrvaltoimetest peavalu; iiveldus, oksendamine, õhetushood, allergia; vererõhu langus Nitraatide toimemehhanism 1) nitraadid redutseeruvad organismis ning vabastavad lämmastikmonooksiidi (NO) 2) NO vabaneb füsioloogiliselt endoteeli rakkudest atsetüülkoliini seostumisel oma retseptoriga (M3) 3) NO aktiveerib guanülaadi tsüklaasi (GS), mis vahendab cGMP teket 4) cGMP-st sõltuv proteiini kinaas defosforüleerib müosiini ning põhjustab silelihase lõõgastuse
Tartu Ülikool Lilian Leetsi VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Referaat Tartu 2010 Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundite talitlust. Erinevalt somaatilisest närvisüsteemist ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhitavad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus e homöostaas. Sümpaaatilised ja parasümpaatilised terminaalsed neuronid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Nende neuronite rakukehade kogumikke nimetatake vegetatiivseteks
seinast kinni hoidal pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra) • Pannakse lehti ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral • Hiina meditsiinis kasutatav liik hävitab sooleparasiite, kõrvaldab kuumust ja intoksikatsiooninähte, peatab verejooksu Mis võib minna valesti? • Kuigi inimene ei ole nii tundlik maarja-sõnajala mürkidele, võib siiski mõni tund pärast ussirohu võtmist ravim halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada • Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra
ainevahetuse tagajärjel tekkinud aine) : paraksantiin (84%), teobromiin (12%) ja teofülliin (4%), millest igaühel on organismile oma mõju. · Teobromiin laiendab veresooni ning suurendab hapniku ja glükoosi transporti ajus ja lihastes. Paraksantiin suurendab rasvade lammutamist, mille tulemusena vereplasmas suureneb triglütseriidide ja vabade rasvhapete sisaldus. Teofülliin lõõgastab bronhide silelihaseid. · Mõõdukates kogustes (200400 mg päevas) avaldab kofeiin organismile erutavat toimet: vähendab ajutiselt väsimustunnet (kuid ei kõrvalda une vajadust), parandab seljaaju reflekse, süvendab hingamist, suurendab uriini teket, tõstab vööt- ja südamelihase toonust ning parandab vereringvoolu kehas. · Väikesed ja mõõdukad kofeiiniannused suurendavad neerupealistes adrenaliini, noradrenaliini ja kortisooni (ärkveloleku hormoon) vabanemist.
· Suureneb südame löögisagedus · Lühiajaliselt tõuseb vererõhk · Väheneb veresoonte toonus südames, ajus ja kopsudes, samal ajal väheneb naha ja siseorganite verevarustus = · Vererõhk ei tõuse aga verevarustus paraneb + · Suuremad kofeiiniannused suurendavad veresoonte toonust, tõstes mõõdukalt vererõhku - kasulik migreenihaigetele · Vanematele inimestele sobib lahjem kohv, mis parandab peaaju vereringet · Kofeiini silelihaseid lõõgastav toime on lisaks veresoontele oluline ka kopsudes, kus kofeiin lõõgastab hingamisteid kasulik astmahaigetele + · Mõõdukas kohvi joomine (2-4 tassi päevas) alandab käärsoolevähki haigestumise riski 25%, sapikivide 45%, maksatsirroosi 80% ja parkinsonismi 50% - 80%. · Veel vähendab kohvi joomine 25% astmahaigete atakke. · Kofeiin suurendab annuses 39 mg kehakaalu kg kohta vastupanuvõimet maksimumilähedaste
suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus ja see sarnaneb heroiini sõltuvusele. Teised alkaloidid Akonitiin (C34H47NO11) on käokinga liikides sisalduv alkaloid. Inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist). Atropiin (C17H23NO3) on alkaloid, mida saadakse karumustikast ehk belladonnast. Atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina . Tegemist on väga mürgise alkaloidiga. Kokaiin (C17H21NO4) on alkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokaiin toimib kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde.
