Kõrgustik on ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, millel leidub mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja teisi väiksemaid pinnavorme. Lauskkõrgustik (Pandivere), ürgorgudega liigestatud lavakõrgustik (Sakala), künklik kõrgustik(haanja,otepää),mandrijää serva esine kuhjekõrgustik(Karula), Mandrliustike sulamisvee kuhjamisest(Lääne-Saaremaa kõrgustik). Pandivere kõrgustik- emumägi 166m, sakala kõrgustik-rutumägi 146m,haanja kõrgustik-suur munamägi 38m, karula kõrgustik-rebastejärve tornimägi 137m, otepää kõrgustik-kuutsemägi 217m, jõhvi kõrgustik-tärivere mägi 90m, saadjärve vooremaa-laiusemägi 144m. Loometsad-kasvavad puud õredalt haruldased metsad. Nõmmemännikud-turistide lemmikud. Palumetsad-marjuliste lemmik Salvmetsad- tahab viljakaid muldi Süljametsad-tavaliselt kõrgendikel Lammimetsad-tihti humalad, liigniisked mullad Rabastunud metsad-soostunud metsad Madalsoometsad, siirdesoometsad, rabamets. ...
3. Lõunapoolne metsamassiiv, mille peamisteks tunnusteks on reljeefi iseärasustest tingitud metsatüüpide muutlikkus ning suurem loodusmetsade osakaal. See piirkond hõlmab peaaegu poole kogu rahvuspargi territooriumist, seal paiknevad kaitseala ainuke loodusreservaat ja suurem osa sihtkaitsevöönditest. Loodusmetsade säilimine on paljuski tingitud reljeefist tulenevatest raskustest metsade majandamisel. Metsatüüpidest on siin enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, samuti rabametsad. Salumetsad kasvavad väga viljakatel aladel. Need on aga enamasti üles haritud ja seetõttu esineb salumetsi tükati järsematel nõlvadel. Põllumajandusmaade metsastumisega hakkavad salumetsa kooslused taastuma. Rahvuspargis esinevad salumetsad Rebäsemõisa ümbruses. Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel. Madalsoid on vähe säilinud, kuna mitmed alad on raadatud heinamaaks ning osa on kuivendatud
just selle tagajärjel. 3. Lõunapoolne metsamassiiv, mille peamisteks tunnusteks on reljeefi iseärasustest tingitud metsatüüpide muutlikkus ning suurem loodusmetsade osakaal. Seal paiknevad piirkonna ainuke loodusreservaat (Pautsjärve) ja suurem osa sihtkaitsevöönditest. Loodusmetsade säilimine on paljuski tingitud reljeefist tulenevatest raskustest metsade majandamisel. Metsatüüpidest on siin enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, samuti rabametsad. Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused. Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada metsa majandamine looduskaitseliselt sobival viisil, osta erametsi riigi omandisse, kaardistada ja tähistada veevõtukohad metsatulekahjude kustutamiseks, koolitada ja teavitada metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust
Metsakasvukohatüübid ja taimekooslused Eesti paikneb boreonemoraalses e. põhjaparasvöötme segametsade vööndis. Vastavalt üleminekule merelisest kliimast kontinentaalsele võib leida nii reliktseid laialehiste metsade kooslusi kui nn. läänetaigat. Eestile on eriti iseloomulikud kuivad männikud liivmuldadel ja paepinnasel, parasniisked kuusikud ja kuusesegametsad, liigirikkad lodulepikud ja lammimetsad, sookaasikud, siirdesoometsad ja rabamännikud (Viilmajt 2001). Metsade taimekooslusi kitsamas mõistes on uuritud ja eraldatud vaid laialehiste metsade puhul (Kalda 1958, 1960, 1962), sest põhjamaistele taigalaadsetele metsadele omaselt on paljudes metsatüüpides raske leida karakterliike. Selliseid metsakooslusi iseloomustavad pigem enamusliigid ja ökoloogilised tingimused. Metsade klassifitseerimiseks kasutatakse Eestis metsatüpoloogiat, mis lähtub kasvukoha
Kõige rohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitaineterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb viletsakasvuline sookask, põõsarindes pajud ja madal kask, Lääne- Eestis ka porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi Kesk-Eestis. Siirdesoometsad on nii ajaliselt kui ruumiliselt üleminekulise iseloomuga vaheaste madalsoo- ja rabametsa vahel. Madalates lohkudes säilib kaua madalsootaimestik, samas kõrval kujunevatel rabamätastel leidub rabakooslust sookailu, sinika, tupp-villpea ja murakaga. Sookaske hakkab asendama kõveratüveline rabamänd. Rabametsad paiknevad rabanõlvadel ja rabajärvede kaldal. Rabamänd on ainuvalitsev, tingimuste halvenedes (turba paksenedes) muutub ta üha jändrikumaks ning puisraba muutub lagerabaks.
