2 t Joonis 4.14. Kommutatsiooni siirdeprotsessid Kommutatsiooniprotsesside iseloom ja jõupooljuhtlülitite ehitus sõltuvad suurel määral kasutatavast toitepingest (kas alalis- või vahelduvpinge), koormusest (aktiiv-, induktiiv-, mahtuvus- või elektromotoorjõu generaatorkoormus), toite- ja koormusahela faaside arvust (ühe- või kolmefaasiline toide), kasutatavate jõupooljuhtseadiste liigist, aga samuti nende kaitse- ja juhtimisahelatest. Võimalike variantide mitmekesisuse tõttu on kasutusel väga erinevad jõupooljuhtidel põhinevad jõuahelate lülitusseadmed. Liigpingekaitseahelad Lüliti kontaktide lahutamisel või pooljuhi (transistori, dioodi) sulgumisel tekib suur voolumuutus di/dt, mis induktiivses ahelas kutsub esile pinge u = −L di/dt. Kuna niisugune
d,q rootori teljed kommutatsiooninurk F jõud viga f sagedus kasutegur I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur L induktiivsus haru L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide)
ning ülakandeliinid. 24.Kolmefaasilise emj saamine vahelduvvoolugeneraatoris ja selle omadusi Kolmefaasilist emj saab sünkroonmootori abil ning sellega on võimalus tekitada elektromagnetvälja. Kolmefaasiliseks vahelduvvoolusüsteemiks nim süsteemi kolmest ühefaasilisest voolust, mida tekitanud 3 emj on ühesuguse amplituudi ja sagedusega, kuid nihutatud 1200 või 1/3 perioodi võrra. Kolmefaasilise emj põhiomadus: kolmefaasiline süsteem on taskaalustatud, mis tähendab, et igal hetkel nende emj hetkväärtuste summa on 0. see tähendab: e a+eb+ec=0 ehk Σe=0. puuduseks on suur juhtmete arv generaatori ja tarvitite vahel. 25. Kolmefaasiline sümmeetriline süsteem tähtühenduses. Voolud ja pinged 26. Kolmefaasiline sümmeetriline süsteem kolmnurkühenduses. Voolud ja pinged 27. Mõõtevead. Täpsusklass. Elektrimõõteriistade liigitus
JOONIS.3.1. Plokkskeemil toodud osade ülesanded on järgmised. Trafo ülesandeks on muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral, et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode. Alalduslülitusest saadav pinge on vähemal või enamal määral pulseeriva (muutuva) iseloomuga. Selle pulsatsiooni ehk lainelisuse vähendamiseks on silufilter, milline silub alaldatud pinge pulsatsiooni nõutava tasemeni.. Vahelduvvoolu võrgupinge stabiilsus ei ole väga kõrge, üldiselt on lubatud pinge kõikumine ±10%. Selline pinge kõikumine on mitmete elektroonikaseadmete toiteks liiga suur. Eriti kui on tegemist
Trafo + U välj ~220V JOONIS.3.1. Plokkskeemil toodud osade ülesanded on järgmised. Trafo ülesandeks on muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral, et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode. Alalduslülitusest saadav pinge on vähemal või enamal määral pulseeriva (muutuva) iseloomuga. Selle pulsatsiooni ehk lainelisuse vähendamiseks on silufilter, milline silub alaldatud pinge pulsatsiooni nõutava tasemeni.. Vahelduvvoolu võrgupinge stabiilsus ei ole väga kõrge, üldiselt on lubatud pinge kõikumine ±10%. Selline pinge kõikumine on mitmete elektroonikaseadmete toiteks liiga suur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