pulsisagedusega patsientidele ja südame rütmihäirete raviks. Beeta-adrenoblokaatorite määramisel ja kasutamisel tuleb alati jälgida südame löögisagedust. Beeta- adrenoblokaatorite sagedamad kõrvaltoimed on jõuetus ja väsimus. • Alfa-adrenoblokaatorid (doksasosiin, prasosiin) laiendavad veresooni ja langetavad sellega vererõhku. Alfa-adrenoblokaatoreid ei kasutata kõrgvererõhktõve korral üksikravimina, vaid kombineeritud ravis. Et alfa-adrenoblokaatorid lõõgastavad silelihaseid ka eesnäärmes, siis sobivad need kõrgvererõhktõvega meestele, kellel esineb eesnäärme suurenemine. • Diureetikumid ehk vee väljatoojad on ravimid, mis toimivad neerudele – suurendavad uriini eritumist ja vähendavad turseid. Ringleva vedelikumahu vähenemisega langeb ka vererõhk. Diureetikumid jaotatakse 3 alarühma: 1) nn tiasiiddiureetikumid (hüdroklorotiasiid, indapamiid); 2) kiired ja tugevatoimelised nn lingudiureetikumid
Väliselt sooja õliga sisse määrida aitab jooksvahaiguse, paistetuse, haavade, tulehaavade ja paiste puhul. Loomade ravimina on see taim väga laialt tarvitusel. Antakse kolm korda päevas loomadele kopsuhaiguse vastu sisse anda. Naisepuna viina-leotis on rohuks "venituse" vast TOIME: Depresioonivastane ja rahustav Sapi-, maksa- ja põiehaigusi raviv Seedetegevust korrastav ja kõhulahtisust pärssiv Veresoonte ja soolestiku silelihaseid lõõgastav Kapillaarveresoonte seinu tugevdav Venoosset vereringlust ja siseelundite verevarustust parandav Põletikuvastane Lõpetuseks aga ka väike hoiatus. Suures koguses võib naistepuna põhjustada mürgistusi. Seejuures sageli avaldub mürk alles siis, kui heledale nahale paistab päikesevalgus. Seega muutub inimene või loom valguse suhtes ülitundlikuks. Õnnetumatel juhtudel võib naistepunamürgistus viia ka krampide ja ajukahjustuseni.
Need ravimid on kasutusel kas erinevatel põhjustel tekkinud verevarustuse häirete ravis ( n: südame isheemiatõbi) või vererõhku alandavate ravimitena. TSÜKLILISE GUANOSIINMONOFOSFAADI KAUDU TOIMIVAD AINED Nitroglütseriin Isosorbiiddinitraat e. nitrosorbiid Isosorbiidmononitraat NITRAADID e.nitroühendid - nitraadid ja nitritid Silelihaskonda lgastavad ühendid, esikohal on mju veresoonkonnale e.vasodilataatorid TOIMEMEHHANISM Lõõgastavad veresoontes silelihaseid, peamiselt veene, vähem arterioole ja artereid, kuid võivad mõjuda ka bronhide, seedetrakti (ka sapiteed), kusejuha ja emaka silelihaseid Veenide silelihased lõõgastuvad müokardi O2 varustus TOIME VERERINGLE Väikestes doosides tugevam lõõgastav toime veenidesse ja nõrgem arterioolidesse ja arteritesse. Väheneb südame täitumine ja lõppdiastoolne rõhk. Langevad arteriaalne rõhk, takistus kopsuringes ja südame väljutusmaht.
ÕIGE c. Signaali ülekanne pidurdussünapsis suurendab aktsioonipotentsiaali leviku tõenäosust presünaptilisele membraanile ja sela pidurdava ülekande aine vabanemist. 11. Mis on vegetatiivse, ehk autonoomse närvisüsteemi ülesanne? Vastus: Reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. 12. Kuidas on vaheaju ühe kindla piirkonna hüpotalamuse neuronid seotud sesisekretoorse süsteemi talitluse regulatsiooniga? Vastus: Hüpotolamusel on oluline koht organismi sisekeskonna suhtelise püsivuse e homöostaasi säilitamisel, sest see piirkond on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud hüpofüüsiga. Hüpotolamuses produtseeritakse riliising- ja
Ärrituse kui negatiivse faktori puhul eritub neerupealistest täiendav hulk adrenaliini ja noradrenaliini, mis ruttab vere kaudu olemasolevale appi. Sümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel ennast kokku võtta, mobiliseerida, kontsentreerida. Parasümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel keskenduda. Kuulub samuti ANS juurde. Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid , samuti südamekodasid , pisara ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. 6. VIRGATSAINED. Mis on virgatsaine? Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? · Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek
Isu Neuraalne isu kontroll · Viis faktorit: · Uitnärv vahendab "aju ja kõhu vestlust" Neuraalsed signaalid seedekulglast · Kontrollitakse süsivesikute ja valkude kogust seedekulglas Vereringe vahendusel keha reserve kirjeldavad · Reguleeritakse seedeklugla silelihaseid signaalid peristaltikat Hormoonid · Valgurikas toit võimendab peristaltilist aktiivsuset Temperatuur ca 30-40% võrreldes süsivesikutega Psühholoogilised faktorid · Gastriin (valgutoidu tagajärjel) stiumueerib maohapete eritust ja kiirendab toidu liikumist
