Jakendajad Jaemüüjad Tarbijad Transport Esimene trasport toimub riigis sees, kus kogutakse taimed kokku tehastesse, kus neid töödeldatakse ja pakitakse suurtesse kottidesse. Seejärel viidakse see sadamasse, kust edasi transporditakse see Euroopasse, täpsemalt Hollandisse, Roterdammi. Sealt edasi laaditakse kaup laevadelt veoautodesse ja sõidutatakse uuesti tehastesse, kus pakendatakse see väikstesse teekotikestesse ja sildistatakse oma firma nimega. Sealt jagatakse kaup edasi maaletoojatele. Maaletoojatel on omad vahelaod riigis, kus nad müüvad. Sealt edasi jagatakse need jaemüüjatele. Jaemüüjad panevad need poelettidele, kust nad omakorda jõuavad tarbijateni.
üle aina suurem ja suurem mõjujõud, mida on raske peatada. Seda tarvitavad rohkesti nii noored kui ka vanad. Põhjuseid miks hakkavad seda tarbima teismelised, kes on veel väga noores eas, on mitu. Mina arvan, et alkoholi proovimise tahe kaasneb sellega, et see on alaealistele keelatud. Tahetakse teada saada, miks on see keelatud ja miks hakkab alkoholi juues keel sõlme minema. Seda juues saad endale ka ühiskonnas teatud templi külge. Oleneb seltskonnast, kuid mõnes kambas sildistatakse sind “ägedaks“ ning pole ju midagi “toredamat“ kui pärast mõnda pidu saab sõpradega arutada: „Milline hull mäller ikka eile oli!“. Niisiis hakkab alkoholi tarbimine pihta juba väga varases nooruses, mis ei tohiks nii olla. Alkoholil on ühiskonnas väga suur roll. Praegu mõeldes ei kujutaks Jaanipäeva pidamist ilma ülejoonud mehepoegadeta ettegi. Jaanipäeva lähenedes on näha, kuidas alkoholi valik poodides väheneb ja Viru Valge letid on pooleldi tühjad
liikuda. Me peaksime olema nende vastu tolerantsed ja mõistma, et nad elavad oma elu nagu kõik teised, mitte neile ülevalt alla vaatama. Prügikastimehed on vargad ja joodikud. Paljude inimeste arust kodutud muud ei tee kui joovad, laaberdavad ja varastavad. Nagu ka teiste inimeste seas, on ka paadialused erinevad. Kui keegi kuulus kuskil tänaval purjus peaga ringi tuigub, ei peeta kohe kõiki kuulsaid inimesi joodikuteks. Paraku kodutuid niiviisi sildistatakse ja pole kedagi, kes nende eest seisaks. Vargaid ja joodikuid on igas ühiskonnakihis, see ei tähenda, et kogu kiht on rikutud. Prügikastimehed on tavalised inimesed, kes oma soovi või ebaõnne tõttu elavad ilma kindla koduta. Teised näevad nendes mitmeid probleeme, aga sellisest nägemusest tuleb jagu saada. On aeg, et inimesed oleksid tolerantsemad.
