monumentidega). Nendeks on menhir (keldi k.´pikk kivi´) ja algeline haudehitis dolmen (bretooni k. ´kiviplaat´). Bretagne´i poolsaarel (Prantsusmaal) Carnacis kilomeetritepikkuste ridadena kulgev menhirite allee. Dolmenid Iirimaalt. Kromlehh (bretooni k. ´kiviring´) All Stonehenge´ rekonstruktsioon Inglismaal. Viimasel ajal on hakatud Stonehenge´ pidama keerukaks astronoomiliseks observatooriumiks: Hobuserauakujuliselt ehitatud silekaljude keskelt võis vaadelda suvise pööripäeva päikesetõusu ja talvise pööripäeva kuutõusu. Vaateid Stonehenge´le, u. 2000 a. e.Kr. Arvatavasti ehitati Stonehenge´ rituaalipaigaks: ta võis olla tempel, hauakamber või kogunemispaik pidustusteks ja rituaalide läbiviimiseks.
küngastevahelistesse voortevahelistesse nõgudesse nõgudesse võivad kujuneda on tekkinud järved ja sood järved Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa maastikust Vatnajökulli naabruses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Silekaljud ja kaljuvoored Skäärranniku käharkaljud Kaljuvoored meenutavad (silekaljude rühmad) on kujult voort, aga tekkelt kujunenud liustiku kulutuse väga suuri silekaljusid tulemusena Vaike Rootsmaa fotod Helgingi skääridest ja Luppioberget ‘ilt Põhja-Rootsis Glatsiofluviaalsed pinnavormid Jääsulamisvee kulutusvorm Emajõe ürgorg on liustiku sulavete poolt
maismaad pidi. Kuidas ja miks ehitati ei osaka keegi täpselt öelda. Arvatakse et transportida suudeti köite ja palkide abil, vajades vähemalt 500 meest. SH'i peetakse päikesetempliks. On ehitatud sellisele laiuskraadile, kus suvise pööripäeva tõusva päikese ja tõusva kuu suunad oma kõige lõunapoolsemas punktis olid õige nurga all. Metallikasutajad tõid umbes 150 miili kauguselt 80 sinikivi. Ehitati ümber ka pronksiajastul sinikivid asendati suuremate silekaljude struktuuriga, mis koosnes horisontaalsete ühendpiitadega ringist ja seesmisest hobuseraua kujulisest ringist. SH.'i keskel seisjal oli võimalik välja arvestada täpne aeg päikesefestivalide korraldamiseks ja anda juhiseid põlluharijatele nende töö rütmiliseks korraldamiseks aastaaegade lõikes. Stonehenge'i sai kasutada ka kalendrina. Arvatakse, et 20 aasta jooksul kahekordistub liiklus SH'ist 200 m kaugusel olevatel maanteedel. Plaanitakse suunata liiklus tunnelisse, võimaldades
• Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme • Oos (2) • Voor (1 • Otsamoreen (1) • Sandur (2) • Mõhn (2) • Moreentasandik (1) Glatsiaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) • Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Kulutus-kuhje-vormid • Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga Glatsiofluviaalsed pinnavormid
küngastevahelistesse voortevahelistesse nõgudesse nõgudesse võivad kujuneda on tekkinud järved ja sood järved Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa maastikust Vatnajökulli naabruses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Silekaljud ja kaljuvoored Skäärranniku käharkaljud Kaljuvoored meenutavad (silekaljude rühmad) on kujult voort, aga tekkelt kujunenud liustiku kulutuse väga suuri silekaljusid tulemusena Vaike Rootsmaa fotod Helgingi skääridest ja Luppioberget ‘ilt Põhja-Rootsis Glatsiofluviaalsed pinnavormid Jääsulamisvee kulutusvorm Emajõe ürgorg on liustiku sulavete poolt
seotud liustike toimega.Graniidid,gneisid, lubjakivid ja dolomiidid. 9. Eesti geoloogilise ehituse põhijooned. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest koosnev aluskord, settekivimiline pealiskord,pinnakate(kruusad,liivad,savid). Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 3070 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maismaale kujunes Paleogeeni lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad ürgorud. Aluspõhja pealispinna reljeefi suurvormid kujunesid välja Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil.
Rannavallid, barrid- veealused vallid, maasäär · Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge Toetub selfile või ujub meres · Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka selfiliustikku See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1)- (kulutus): Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) ,Silekaljud ("oinapead") ,Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) ,Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) ,Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) Kuhje: Moreentasandikud (pinnakatteks moreen), Otsamoreenid (survelised ja puistelised), Moreenkünkad , kulutus-kuhje: voored. jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) - oos, sandur, mõhn, (+ jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme)
annaabi.ee 