Süstoli ajal arteri ja arteriooli sein venivad välja. Elastsed kiud seintes pingutuvad. Diastolis aga elastsed kiud lähevad tagasi endisesse asendisse ja avaldavad arterites ja verele survet ning lükkavad sellega verd edasi. Veresoonte seintes süstoli ja diastoli vahel põhjustab muutusi kineetiliseks energiaks. Arterites ja arterioolides liigub veri kogu aeg. Veenides on olukord teistsugune. 1. Veenides seintes pole elastseid silelihaseid, mis avaldaksid seina kaudu veenides olevale verele survet, veenides paneb vere liikuma veene ümbritsevate skeletilihaste kokkutõmbed. 2. Vere tagasivoolu veenides takistavad veeni sisepinnal paiknevad klapid, mis täituvad, kui veri hakkaks tagasi voolama. 3. Rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse. Negatiivne rõhk toimub venoosse vere jaoks imeva pumbana. 4. Sissehingamise aja l muutub rõhk negatiivseks ja selle tõttu väheneb surve rindkereõõnes
Alkaloide toodavad paljud erinevad organismid, sealhulgas bakterid, seened, taimed, loomad ning moodustavad osa rühma looduslike saadusi. Alkaloide Akonitiin (C34H47NO11) on käokinga (Aconitum) liikides sisalduv alkaloid. Inimesele surmav koguses 1-2 mg (kahjustab südametegevust ja hingamist). Atropiin (C17H23NO3) on alkaloid, mida saadakse karumustikast ehk belladonnast. Atropiin lõõgastab silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina(bella donna 'kena daam'). Tegemist on väga mürgise alkaloidiga. Kofeiin (C8H10N4O2) on kohvipuu ubades, teepuu lehtedes ja väheses koguses kakaos leiduv alkaloid, mis mõjub taimedes pestitsiidina, tappes putukad, kes seda taime söövad. Kokaiin (C17H21NO4) on alkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokaiin toimib
Säilitatakse klaas- või puunõus 2 aastat. Raudrohupreparaatidel on põletiku- ja allergiavastane, bakteritsiidne, haavu parandav ja verejooksu peatav toime. Need tugevdavad emaka kokkutõmbeid. Neid võetakse sisse emaka-, soole-, kopsu- ja hemorroidaalse verejooksu korral, välispidiselt tarvitatakse nina-, igeme- ja haavaverejooksu puhul, nahahaiguste, põletuse, haavandite, furunkulite, nahatuberkuloosi ja ohtra juuste väljalangemise korral. Raudrohul on soole ning kuse- ja sapiteede silelihaseid lõdvestav, sapieritust suurendav, kõhugaase vähendav, vererõhku alandav, söögiisu äratav ning ainevahetust ja menstruatsiooni korrastav toime. Raudrohu-preparaadid hoiavad ära neerukivi, suurendavad piimaeritust ja panevad higistama. Raudrohi on vastunäidustatud (välja arvatud segudes) trombisoodumuse ja ülihappesusega gastriidi korral. Harilik saialill Calendula officinalis Saialill pärineb Lõuna-Euroopast, Eestis kasvatatakse teda ilutaimena aedades. Metsistub kergesti.
Eestis on ta tavaline. Maarja-sõnajala juurikas (risoom) on mürgine. Teda on rahvameditsiinis kasutatud juba rohkem kui kolm tuhat aastat. Maarja-sõnajalast saab abi paelusside vastu. Kui rohtu sisse võtta, siis halvab see paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. Pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra. Inimene ei ole nii tundlik neile mürkidele, kuid mõne tunni pärast võivad nad halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu 5 sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada. Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi,
Kasutus Vesitõmmisena seespidise kõhulahtisuse korral ja söögiisu ergutamiseks, kurgu kuristamiseks neelupõletike korral. Kompressina halvasti paranevate haavade, põletuste korral. Tammekoore salv haavade ja ekseemi korral. * Vaarikas Droog viljad ja lehed. Toime Vaarikad: põletikuvastane, valuvaigistav, higileajav, seedimist soodustav, verd puhastav. Seemnetes fütosteriin on skleroosivastane. Lehed: silelihaseid lõõgastav. Kasutamine Kuivatatud marjadest tehtud tõmmist palaviku langetamiseks ja külmetushaiguste raviks. Lehe või varreteed juuakse valu leevendamiseks reuma, peavalu või kõhuvalu korral. Aitab alkoholijoobe järelnähtude vastu ja kehvveresuse korral. * Kanarbik Droog Lehed ja õied. Toime rahustav, uriinieritust ergutav, rögalahtistav, palavikku alandav, põletiku- ja mikroobivastane, seedimist soodustav.
