Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra, Kanada ja Karjala rannikule, samuti Laadoga järve rannikule. Pankrannikud võivad kujuneda Rahuliku lasumusega serrekivimite paljandumise korral. Eesti kõrgeim kuni 55
Mandrijäätekkelised pinnavormid • Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme • Oos (2) • Voor (1 • Otsamoreen (1) • Sandur (2) • Mõhn (2) • Moreentasandik (1) Glatsiaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) • Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Kulutus-kuhje-vormid
fjordidega pikkade paiknevad skäärid liigestatud paljude suudmesse tekkinud kitsaste järskude peamiselt kristalseist jõeharudega. merelahed. kõrgete kallastega ja kivimeist koosnevad Deltarannik on kaugele maismaasse kaljusaared, paljudel iseloomulik ulatuvate sügavate juhtudel üle veepinna piirkondadele, kus lahtede või väinade ulatuvad silekaljud või suurte jõgede poolt. silekaljustikud. suudmes tekkisid deltad. Merevee omadusi mõjutavad tegurid Mere pinnale langeva päikesekiirte nurk. Sademete ja auramise vahekord. Merehoovused, mis paigutavad vett ümber. + konkreetsete mere soolsust mõjutab jõgede sisevool. Merevee omadused Soolsus
Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud rannasetetest. Fjordrannik rannikutüüp, mis on kaljuline. Iseloomulikuks on kitsad, järsud ja kõrged kaldad, mis ulatuvad alla maismaasse. Fjordrannikul kujundavad suure energiaga maabuvad lained kivimeid. Laguunrannik laugranniku tüüp, kus kõik lahed on avamerest põiksäärtega eraldatud ja moodustavad laguunide ahelikke. Skäärrannik Rannikutüüp, millele on iseloomulikud kaljusaared, silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Kanada ja Karjala rannikule. Mandriliustik Ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel. Mägiliustik Vastused 1) Vee jaotumine maal: 97% soolane ookeanide ja merede vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud (liustikud, igilumi, jää), 24% põhjaveena maakoore kivimites, 1% on ülejäänud, millest: järvedes 60%, mullas 35%, veeauruna atmosfääris 4,5% ja jõgedes 0,5%
Süveneb aeglaselt, lainetel randa jõudes väike energia. Rannavallid, barrid- veealused vallid, maasäär · Selfiliustik kinnitub mäe- või mandriliustiku külge Toetub selfile või ujub meres · Vee liikumine tõusu ja mõõna tõttu liigutab ka selfiliustikku See soodustab suurte jäälahmakate ehk jäämägede lahtimurdumist Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1)- (kulutus): Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) ,Silekaljud ("oinapead") ,Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) ,Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) ,Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) Kuhje: Moreentasandikud (pinnakatteks moreen), Otsamoreenid (survelised ja puistelised), Moreenkünkad , kulutus-kuhje: voored. jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) - oos, sandur, mõhn, (+ jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme)
Tea rannikute tüüpe(5), nende kujunemise põhjuseid ja too näiteid nende esinemispiirkondadest. Fjordrannik- mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati.Norras, Alaskal, P-Iirimaal jne, Skäärrannik- kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud- Soome Rootsi Norra jne, Laidrannik- rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed e laiud.Eesti-väinameri, Kariibimeri,Iirimaa rannik jne. Dalmaatsia rannik- rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud.Aadria mere rannik, Riasrannik- rannajoonega ristuvad paljud
23.Osata seletada kuidas tekkisid mäeliustiku a) kulutuspinnavormid: * Tsirkusorg - (Mäestiku poolt kulutatud org,mille põhjas on järv) Mägede vahel lumi/jää kuhjab * Ruhiorg( U org) - Lumi/jää liigub alla poole * Orvand - Väiksem lõhe, mida mäestik on kulutanud * Fjord - Mäestiku ja mere poolt kulutatud org b) kuhjematerjal moreen ( otsa ja külgmoreen) 24.Osata seletada kuidas tekkisid mandriliustiku a) kulutuspinnavormid: * Jääkriimud - Mandrijää kulutatud * Silekaljud - Mandrijää kulutatud * Käharkaljud - Mandrijää kulutatud * Kaljuvoored - Mandrijää kulutatud * Kulutusnõod( jääkündenõod) - Mandrijää kulutas nõgusid sügavamaks ja laiemaks b) kulutus ja kuhjepinnavormid: *voored - Mandrijää kulutas aluspinda ja kuhjas moreeni c) kuhjepinnavormid: * Moreentasandikud - Mandrijää sulas aeglaselt ja kuhjas moreeni ühtlase kihina * Otsamoreenid - Mandrijää lükkas moreeni enda ees ja kuhjas moreeni mandrijää otsas vallina
künklik moreentasandik , liustikujää kuhje-kulutusvorm, küngastevahelistesse voortevahelistesse nõgudesse nõgudesse võivad kujuneda on tekkinud järved ja sood järved Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa maastikust Vatnajökulli naabruses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Silekaljud ja kaljuvoored Skäärranniku käharkaljud Kaljuvoored meenutavad (silekaljude rühmad) on kujult voort, aga tekkelt kujunenud liustiku kulutuse väga suuri silekaljusid tulemusena Vaike Rootsmaa fotod Helgingi skääridest ja Luppioberget ‘ilt Põhja-Rootsis Glatsiofluviaalsed pinnavormid Jääsulamisvee kulutusvorm Emajõe ürgorg on liustiku
4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed
keste - laiude ahel. · Riasrannik on rannikutüüp, kus rannajoon on rangelt lõikunud väikeste lehtrikuju-listelahtedega, · Skäärrannik on rannikutüüp, kus 7 keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. · Deltarannik on rannikutüüp, kus madal mererannik on liigestatud paljude jõeharude-ga. Deltarannik on iseloomulik piirkondadele, kus suurte jõgede suudmes tekkisid deltad. · Limaanrannik on rannikutüüp, kus mere rannikul esinevad limaanid - jõe suudmesse tekkinud merelahed.
lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tsehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e. kontinentaalne rift Reini jõe oru
Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks suurem osa Lääne-Euroopast (Prantsuse keskmassiiv, Tšehhi massiiv, Sudeedid). Maakoore rebenemine e
Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati Rannikutüüp, kus kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud Rannikutüüp, kus rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed e laiud Need lahed on olnud endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunu Jõgede toitumine ja veerežiim Lähe – voolu alguskoht Suue - voolu lõppkoht Jõestik – pea-, lisa- ja harujõed Kallas – maariba, millega piirnevad veekogud
kolmandikule maailma rahvastikust. Liustikest saavad alguse paljud jõed, eriti oluline on liustike sulamisvesi kuumadel põuaperioodidel, mil see on sageli jõe ainuke veeallikas. 9) selgita liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning too näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta. Liustikud on võimsad pinnamoe kujundajad. Need kulutavad ületatavat aluspinda ja nii tekivad kulutuspinnavormid, nt jääkündenõod ja silekaljud. Aluspinnast lahti rebitud kivimimaterjal liigub liustiku sees kaugele eemale, kus see lõpuks sorteerimata kujul välja sulab, tekib liustikusete ehk moreen. Sõltuvalt sellest, kuidas liustik moreeni maastikule laotab, tekivad erinevad kuhjepinnavormid, nt oosid ja mõhnad. Ka Eesti pinnakatte ja pinnamoe on peamiselt kujundanud viimase jääaja mandriliustik. Põhimõisted: maailmameri- katkematu veeväli, mis hõlmab kõiki ookeane ja katab maakera pinnast 71%
Maavälis jõud kannavad lahtimurtud kivi osakesi edasi kuni neil enegriat jätkub., ja siis kuhjuvad ühte kohta. 11.Rannikud Murrutus on merelainete ja nende poolt kantud kivimilise materjali teostatud abrasioon. Murrutuse läbi tekivad näiteks pangad, murrutuskulpad ja murrutuslava. Skäärrannik on rannikutüüp, kus keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soomele, Rootsile, Norrale, Kanadale ja Karjalale, Laadoga järve rannikule Rahuliku lasumusega settekivimite paljandumisel tekkivad pankrannikud. Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. Piirkondades kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega, on kujunenud
künklik moreentasandik , liustikujää kuhje-kulutusvorm, küngastevahelistesse voortevahelistesse nõgudesse nõgudesse võivad kujuneda on tekkinud järved ja sood järved Vaike Rootsmaa foto Islandi lõunaosa maastikust Vatnajökulli naabruses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Silekaljud ja kaljuvoored Skäärranniku käharkaljud Kaljuvoored meenutavad (silekaljude rühmad) on kujult voort, aga tekkelt kujunenud liustiku kulutuse väga suuri silekaljusid tulemusena Vaike Rootsmaa fotod Helgingi skääridest ja Luppioberget ‘ilt Põhja-Rootsis Glatsiofluviaalsed pinnavormid Jääsulamisvee kulutusvorm Emajõe ürgorg on liustiku
Nende mattunud orgude põhi asub tänapäeval 10-80 meetrit allpool merepinda, seega ületab nende sügavus 100 meetrit (Tavast ja Raukas, 1982). Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud (fotod) ja jääkündevaod. 6 Eesti Maavarad Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tard- ja moondekivimitest aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund
Aluspõhja pealispinna reljeefi suurvormid kujunesid välja Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud ja jääkündevaod. 10. Maavara, maa-ainese ja maardla definitsioon. Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Seega ei loeta maavaraks näiteks Eesti maapõues leiduvat rauamaaki, sest selle maardla sügavus ning kvaliteet teevad selle kasutamise praeguse tehnilise taseme juures majanduslikult mõttetuks
· P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m. Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt. 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited). Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed
Vasavaere vagumus jt. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis). Mandrijää tegevuse tagajärjel kujunenud pinnavormid jagunevad 3 suurde rühma: · glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid · glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid · limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid Glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid: a) - kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused) b) - kuhjevormid e akumulatsioonivormid (moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad) c) - kulutus-kuhjevormid (voored) Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid
osas. Pinnasetted moodustuvad kas delta pinnal hargnevates jõeharudes (kruusad-liivad, analoogia sängisetetega) või (peamiselt) suurvee/üleujutuste perioodidel üle kogu delta ala (peeneteralised setted) 10. Peamised liustikulise tekkega kulutuslikud, kulutuslikud-kuhjelised ning kuhjelised pinnavormid ning vastavad setted. Kulutuslikud: (1)kaarid ehk orvandid (2)tsirkusorud (3)troogid ehk ruhiorud (fjordid) (4)rippuvad orud (5)jääkriimud (6)silekaljud, nunatakid, kaljuvoored (7)jäänuksambad ehk karlingud ja Arete' (8)kulutusnõod ja vagumused. Setted: Moreen: (1)primaarne moreen: põhimoreen, ablatsioonimoreen (2)sekundaarne moreen: voolumoreen, basseinimoreen. Pinnavormid: (1)moreentasandik (2)otsmoreen (kuhjelised otsmoreenid). (3) voored (4)mõhnad (5)saarvõrgustikud. 11. Karsti mõiste ja peamised karstivormid. Karst reljeefivormide moodustumine, kui ka vett
Tuulesetted päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed allikalubi. Deluviaalsed liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised rusukalle. 13 Pleistotseeni pinnavormid Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid Silekaljud ehk ,,oinapead" liustiku poolt peaaegu voolujooneliseks lihvitud kaljud. Jää tulekupoolne nõlv on tavaliselt lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. Eestis on silekaljud ehk kaljuvoored Jaagarahu lademe avamusel (Siluris). Nt. Kirblas, Lihulas, Saleveres jne. Kulutusnõod ovaalsed või piklikud enam-vähem suletud nõod, mida jää on liikudes sügavdanud. Jäävad jäätekkeliste kõrguvate pinnavormide vahele või lähedusse.
Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. a)jääkriimud kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide hulka. sügavus - mõni mm kuni mõni cm pikkus - kuni mõni meetrit Neid kriimusid/uurdeid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Tähtsus – näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. b) silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini kõrgus - 2/3 kuni 10/20 m Silekaljud on n Skandinaavias rannikualadel laia levikuga väikesaared. Sellist rannikuala nimetatakse skäärrannikuks. c) kaljuvoored - ovaalse v. pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid. Morfoloogialt ja tekketingimustelt sarnased silekaljudele. d) kulutusnõod ja kulutusvagumused Suhteliselt suurte mõõtmetega negatiivsed pinnavormid.
- Kuidas jagatakse liustikutüüpe? Mäestikuliustikud Mandriliustikud - Milline on liustiku situatsioon, kui ablatsioon on suurem kui akumulatsioon? taanduv - Iseloomusta liustiku plastilist voolamist ja basaalset voolamist. Plastiline on kiirem, toimub liustiku sees. Basaalne aeglasem, jäämass libiseb tervikuna - Nim liustiku kulutuslikke pinnavorme Orvand Troog Rippuv org Silekaljud Jääkriimud - Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? Moreen sorteerumata liustikusete. Sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte rändkivide/rahnudeni. Moreeni tüübid: Põhimoreen Ablatsioonimoreen Pinnamoreen Küljemoreen Keskmoreen Otsmoreen - Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored
Raskusjõutekkelised: rusunõlvad, rusukalded (Ontika pank). Biogeensed: sootasandikud (endla raba). Inimtekkelised: teetammid, karjäärinõod, kraavid, kanalid, aherainekünkad (kohtla-järve, kiviõli), tuhaplatood, linnamäed, tehiskünkad. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalsed e jäätekkelised pv: kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused); kuhjevormid e akumulatsioonivormid (moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad); kulutus-kuhjevormid (voored). glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pv: kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud); kuhjevormid (oosid, sandurid). limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pv: kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud); kuhjevormid