KES MÕTLEB ABSTRAKTSELT? Kodutöö Georg Wilhelm Friedrich Hegel määratleb oma artiklis ,,Kes mõtleb abstraktselt?" abstraktsust kahel erineval viisil. Esimene võimalus on abstraktsust mõista kahte erinevat objekti või nähtust samastades. Selle kohta on tekstis hea näide mõrtsuka loo põhjal. Tihtipeale sildistatakse halva teoga hakkama saanud inimest koheselt halvaks. Hukkamõistetu ei saa enda kaitseks midagi öelda ega põhjendada, miks ta seda tegi. Igal käitumismaneeril on põhjus, kuid tihtipeale see üldust ei huvita. Artikli kurjategija näite põhjal on selgelt aru saada, kuidas rahvas mõistab hukka ka daami, kes nägi mõrvaris midagi rohkemat kui lihtsalt halba inimest. Teised isegi ei suvatse mõtiskleda hukkamõistetu üle pikemalt, nende jaoks on kõik selge (sest nad hindavad
elada.'' David Deida ,,Sinine Tõde'' Igaühel ja kõigel on siin maailmas täita vaid talle mõeldud kutsumus. Millist rolli täidab wolandlikkus kodanike igapäevaelus, et Jumal seda läbi aegade inimkonna argipäevas nõnda oluliseks komponendiks peab? Wolandile võib paralleelina tuua mitmeid võrdkujusi: Stalin, Saatan, kurjus ning kõige selle kehastus mida sildistatakse taktitundetult halvaks. Teoses oli Meister too mees, kes viitas Wolandile kui Kuradile. Ramatu lõpus palus Levius Matteus aga Meistrile ja ta naisele rahu, millest võib lugeda välja ka Wolandi kui Stalini varjunime. Seda kõike arvestades tõsielulist asjaolu, et Bulgakov soovis rahu nii enesele kui ka oma naisele, mille ta oleks saanud tõsiküll vaid tänu loale `'Meister ja Margarita'' ilmutada, esitas ta palvena kirja kõige kõrgemale
Kirjalikes töödes ei tohi mitte ükski pilt, joonis ega tabel olla ilma pealdiseta (pildi allkiri). Selle lisamiseks muuda enne pilt aktiivseks ja seejärel vali menüükäsk Lisa > Viide > Pealdis… (ingl. Insert > Reference > Caption): Esimeses lahtris lisatakse silt ja nummerdus automaatselt; kasutaja mure on lisada pildile allkiri. Silt (ingl. Label) alt saad valida sildi, millega näiteks pilte sildistatakse; uue sildi tegemiseks vajuta nuppu Uus silt… (ingl. New Label…). Pealdis lisatakse pildi, joonise või tabeli alla, seega jäta Paigutus (ingl. Position) muutmata. -2- Pildid tekstitöös – MS Word 2003 Jüri Kormik Nupu Nummerdus… (ingl. Numbering…) alt saad valida, millises formaadis sildi nummerdus kuvatakse.
Suhtlemistõrgeteks on kritiseerimine, sildistamine, ähvardamine, kamandamine, diagnoosimine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõuandmine ning isegi kiitmine, teatud olukordades. Kritiseerimise käigus inimese tegevusi hinnatakse negatiivselt. Sildistamise puhul saab tuua hea näite: naine roolis, auto kraavis. Kuid kas see on tõsi? Ei ole, see kui osad naised rooli taga on ja autoga kraavi sõidavad, ei tähenda seda, et kõik naised seda teeks. Sama võib öelda, kui sildistatakse blonde kui lolle. See ei ole samuti tõsi. Ähvardamise puhul inimene püüab kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest. Kamandamine on äärmiselt negatiivne, sest sellele vastab käskiv kõneviis. Diagnoosimine tähendab inimese analüüsimist. Diagnoosijaks osutuv inimene võib mängida amatöörpsühhiaatrit, mis võib osutuda väga ebameeldivaks. Moraali lugemine ei meeldi kellelegi,
arusaamade tõttu ei sobi ta Holdeni romatineeritud kujutlusse lapselikust süütusest. Kuigi ta seda kunagi sõnaselgelt ei ütle, paistab Phoebe aru saavat, et Holdeni kibestumus maailma vastu on tegelikult kibestumus ta enda suhtes. Ta näeb, et Holden on kurb ja ebakindel noormees, kes vajab armastust ja tuge. Mr. Antolini on täiskasvanu, kes on Holdenile kõige lähemal. Tal õnnestub vältida Holdenist võõrandumist, kuid sellegi poolest sildistatakse ta võltsiks, sest ta ei käitu tavapäraselt. Mr. Antolini ei räägi Holdeniga kui õpetaja, ei suru peale oma autoriteeti, nagu Mr. Spenceril tavaks on. Ta ei ole vastu sellele, et Holden talle keset ööd helistab või kui poiss suitsetab või job. Avades ukse Holdenile pikemalt mõtlemata, ei näita ta mingeid piiranguid paljastamaks oma eraelu, sassis korterit, vanemat elukaaslast või ta enda joomalembust. Mr