liigub kiiremini. 11. Kelliin ja visnagiin: a) mida need taimsed ained endast kujutavad oma keemiliselt ehituselt b) mis on nende farmakoloogiline toime c) mis on peamine taim, mis neid TA sisaldab (ladina keeles, droog)? a) Furanokromoonid aineterühma kuuluvad oma keemiliselt ehituselt b) nende farmakoloogiline toime c) peamine taim, kus need ained TA? a) Furanokromoonid b) Spasmolüütilise toimega (leevendavad smaspide poolt põhjustatud valu, lõdvestades silelihaseid) c) Ammi visnaga Orgiammi (ammi fructus) 12. Kõige tuntuim ravimtaim, mille rögalahtistav toime oleneb saponiinide sisaldusest a) taime nimetus eesti keeles b) taime nimetus ladina keeles c) mis on droogiks? a) lagrits b) Glycyrrhiza glabra c) Glycyrrhizae radix lagritsa magusjuur 13. Zenn-senn a) taime nimetus ladina keeles b) mis on droogiks c) tähtsamad TA d) missuguste ainete hulka TA kuuluvad e) droogi ja sellest valmistatud preparaatide farmakoloogiline toime? a) Panax ginseng
maksarakke. Parasümpaatiline närvisüsteem algab ajutüvest ja seljaaju sakraalsegmentidest. Parasümpaatilise NS ganglionid paiknevad elundi lähedal, mistõttu preganglionaarsed aksonid on väga pikad. Parasümpaatilised preganglionaarsed kiud jõuavad efektorelundini III, VII, IX ja X kraniaalnärvi koosseisus või sakraalosa puhul n.splanchicus pelvinus'ena. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid, samuti südamekodasid, pisara- ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. Mõlema NS erutusefektid on suures osas antagonistlikud. Vastavalt põhjustab sümpaatiliste närvide ärritus südame löögisageduse ja löögimahu suurenemise, soole motoorika pidurduse ja bronhide lõõgastumise, parasümpaatiline innervatsioon aga vähendab südame löögisagedust ja kontraktsioonijõudu, elavdab
tsütokroom P450 oksüdaasi isovorm CYP1A2. Kofeiin laguneb maksas kolmeks peamiseks metaboliidiks: paraksantiin, teobromiin ja teofülliin, millest igaühel on organismile oma mõju. Üldiselt toetavad need metaboliidid kofeiini toimet. Teobromiin laiendab veresooni ning suurendab hapniku ja glükoosi transporti ajus ja lihastes. Paraksantiin suurendab rasvade lammutamist, mille tulemusena vereplasmas suureneb triglütseriidide ja vabade rasvhapete sisaldus. Teofülliin lõõgastab bronhide silelihaseid. Kofeiini toime sõltub eelkõige annusest. Mõõdukates kogustes (200–400 mg päevas) avaldab kofeiin organismile ergutavat toimet: vähendab ajutiselt väsimustunnet, parandab seljaaju reflekse, süvendab hingamist, suurendab uriini teket, tõstab vööt- ja südamelihase toonust ning parandab vereringvoolu kehas. 1.2 MÕJU SOORITUSELE Paljud teaduslikud uuringud on veenvalt näidanud, et lisaks psühhostimuleerivale
annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. 12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. !!!66.Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine( joonis) : Autonoomne( Vegetatiivne) NS kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele
• Ksantiinide derivaadid (Theophyllinum) • M-kolinoblokaatorid (Ipratroopium-bromidum) • LT-blokaatorid (LT= leukotrieenide) • PDE4 inhibiitorid – kliinilised uuringud nende kohta käivad hetkel. PDE4 on suures konsentratsioonis leitud bronhides. Hetkel ei ole efektiivsus selge. Sümpatomimeetilised ained ◦Efedriin, pseudoefedriin ◦Lõõgastavad bronhide silelihaseid ◦Sobivad kui kaasneb ninakinnisus ◦EI OLE soovitavad kui ◦patsiendil hüpertensioon ◦Patsient kasutab beeta-blokaatoreid või MAO inhibiitoreid 1.1. β2-adrenoretseptori agonistid (salbutamool, salmeterool), nende toimemehhanism, manustamisviisid, võimalikud kõrvaltoimed (vt. Adrenergilist ülekannet mõjustavad ained). 2 adrenoretseptorite stimulatsioon ➢ [cAMP] rakkudes ja inhibeerib silelihaste kontraktsiooni ➢ n
Nt. intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu või mõningate emotsionaalsete seisundite (viha, rõõm) korral. 172. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Parasümpaatilise NS keskused asuvad ajutüves ja seljaaju koonuses. Parasümpaatilise närvisüsteemi moodustab peaajutüvi koos 3, 7, 9 ja 10 peaajunärviga. Innervatsiooni iseloom: toimub puhkeolekus. 3. peaajunärv innerveerib silmamuna silelihaseid; 7. innerveerib pisaranäärmeid ja suuõõnt ning nina limaskesta näärmeid; 9. innerveerib kõrvasüljenääret; 10. innerveerib (peaaegu) kõiki rindkere- ja kõhuõõneelundeid. Meeleelundid: 173. Analüsaatori mõiste, analüsaatori osad. Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati 3 osast: a) Retseptoorne osa vastuvõttev osa b) Juhtiv osa pea- või seljaaju närv, juhtija
