Liivi keel
Pikad
kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega, sõna lõpus ühe tähega: kim (kümme). Märk
(¸) tähistab palataliseeritud kaashäälikut: ti (tuuline). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A
vahepealset häälikut: pzõz (põõsas). Punkt O tähel () märgib madalat Õ-häälikut:vn
(õnn). Kuni 1995. aastani märgiti seda häälikut O või Õ tähega.
Rõhk on sõna esimesel silbil. Sõnades esineb kolme tüüpi silbiintonatsioone: ühtlane,
katkendlik ja langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust.
ndusi. Näiteks asemel d' või asemel ä'.
18. novembril tähistasid Liivi Kultuuri Keskus, Liivisõprade Ühing ja Fenno-Ugria
Asutus Tartus Fenno-Ugria salongis liivi lipu päeva. Korraldati joonistusvõistlus, kus liivi,
võru ja eesti lapsed joonistasid liputeemalisi pilte. Õhtu juhataja Valt Ernstreit andis sõna
Martti Haaviole, kelle 1924