,,Ja ega David Allmighty järele ka otsest vajadust ei ole, kuid teatud klientidel on lihtsalt kergem leppida mõttega, et teatud lahendused, mida neile pakutakse, on kuskil mujal kellegi suure ja kauge poolt loodud. David Allmightyle omistatakse palju selliseid tegusid, mis on tegelikult minu tehtud. Aga las inimesed räägivad." See lõik võtab paljustki kokku tänapäeva ärimaailma põhimõtted. Lihttöölised teevad tööd, neile makstakse ja kõik nende ideed omistatakse ja sildistatakse koheselt mõne suure ja tuntud nimega. Sel viisil saavad ärimehed kindlad olla, et idee, kaup või teenus on kliendile vastuvõetav ja usaldatav. Inimesed usaldavad enamasti eelarvamust, et kui üks kaup või teenus on kallim kui teine, on see ilmselt ka kvaliteetsem või millegi poolest parem ning hinnas kajastub ka prestiizne nimi, mis on toote juures kliendile vaat et olulisemgi kui hind. Lisaks ärile tuleb raamatust välja ka klientide pidev rahulolematus ja usaldamatus. Aga
Jaotub pinnapealseks on ajutine; ei muuda vastuvõtja kultuuri; tõeline akulturatsioon laen on püsiv ja puudutab sügavaid kultuurikihte. 10. I Mida tähendab teisene hälbelisus On sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelise käitumise reageerimise tulemusena. (nt häälte kuulmisel inimene hakkab nende häältega vestlema teiste inimseste seltskonnas, siis inimese küsitavat käitumist rõhutatakse ja inimene sildistatakse hälbeliseks. II Mida tähendab esmane hälbelisus On selline käitumine, mis ühel või teisel moel rikub normi, kuid seda ei panda tähele või andestatakse. Niisugune hälbelisus saab alguse inimesest enesest ( viirastuste nägemine või häälte kuulmine on ebatavaline, kui aga see toimub siis kui inimene on üksinda ja ei häri teisi sellega siis see antakse talle andeks) Weberi kihistumine põhineb Marxi töödel, kuid on seda edasi arendatud:
kui need meie juurde tulevad. Ja protsess nendel on üks ja sama. Masin teeb ja kõik detailid pannakse kastidesse ning siis ladustatakse ära jupid riiulitele. Pakkimine on valgusjuhtidel väga oluline ning tooted ei tohi üksteisega kokkupuutuda, muidu tulevad kriimud peale. Ehk siis kvaliteet nendel on väga oluline. Kui meie firma poolt tuleb tellimus, et vajame neid tooteid, siis alustatakse nende toodete saatmist vahelattu kus tehakse seal nendega vajalikud toimingud. Sildistatakse, sorteeritakse, pannakse alustele kokku ning pakitakse ka vajadusel muud moodi. Ning hiljem tõmmatakse alused pakkelindiga üle, et kaup kahjustada ei saaks transpordi käigus. Transporditakse siis need tooted meie juurde kindlate transpordifirmade poolt. Oleneb transpordist kui kaua see aega võtta võib aga ligikaudu umbes läheb kuni nädal, et need meie juurde kohale jõuaksid. Transpordil peab olema ka väga ettevaatlik, et veos väga ei saaks
sõltuvad samas alati uuringu empiirikast. Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? Sümboolse interaktsionismi juured on G.H.Meadi poolt arendatud "mina" kontseptsioonis. Sümboolne interaktsionism selgitab, kuidas rollid kujunevad sotsiaalsetest ootustest ja sildistamisest, rõhutades seejuures, et me muudame oma käitumist vastavalt situatsioonile, milles me oleme ning meid ümbritsevate inimeste ootustele. Meid sildistatakse sageli rolliga, mida me mängime, hoolimata sellest, kas me ikka veel oleme selles rollis või mitte. Nii võidakse inimest käsitleda vaimuhaigena isegi siis, kui ta on juba terveks ravitud. Need mõtted on sotsiaaltöötajatele kasulikud, sest paljud kliendid on stigmatiseeritud füüsiliste või vaimsete seisundite tõttu tekkinud probleemide pärast, mida kaasinimesed halvaks panevad. Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed?