Kõhuõõnes annab harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna ja sugunäärmeid (munandeid ja munasarju). Üks uitnärvi sensiiblitest harudest lõpeb retseptoriga aordikaares ja etendab olulist osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid; · XI peaajunärv ehk lisanärv on motoorne. Innerveerib rinnaku-rangluu- nibujätkelihast ja trapetslihast; · XII peaajunärv ehk keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 122. Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: vegetatiivset närvisüsteemi nim ka autonoomseks närvisüsteemiks, sest selle poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Veg
Autonoomse närvisüsteemi virgatsained ja retseptorid. Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses. Autonoomne närvisüsteem - tahtele allumatu, käitumisest sõltumatud. Kontrollib siseelundite talitlust. Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: 1. Sümpaatiline süsteem - keha reaktsioon stressile 2. Parasümpaatiline süsteem - taastab organismi varusid ja homöostaasi 3. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem Kehtib reegel, et igasse elundisse tuleb nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude. Sümpaatiline närvisüsteem Keskused asuvad seljaajus. Funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades. Parasümpaatiline närvisüsteem Keskused asuvad ajutüves ja seljaajus. Aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist. Autonoomse närvisüsteemi perifeersetes eferentsetes teedes on 2 järjestikust neuronit:
" X uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) 'uitab' mööda keha ringi, reguleerib siseelundite talitlust (võimaldab lõõgastust) - juhib siseelundite rahu ja tegevust. Tuumad asuvad piklikajus. Uitnärvi sensoorsed kiud hargnevad siseelundites, kus neil on sensoorsed närvilõpmed. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpt osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. XI lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. Reguleerib lihaseid, mis on peale hästi lähedal, pea liigutamine(trapets). XII keelealune närv (motoorne) innerveerib keelelihaseid, neelamine. ,,On üks lihaste rühm, mis on väsimatu keelelihased. Kolju vibreerib rääkimisel kaasa" 68. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine. Joonis 17.
noradrenaliini, mis ruttab vere kaudu olemasolevale appi. Sümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel ennast kokku võtta, mobiliseerida, kontsentreerida. 27. Parasümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel keskenduda. Kuulub samuti ANS juurde (vt.eelm.). Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid , samuti südamekodasid , pisara ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. 28. Reflekside jaotavus ja refleksikaar Jaotavus: Reflekside jaotuvus : tingimatud ja tingitud reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud ehk pärilikud. Enamik tingimatutele refleksidele vastavaid refleksikaari kulgeb läbi seljaaju. Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud
uitnärv seganärv sis põhiliselt parasümpaatilisi kiude, reguleerib vererõhku, innerveerib südamelihast, 72. mis närv on X peaajunärv ja mida ta teeb? NS slaid 110; anat lk 223 rindkere ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid 73. mis närv on XI peaajunärv ja mida ta teeb? lisanärv motoorne, innerveerib sternocleidomastoideus't ja trapetslihast NS slaid 112; anat lk 223 74. mis närv on XII peaajunärv ja mida ta teeb? keelealunenärv motoorne, innerveerib keelt ja keelelt ümbritsevatele luudele lähtuvaid lihaseid NS slaid 113; anat lk 224 75. millised kestad katavad peaaju
Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna- ja nimmeosas.Seljaajus nendes segmentides alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitakse ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas
Soole närvisüsteem. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna- ja nimmeosas.Seljaajus nendes segmentides alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitakse ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas
annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast. 12) XII peaajunärv ehk keelealune närv (motoorne) innerveerib keele kõiki lihaseid. 170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: Aotonoomne närvisüsteem kohandab inimese organismi talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele.
