Nullpunkt
Kuid noormehe sealsed klassikaaslased muudavad ta elu üsna kehvaks, teda
välditakse kuulujuttude tõttu, mis nende nii-öelda stiilsete ja vaimukate
klassikaaslaste arvates on tõde.
Nimelt oli asi sildis. Eelmises koolis oli selline intsident, et Johannes läks
klassiõe Kristiina ukse taha, nähes seal silti totra sõnumiga, rebis ta selle ära,
kuid samal ajal avas Kristiina ukse. Teadagi, mis sai edasi: Kristiina oli
veendunud, et sildikirjutaja oli Johannes. Nii levis jutt Johannesest kui hirmsast
inimesest. Sellega oli poisile tagatud ka heidiku maine.
Ka kodused olud ei olnud Johannesel kiita. Ema oli hullumeelne, karjus,
vaevles hüsteeriahoogudes, nuttis ning kõikvõimalikul moel ei lasknud tal elada.
Isa oli rahulik mees, kes ignoreeris ema väljakannatamatut käitumist. Kuid üsna
pea sai ka temal kõigest kõrini ja ta lahkus kodust. Johannese kaksikõde aga elas
välismaal, temagi oli sinna pagenud ema kriiside tõttu.