Siis on aga oluline see, et lapsel oleks teatav sõpruskond, kellega ta saaks neid tegevusi teha. Olla andekas anti-intellektuaalses ühiskonnas Olla andekas sellises ühiskonnas, mis teadmisi ei väärtusta, võib olla samasugune häbimärk nagu mistahes muu iseloomujoon või inimese tunnus. Andekad lapsed soovivad omada samasugust sõpruskonda nagu kõik teised tavalised lapsed, aga andekaid häirib see, et neid justkui sildistatakse teiste laste poolt ja see paneb andekaid teistmoodi käituma. Tüdrukuid mõjutab ühiskonna suhtumine neisse rohkem kui poisse, sest tüdrukutele on juba varases arengus oluline sotsiaalse agenda olemasolu. Kokkuvõtteks saab öelda, et probleem pole mitte andekates endis, vaid selles keskkonnas, kus nad üles kasvavad ja mis neid mõjutab. Sotsiaalsed probleemid ja nende intensiivsus muutub lapse kasvades ja arenedes. Grupinõustamine saab aidata kohanemise probleeme lahendada
57. Mis on WTO? Millega tegeleb see organisatsioon? Eesti osalus. Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. 58.Analüüsi välisrännet, lk 46. Vaata küsimused. Mõisted assotsiatsioon - koondis, liit, ühing. protektsionism - kaitsetollidele rajatud majanduspoliitika vaesuspiir - piir, mille järgi sildistatakse inimesi vaesteks (õigus toetusele (?)) ja mitte nii vaeseteks tendents - kallak, suunitlus diskrimineerima - õigusi kärpima, kellessegi halvemini suhtuma, kedagi kõrvale tõrjuma ametiühingu usaldusisik - töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga intensiivne - pingeline, tugev, tõhus fond - pingeline, tugev, tõhus strateegia - kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava solidaarsus - ühismeelsus, huvide ühtsus
kohta, kuidas sotsiaalselt ootuspärased rollid seletavad mitmeid erinevaid käitumisviise. (Payne, 1995) 5 Nimetatud ideed seostuvad sümboolse interaktsionismiga, mis selgitab, kuidas rollid kujunevad sotsiaalsetest ootustest ja sildistamisest, rõhutades seejuures, et me muudame oma käitumist vastavalt situatsioonile, milles me oleme ning meid ümbritsevate inimeste ootustele. Meid sildistatakse sageli rolliga, mida me mängime, hoolimata sellest, kas me ikka veel oleme selles rollis või mitte. Nii võidakse inimest käsitleda vaimuhaigena isegi siis, kui ta on juba terveks ravitud. Need mõtted on sotsiaaltöötajatele kasulikud, sest paljud kliendid on stigmatiseeritud füüsiliste või vaimsete seisundite tõttu tekkinud probleemide pärast. (Payne, 1995) Autorid nagu Ronald David Laing on edasi arendanud neid ideid nii kaugele, ert vaimsed
potentsiaalselt probleeme tekitavate inimeste vastu, kelleks on üldjuhul vaesed, vähemuste liikmed ja kõik teised, kes on vastu status quo legitiimsusele Sildistamise teooria milles see seisneb? Keskendub sotsiaalsete määratluste kujundamisele ja rakendamisele, sildistamise teooria määratleb teatud käitumist hälbelisena Hälbelisus ei ole käitumisakti enese omadus vaid, selle külge kleebitud silt kuikellegi käitumine sildistatakse hälbeks võib muutuda ennast võimendavaks ja tõugata inimese käitumist veel enam hälbelisuse suunas. Hälbelisus on hinnang, mida teised inimesed võivad anda sinu käitumisele ja olemusele Stigma mida see mõiste hälbekäitumise sotsioloogias tähendab? Stigma ehk moraalse halvustamise märk, pannakse ühiskonna ootustele normidele mitte vastavate käitumusega inimestele seda märki kandad inimesed vaadatakse kui häbistatuid
urbanisatsioon, industrialiseerumine). Uuriti nn sotsiaalseid areaale (linnaosad, kus oli kõrge rändeaktiivsus, kriminaalsus vms) Tänapäevased hälbimise uuringud R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke (social strain) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendis selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks võtnud eesmärgid, kuid neil pole ressursse nende saavutamiseks Sildistamise teooria. Sildistatakse inimesi, keda nende käitumise põhjal peetakse mittenormaalseteks A.Maslow 1943 artikkel ,,A Theory of Human Motivation" Maslow püramiid 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust.