Värsked lehed parandavad tulehaavu otsekohe pärast põletamist peale pannes ning sageli vahetades. HOIATUSED Aaloemahl pole sissevõtmiseks soovitatav sapi-ja maksahaiguste korral. PIPARMÜNT Piparmündi lehtede küljes on kollased täpikesed, mis sisaldavad mündi õli ja mille rohkusest oleneb taime arstlik väärtus. Droogiks tarvitakse kogu taime TOIME Rahustav, valuvaigistav ning antiseptiline Sapi-ja uriinieritust soodustav Siseelundite silelihaseid ja spasme lõõgastav Mao-ja soole ning südame valusid vähendav Südame-, aju- ja kopsuveresooni reflektoorselt laiendav KASUTATAKSE Nahale määrides ahendab piparmündis sisalduv mentool veresooni ja vähendab närvilõpmete tundlikkust. Välispidiselt võib piparmündipreparaate ja värskeid piparmündilehti tarvitada sügelemise, nõgestõve, veenilaiendite ja pea- või hambavalu leevendamiseks.
· Arginiin-vasopressiin (ADH) Toime: pidurdab diureesi, toimides neeru distaalsetele torukestele. Suurendab vee tagasiimendumist kogumistorukestest. Stimuleerib ka CRH toimet ACTH vabanemisele. ADH tähtis roll ilmneb arteriaalse vererõhu säilitamisel verekaotuse korral. · Atrionatriureetiline peptiid (ANP) Toime: toimib neg tagasisidestusega ADH sekretsioonile. Suurendab Na ja seega ka vee ekskretsiooni. ANP lõõgastab veresoonte silelihaseid summaarseks efektiks on vererõhu langus · Aldosteroon ja teised mineralokortikoidid (21C-steroidid) Toime: reguleerivad mineraalide, eeskätt Na+ ja K+ taset veres.
Silelihas Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem. Puuduvad neuromuskulaarsed sünapsid, närvikiud eritavad lihase vahtusse lähedusse ülekandeaineid, milledeks on adrenaliin ja noradrenaliin. Ei väsi nii kiiresti nagu vöötlihas. Südamelihas Eriti väsimatu, tahtele mittealluv, iseloomustab automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi
9.Keeleneelunärv. Kiud on eferentsed (motoorsed ja parasümpaatilised), aferentsed. Tuumad asuvad piklikajus. Innerveerivad neelamislihaseid, parasümpaatilised innerveerivad kõrvasüljenääret. Aferentsed juhivad tundlikkust keele tagumiselt kolmandikult ning trummiõõnest. 10.Uitnärv. Kiud on eferentsed ja aferentsed. Tuumad asuvad piklikaljus. Eferentsed kiud innerveerivad kõri ja neelu vöötlihaseid ning rindkere- ja kõhuõõne silelihaseid ja näärmeid. Aferentsed kiud juhivad tundlikkust rindkere- ja kõhuõõne sensoritelt. Väikeaju, tasakaal ja koordinatsioon. Liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus. Väikeaju kahjustusega inimesel on raskusi tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulite vahel, ka sensoorse ajataju ja rtmi tabamisega. Väikeaju fnkts häire sümptomiks on värinad liikumise ajal, tasakaaluhäired, vaaruv kõnnak ja võimetus sooritada kiireid vahelduvaid liigutusi.
