Juhtumikirjeldus Nimi: Vanus: 5aastane 9kuune sugu: N Nägemine, kuulmine- Nägemine ja kuulmine on heas korras, kuna hiljuti käis vanemaga kontrollis. Häälikud, Hääliku- ja silbistruktuur- Ei ütle r tähte ja ajab aegajalt segamine k ja t. Näiteks sõna, kus ta ei ütle r-i ja vahetab ära k tähe t-ks on kartul. Tema ütleb taltul. Sõnavara (nimisõnad ja üldmõisted)- Sõnavara on rahuldav. Tunneb üldiselt kõik asjad ära, kui pildil näitada, kuid on asi, mida laps ei tunne. Tüdruk ei tunne värve, teab vaid värvinimetust punane. Näiteks, kui panen kaks värvi kõrvuti ja ütlen, et see on sinine ja see on punane
sisaldavale fraasile.Perioodi lõpul arvestab laps fraasi kuuluva mitme sõna leksikaalset tähendust, kuid mitte veel grammatilist tähendust. Mõistetakse neid sõnu, millele vastavad objektid ja tunnused on situatsionis tajutavad. Perioodi alguses omandab laps uusi sõnu aeglaselt ja kasutab neid ühesõnaluses, sõna kajastab seda, millele laps situatsioonis tähelepanu pöörab. Sõnade häälikoostison moonutatud: redutseeruvad ühesilbilisteks või sõna silbistruktuur küll säilub, kuid häälikkoostis võib olla oluliselt moonutatud. Perioodi algust( kuni 1,6 a) nimetatakse süntagmaatilise foneetika etapiks. Sel perioodil pole tähtsust üksikhäälikutel tähtsust, oluline on mingi häälikujärg sõna silbistruktuuri realiseerimiseks. Sõna hääldamine on meelevaldne ja muutlik. Ülekaalus on nominatiivne sõnavara. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetakstide mudelid. Teise
J. Piaget järgi on selle aluseks tegevusskeemide muutmine sisemisteks (interioriseerimine). Grammatika praktiline omandamine lõpeb tavalise kõnearengu korral algklassides. Hääldamise areng. Hääldamise arengut vaadeldakse sageli liiga kitsalt — oskusena häälikuid artikuleerida. Tegelikult on küsimus laiem ja haarab lause prosoodika (lauselõpu intonatsioon, loogiline rõhk, toon), sõna rõhulis-rütmilise struktuuri (silbijärg e. sõna silbistruktuur, sõnarõhk, välde), sõnade häälikkoostise. Kõik nimetatud aspektid kokku eeldavad artikuleerimise, kõnehingamise ja häälemoodustamise allmehhanismide koostööd. Areng kestab küllaltki kaua ja sõltub mõneti ka omandatavast keelest. Eesti laps omandab artikuleerimise põhiliselt teisel ja kolmandal eluaastal ning ligikaudu 3/4 lastest on selle lõplikult omandanud 5.-6. eluaastal (u veerandil lastest kestab hääldamise täpsustamine kauem ning vähemalt osa neist vajavad
annaabi.ee 