kohanemisega seostuvad omadused üheks psühhopaatia põhielementideks. Tänapäevaks ei ole aga seda probleemi ammendavalt rahuldatud ning lahkarvamus on püsiv. 7 Kas närvilised ning emotsionaalselt reageerivad inimesed on põhimõtteliselt psühhopaatiale kalduvad? Jättes psühhopaatia definitsioonist kõrvale kohanemisega seonduvad omadused võib juhtuda, et paljud indiviidid, kes on psühholoogilisest nõrgemad, sildistatakse psühhopaatidena. See aga võib endaga kaasa tuua tõsiseid probleeme. Kas antisotsiaalne käitumine kuulub psühhopaadi definitsiooni? Psühhopaatia uurimused põhinevad suures osas kurjategijatest valimitel, mistõttu on eesmärgiks peamiselt kuritegelike omaduste väljaselgitamine. Seetõttu jääb psühhopaatidest mulje kui isikutest kes alati sooritavad kuritegusid. Kriminaalne käitumine on aga vaid üks osa antisotsiaalsest käitumisest
samastumine kõnelejaga - allika usaldusväärsus magaja efekt kui inimene unustab ära allika usaldusväärsuse, info muutub sama mõjukaks, kui esitatakse kesksel teel argumente sisendamine ja sundimine Vt slaidilt hoiakute kohta skeemi! 6. Stereotüübid, eelarvamused, diskrimineerimine, 20.03.2018 Sotsiaalne kategoriseerimine Jagame oma sotsiaalse maailma erinevateks gruppideks ja kategooriateks. Kategooria näidete hulk, mis vastab mingile mõistele, sildistatakse gruppi, mille liikmed on üksteisega seotud ja/või sarnased. Lõpptulemusena saame kategooriaid omavahel võrrelda, nt mehed ja naised. Saame gruppi sildistada. Sotsiaalne kategoriseerimine inimeste grupeerimine sotsiaalsetesse kategooriatesse ehk kogumitesse. Eeldab teadmist, millistele inimestele see konkreetne inimene on sarnane ja millistest ja see konkreetne inimene erineb. Kategoriseerimisel võib liigitada nii sündmusi, objekte, elusolendeid.