kontraktsiooni kestus lühike. Silelihas- Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht. Veresooned, seedetrakt, kuseteed, suguelundid, hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem. Puuduvad neuromuskulaarsed sünapsid, närvikiud eritavad lihase vahtusse lähedusse ülekandeaineid, milledeks on adrenaliin ja noradrenaliin. Ei väsi nii kiiresti nagu vöötlihas. Südamelihas- Eriti väsimatu, tahtele mittealluv, iseloomustab automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi. Esineb ristivöödilisus- aktiin ja müosiin paikneb filamentides ja
seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) -
organismist mööda purskejuha. 50 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad – on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor – korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp – sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) – toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) -
seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) -
Kasutatakse noorilehti ja õisi. Teed tehes 1 teeluskatäis kuuma vee kohta, jahtunult peale sööki. Kasutatakse kõha ja gripi vastu, alandab ka palavikku.Sapisnteesi,maksa ja seedehäirete korral. Vaigistab närvipõletikke. Lisada maitseaineks pm igale poole. Palju eeterlikke õlisid. Pohmeluse vastu. Koide ja tigude peletamiseks. Pannakse lelisisegude koostisesse. ( terpenoidid apelsini koores,männivaigus jne) lisakspalju parkaineid. Eeterlikud õlid rahustavad silelihaseid. Raseduse ülekandmisel juua. Paiseleht kuldkollasedlehed,kasvab igalpool. On savikalpinnasel,alumisedjuured on valged ja algusesilmalehtedeta. Rvmina lehed ( juunis ja juulis) jaealtpaljad, ned kuivama, õhukese kihina õhu käes, tuleb ümber pöörata et ühtaselt kuivaks. 50-60 kraadi juures võiv kuivatada,säiib kuni 3 a. Sisse süüa igasugu hingamsiteede ja neeruda problemidel.Välispidi mädapaisete puhul. Mahlaga pestud ka pead, et kõõmast lahti saada. Mustaks kuivanud lehed
Köömnelisand ergutab seedenõrede eritumist, soodustades nii toidu seedimist. Eriti oluline on see just rasvasemate toitude puhul. Raviotstarbel kasutatakse peamiselt köömnete vesi- või alkoholtõmmiseid. Vee- või piimapõhine köömnetee aitab leevendada soolegaasidest tingitud valulisi vaevusi: siin avaldub köömnete kui looduslikku päritolu kohaliku tuimesti mõju. Kõhuvaevuste leevendamisele aitab kaasa seegi tõsiasi, et köömnetes leiduvad ühendid lõõgastavad sooleseinte silelihaseid, mille kokkutõmme ja lõdvestumine meie tahtele ei allu. Eestlastele on köömen oluline juba selle poolest, et kasvab ja viljub täiesti rahuldavalt siinses kliimas. Üks köömnete menu põhjus on kindlasti selle taime ulatuslik levik ja muude looduslike maitsetaimede vähesus meie looduses. Eesti keeles on seda taime ristitud paljude nimetustega: keemled, keemlid, köemlid, köömlid, kömmlid, köömlad, köömred, küümlid, küömned, küümned jne
ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vastandina somaatilisele närvisüsteemile ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhtivad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed (sensoorsed) signaalid vallandavad nn vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Koos somaatilise närvisüsteemi talitlusega kindlustatakse kogu organismi kohastumine muutuvate väliskeskkonna tingimustega
nt süljenäärmed. Kui on aktiveeritud parasümpaatiline närvisüsteem, siis on rahuloluseisund. Lihtsalt oled. Sümpaatilised ja parasümpaatilised toimed: Mõlema erutusefektid on suures osas vastassuunalised. Sümpaatiliste närvide äriitus südame löögisageduse ja löögimahu suurenemise, soole motoorika pidurduse ja bronhide lõõgastumise, para sümpaatiline innervatsioon aga vähendab südame löögisagedust ja kontraktsioonijõudu, elavdab soolemotoorikat ja kontraheerib bronhide silelihaseid. Füsioloogilistes tingimustes on enamasti parasümpaatiline innervatsioon. Et ellu jääk, peaks peamisel olema parasümpaatiline innervatsioon ülekaalus. Muidu oleks elundite töö kogu aeg üleintensiivne. Hüpotalamus Peaaju osa, mis ei ole teravalt piiritletud. On kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. Arengulooliselt on üks varemaid ajuosi, mis on oma ehituselt jäänud suhteliselt konstantseks
alfamotoneuronid. Ajus on kolm üksteist mõjutavad regulatsioonisüsteemi, kõik mõjutavad lihaseid alfamotoneuronite kaudu(kortikospinaalne tee, teised motoorsed teed ja väikeaju). Mediaatoraine on atsetüülkoliin. Neuron ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud talitlevad koos ja moodustavad motoorse ühiku. Vegetatiivne NS-Reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, ei allu tahtele. Tema eferentsed närvikiud varustavad siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Mediaatorained sümpaatilises atsetüülkoliin, mediaatoriks noradrenaliin mediaatorained parasümpaatilises-atsetüülkoliin, mediaatoriks atsetüükoliin. Sümpaatikuse ja parasümpaatikuse mõju organismile- Sümpaatikus(südame löögisageduse tõus, higi eritumine, hingeldamine, silmaava laieneb, seedetrakti silelihaste toonus langeb jne