karjatamine soodustab ka liikide levikut, 8500 levist Muutused majandamise lakkamisel 1) tõuseb põõsaste (kadaka osatähtsus) 2) muutub niiskus- ja toiterežiim 3) suureneb kõrgemakasvuliste liikide osatähtsus 4) esialgu liigirikkus suureneb (metsa ja põõsastike liigid !) 5) puu- ja põõsarinde tihenemisel liigirikkus väheneb 6) tekib männimets Natura 2000 süsteemis: 6280 – põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud 5130 – hariliku kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Lookadastikud (Natura kood 5130) tekkinud sekundaarselt loopealsete kinnikasvamisel (vähem mereäärsete klibuvallide kattumisel kadakaga – primaarne teke) areng peale loopealse mahajätmist kiire: 30-40 aastaga kadaka katvus kuni 100 % praeguste kadastike vanus 40-50 aastat niidukamar hävinud, tüse sambla ja/või okkakiht
4. Mis on kaar e orvand? Kaarid e orvandid on järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Suuremaid kaare e orvandeid nimetatakse tsirkusorgudeks. 5. Mis on ruhiorg e troog? Ruhiorg e troog on U-kujulise ristlõikega järsuveeruline moldorg, mille liustik on sälkorust kulutanud. 6. Mis on silekalju e oinapea? Silekalju ehk oinapea on piklik, jää lihvitud kaljurünk või kaljuküngas. Silekaljud on oma voolujoonelise kuju saanud liustikujää liikumise tulemusena: liustikupoolne nõlv on neil lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. 7. Mis on moreen? Moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni. 8. Mis on otsamoreen? Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne. 9. Mis on voor?
See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Skäärrannik- rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Laidrannik- rannikutüüp, mille puhul rannajoone lähedal paikneb väikeste saarekeste – laidude ahel. Riasrannik- rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed. Need lahed on tekkinud jõeorgude üleujutusel kohtades, kus mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Dalmaatsia rannik- rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb
Üldiselt muudavad maapinda madalamaks nt vanad mäestikud on kulutatud just maa välisjõudude tegevuse tagajärjel. Maa välisjõud on: a) vooluvesi: jõed uuristavad oma sängi ja kuhjavad suudmealale delta. b) meri: kulutab (pankrannik), kannab edasi ja kuhjab (rannavallid). c) tuul: tegutseb lagedatel aladel, kulutades tekivad seenkaljud, kuhjates luited. d) liustikud: mäestikuliustikud on kulutanud u-kujulisi ruhiorge; mandriliustikud on kulutanud silekaljud Soomes; kuhjanud moreentasandikud, oosid, voored, mõhnad, otasmoreenid, sandurid Eesti alale jne e) kosmosetekkelised on meteoriidikraatrid, nt Kaali järv; g) inimtekkelised on karjäärid, teetammid, tuhamäed, aheraine mäed, linnamäed jne 2. Turismimajandus. Maailma tuntumad turismipiirkonnad ning turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. Turismi areng on seotud transpordi arenguga ja sellega, kui inimestel tekkis vaba raha ja vaba aega
Ablatsioonimoreen – moodustub liustikusisese sorteerumata settematerjali väljasulamisel. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. Mõhnad tekivad irdjää pangaste vahele jääpaisjärvedes settinud setetest Nim liustiku kulutuslikke pinnavorme § Orvand § Troog § Rippuv org § Silekaljud § Jääkriimud Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? Moreen – sorteerumata liustikusete. Sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte rändkivide/rahnudeni. Moreeni tüübid: § Põhimoreen § Ablatsioonimoreen § Pinnamoreen § Küljemoreen § Keskmoreen § Otsmoreen
teravatipuline UU ahelik. Horn, jäänuksammas igalt mäe küljelt on alla voolanud liustikud, mis on kulutanud mäe teravaks ja näivalt tahuliste külgedega. Troog U-kujuline org, mis on tekkinud liustiku voolamisel. Ka fjordid. Rippuvad orud suurele pealiustiku orule küljelt sisse liikunud väiksem org ei ole ennast nii sügavale kulutanud ja liitub peaoruga kõrgemalt. Tekib järsu servaga org. Silekaljud liustiku liikumisel lihvitakse kõvem aluskivim siledaks. Liustikupoolne, tõusev külg on sile, ja liustiku allavoolamise külg künkal on tugevasti purustatud. Pinna tõustes suureneb rõhuline ülessulamine, ja alla liikudes see väheneb, ning vesi külmub aluspinnase külge kinni. Aja jooksul võib liustik kulutada väga ulatuslikult kaasas kantava kivimmaterjaliga aluspinnasesse sisse. Maateaduste alused I (18.okt) Liustikud on väga lühikese ajaga väga efektiivsed kulutajad
annaabi.ee 