Alguses kaklevad lapsed omavahel, siis löövad kaasa vanemad ja mõne aja pärast tülitseb kogu tänav. Täiendavate jõudude kaasumisega konflikti suureneb arusaamatuste, väärtõlgenduste ja möödarääkimiste tõenäosus. Raske on vahet teha, mis on tegelik, mis tõlgendus. Iga osapool peab oma käitumise eest teist vastutavaks, samas pole kedagi, kes otsustaks. Areneb välja vaenlase kujund, mis sildistatakse. Vastaspool ja temaga seotu muutub emotsiomaalselt vastikuks nii osalejatele kui kakõrvalseisjatele. 3. suhtlemisruum lõheneb nii, et tahes-tahtmata peavad kõrvalseisjad asuma mingile positsioonile, kas ühele või teisele poole rindejoont. Konflikti eskaleerudes sisuline küsimus taandub, ning oluliseks saab see, kes kellega suhtleb või kes kellega ühte hoiab. See kõik tähendab väga suurt survet suhetele
Jüri Saare artikkel idealiseerib Eesti õiguskaitsesüsteemi ja laiemalt võttes status quo'd EV-s, just nagu ei saakski Eesti õiguskaitsesüsteemis olla midagi vaieldavat, sest see on Jüri Saarele keskkond "milles me elada tahaksime". EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM TEGUTSEB RUUMIS, MILLE ON KUJUNDANUD "VÕITJA VÕTAB KÕIK" MENTALITEET, kus opositsiooni (hetkel Keskerakond ja EKRE; poliitiline olukord muutus juba järgmisel nädalal) halvustatakse ja sildistatakse, aga valitsusparteide tegelaste mastaapsed mahhinatsioonid võidakse maha vaikida. Kõigil reziimidel ja valitsustel on ikka olnud palgal parteiajaloo, poliitökonoomia, tõelise demokraatia, revolutsioonilise õiguskorra jne professoreid, kelle ülesandeks on olnud süsteemi põhjendamine ja kriitika eest kaitsmine, aga ma ei taha, et Eesti NSV mudel kloonitakse ka EV-s. Ootaks, et akadeemiline tase ei laseks ennast ära kasutada
urbanisatsioon, industrialiseerumine). Uuriti nn sotsiaalseid areaale (linnaosad, kus oli kõrge rändeaktiivsus, kriminaalsus vms) --- Tänapäeva hälbimise uuringud: R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke (social strain) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendid selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks võtnud eesmärgid, kuid neil pole ressursse nende saavutamiseks Sildistamise teooria. Sildistatakse inimesi, keda nende käitumise põhjal peetakse mittenormaalseteks. Kõige sagedasem sildistamine laste kaudu. --- A.Maslow 1943 artikkel „A Theory of Human Motivation“ Maslow püramiid 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust.
Sotsioloogile on vaimuhaigus residuaalne e jääkhälve. Szasz suur osa vaimuhaigusi on sümptomite kogumid, mitte tegelikud haigused. Vaimuhaiguse kontseptsiooni määratlemise katsed on määratud läbikukkumisele, kuna puudub üldiselt aktsepteeritud arusaam sellest, mis on haigus. Szaszi on öelnud, et psühhiaater ei ravi vaimu selliselt, nagu arst ravib keha. Pigem lihtsalt tegeletakse. Tähtis on sotsiaalne kontekst. Kuidas juhtub, et teatud käitumine sildistatakse vaimuhaiguseks? Arusaadavalt võivad inimesed näha, kuulda vms asju sõltuvalt geenidest perekonnast, stressist vms. Kui inimese käitumine muutub segavaks ja ühiskonnale ohtlikuks, sildistatakse inimene lihtsalt hulluks. E. Goffman toimub muutus patsiendi mina-käsitluses ja patsient määratleb ennast vaimuhaigena esmalt ning alles seejärel määratlevad teised inimesed teda nii. Otsustavat rolli mängivad
vaimuhaigeks. Sotsioloogile on vaimuhaigus residuaalne e jääkhälve. Szasz suur osa vaimuhaigusi on sümptomite kogumid, mitte tegelikud haigused. Vaimuhaiguse kontseptsiooni määratlemise katsed on määratud läbikukkumisele, kuna puudub üldiselt aktsepteeritud arusaam sellest, mis on haigus. Szaszi on öelnud, et psühhiaater ei ravi vaimu selliselt, nagu arst ravib keha. Pigem lihtsalt tegeletakse. Tähtis on sotsiaalne kontekst. Kuidas juhtub, et teatud käitumine sildistatakse vaimuhaiguseks? Arusaadavalt võivad inimesed näha, kuulda vms asju sõltuvalt geenidest perekonnast, stressist vms. Kui inimese käitumine muutub segavaks ja ühiskonnale ohtlikuks, sildistatakse inimene lihtsalt hulluks. E. Goffman toimub muutus patsiendi mina-käsitluses ja patsient määratleb ennast vaimuhaigena esmalt ning alles seejärel määratlevad teised inimesed teda nii. Otsustavat rolli mängivad karjäärijuhused sotsiaalsed faktorid, mis määravad inimese
annaabi.ee 