loetakse ka somaatilise närvisüsteemi osaks, ehkki nende rakukukehad kuuluvad KNS-i. Autonoomne osa PNS-st on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: · Sümpaatiline süsteem - keha reaktsioon stressile · Parasümpaatiline süsteem - taastab organismi varusid ja homostaasi · Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem. Spinaalnärvid Seljaaju segmentaarse aparaadi juurde kuulub 31 paari spinaalnärve. Iga närvipaar moodustab koos seljaaju hallaine vastava osaga närvisegmendi, mida nim spinaalsegmendiks. 13 Spinaalsegment on kehasegmendi osa ja innerveerib selle dermatoomist, sklerotoomist ja müotoomist arenenud somaatilisi elundeid (nahk, luud ja liigesed,
Kuivatatakse varikatuse all, hea tuuletõmbusega pööningul või kuivatis temperatuuril kuni 45 °C. Lõpuni kuivatamata droog kaotab loomuliku värvuse, muutub pruuniks ja rikneb, ülekuivatatud droog peenestub kõrgesti ja minetab raviomadused. Säilitatakse paber- või riidekotis kuivas ruumis l aasta. Teekummelipreparaatidel on verejooksu peatav, antiseptiline, rahustav, põletiku-, allergia-ja krambivastane, higileajav, sapieritust ergutav, regeneratsiooniprotsesse tugevdav, siseelundite silelihaseid lõdvestav, samuti käärimisprotsesse ja mao limaskesta turset vähendab toime, need soodustavad mao ja kaksteistsõrmiku haavandite kiiret paranemist. Neid võetakse sisse ateroskleroosi ärahoidmiseks, ägeda ja kroonilise gastriidi, mao ja kaksteistsõrmikuhaavandite, koliidi, neuralgiliste valude, valuliku menstruatsiooni ja emakaverejooksu, seedehäirete, üleväsimuse ja halva enesetunde korral. Välispidiselt kasutatakse neid suu loputamiseks suu, kurgu ja
närvisüsteemi osaks, ehkki nende rakukukehad kuuluvad KNS-i. Autonoomne osa PNS-st on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: · Sümpaatiline süsteem - keha reaktsioon stressile, · Parasümpaatiline süsteem - taastab organismi varusid ja homöostaasi, · Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem 30. Seljaaju ehitus ja talitlus. Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallainest) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhtteedest. Hallainel, mis seljaaju ristlõikel meenutab liblika kuju, eristatakse ees- ja tahasarvi. Rinna- ja nimmepiirkonnas esinevaid hallaine paksenedeid nim külgsarvedeks, seal asuvad vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa preganglionaarsed neuronid. Seljaaju täidab kahesuguseid
kõri, neelu ning söögitoru ülaosa lihased. Nad kontraheeruvad kiiresti, kuid lõtvuvad ja väsivad samuti kiiresti Silelihaskude: Silelihasrakud on oma ehituselt pikad ja käävjad elastsed moodustised. Reeglina moodustab silelihaskude erilisi lihaskihte, eriti torujate ja õõneselundite seintes. Näiteks veresoonte, seedekanali, hingamiselundite, suguelundite ja kuseteede lihaskihid. Mitte kunagi ei kinnitu silelihased luudele. Silelihaseid ei saa inimene kontrollida ega oma tahtele allutada. Silelihase kokkutõmme algab ja lõpeb palju aeglasemalt kui vöötlihasel. Nad suudavad tunduvalt pikemaaegselt olla kokkutõmbunud ja nad ei väsi nii kiiresti kui vöötlihased. Südamelihaskude: Südamelihaskoele on iseloomulik see, et teda leidub ainult südames. Südamelihaskude ei ole otseselt tahtlikult reguleeritav ja ta on eriti väsimatu ja vastupidav. Tema rakkudel on nii vööt- kui ka silelihasrakkude omadusi
--- 5. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim..........alarmi hormooniks........, selle ülesanded: • stimuleerivad glükogenolüüsi maksas ja lihastes (suurendades glükoosi kontsentratsiooni veres) • intensiivistab lipolüüsi rasvkoes, soodustades rasvhapete vabanemist verre • suurendavad südame löögisagedust • ahendab veresooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundeis • laiendab veresooni lihastes, südames ja ajus • lõõgastab bronhide ja soolestiku silelihaseid • stimuleerib retikulaarformatsiooni rakke ajutüves, eelkõige ülenevatesse juhteteedesse närviimpulsse saatvaid neuroneid, kutsudes esile kõrgenenud ärkveloleku seisundi, tugeva psüühilise erutuse ja tähelepanuvõime teravnemise 6. Neerupealiste koore hormoonid, nende ülesandeks on:................... • Mineraalkortikoidid ALDOSTEROON – säilitab elektrolüütide ja vee tasakaalu; reguleerib Na – K tasakaalu veres, vere mahtu; osaleb vererõhu säilitamisel.
annaabi.ee 