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on ...
tagasi) oli Eestimaa metsasus 90%. 13. saj. oli langenud 60%-ni ning eriti ulatuslik metsade laastamine toimus 17. saj. alates. Saeveskid, manufaktuurid, pigi valmistamine ja viinapõletamine. Praegu ligi 50%. Arumetsade klass: Loometsad, Nõmmemetsad, Palumetsad, Laanemetsad, Sürjametsad, Salumetsad Lammimetsade klass Soostunud metsade klass: Soovikumetsad, Rabastunud metsad Kõdusoometsade klass: Kõdusoometsad Soometsade klass: Madalsoometsad, Siirdesoometsad, Rabametsad Aruniidud, Lamminiidud, Rannaniidud, Soostuvad niidud Madalsood, Siirdesood, Rabad 30. Eesti maastikuline liigestatus ja rajoneering. Põhja- Eesti: Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju ja Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Alutaguse Lääne-Eesti: Hiiumaa, Saaremaa, Ruhnu, Pärnu lahe madalik ja Liivi lahe saared Võrtsjärve ja Peipsi madalik Lahkme-Eesti: Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Vooremaa, Türi voorestik, Endla nõgu
Kõige rohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitaineterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb viletsakasvuline sookask, põõsarindes pajud ja madal kask, Lääne-Eestis ka porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi Kesk-Eestis. Siirdesoometsad on nii ajaliselt kui ruumiliselt üleminekulise iseloomuga vaheaste madalsoo- ja rabametsa vahel. Madalates lohkudes säilib kaua madalsootaimestik, samas kõrval kujunevatel rabamätastel leidub rabakooslust sookailu, sinika, tupp-villpea ja murakaga. Sookaske hakkab asendama kõveratüveline rabamänd. Rabametsad paiknevad rabanõlvadel ja rabajärvede kaldal. Rabamänd on ainuvalitsev, tingimuste halvenedes (turba paksenedes) muutub ta üha jändrikumaks ning puisraba muutub lagerabaks.
kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb viletsa kasvuline sookask, põõsarindes pajud ja 9 madal kask, Lääne-Eestiska porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi Kesk- Eestis. Siirdesoometsad on nii ajaliselt kui ruumiliselt üleminekulise iseloomuga vaheaste madalsoo- ja rabametsa vahel. Madalates lohkudes säilib kaua madalsoo taimestik, samas kõrval kujunevatel rabamätastel leidub rabakooslust sookailu, sinika, tupp-villpea ja murakaga. Sookaske hakkab asendama kõveratüveline rabamänd. Rabametsad paiknevad rabanõlvadel ja rabajärvede kaldal. Rabamänd on ainuvalitsev, tingimuste halvenedes (turba paksenedes) muutub ta üha jändrikumaks ning puisraba muutub lagerabaks
Madalsoo kasvukohatüüp (madalsoometsad) (mätastarn, niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, ümar tarn, sookastik, sinihelmikas, kollane võhumõõk, soopihl, harilik soosõnajalg, ubaleht, konnaosi, pilliroog, soo-osi, ussilill, soomadar, soovildik, harilik teravtipp, soosammal, tüviksammal, palusammal, allikasoo-turbasammal, warnstrofi-turbasammal, keerd-turbasammal, harilik skorpionsammal) Samblasoometsad Siirdesoo kasvukohatüüp e. siirdesoometsad (pilliroog, sookastik, sinihelmikas, harilik tarn, niitjas tarn, pudeltarn, pikk tarn, õievähene tarn, alsstarn, konnaosi, harilik soosõnajalg, soopihl, püstkastik, tupp-villpea, alpi jänesvill, rabamurakas, sookail, küüvits, harilik jõhvikas, sinikas, madal kask, vaevakask, lapi paju, girgensohni turbasammal, nõgusalehine turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, harilik ja rabakarusammal) Raba kasvukohatüüp e
t/ha % t/ha % t/ha % t/ha % Madalsoo 3,54 49 2,26 32 1,37 19 7,17 100 Siirdesoo 2,46 41 1,85 30 1,77 29 6,08 100 Raba 0,95 20 1,48 32 2,21 48 4,64 100 Bioloogilise fütomassi omaduste ja juurdekasvu poolest sarnanevad omavahel madal- ja siirdesoometsad. Soodes väljakujunenud aineringet mõjutab keskkonnatingimuste muutumine. Turbas sisalduva süsiniku jt. elementide ringlus muutub näiteks inimtegevuse vahendusel. Pikaajalise kuivendamise ja puurindes toimunud muutuste tagajärjel muutub varise koosseis. Turbasammalde osatähtsus kujuneb tühiseks ning põhiosa moodustab puurindest pärinev varis. Koos sellega muutub ka turbalasundi kõige pealmise kihi koostis, milles turbasammalde asemel hakkab domineerima
55 Samblarinne: turbasamblad (KD), karusamblad. Mätastel palusammal, kaksikhambad. Raiestikel taimkate oluliselt ei muutu. Metsauuenemine toimub puuliikide vahelduseta. Levik: väikeste aladena kõigis Eesti osades. Taimekooslus: rabamännik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID RABADES II kategooria: sookäpp, tume nokkhein. III kategooria: kuradi sõrmkäpp 1.2. SIIRDESOO KASVUKOHATÜÜP (Ss) Siirdesoometsad on nii ajaliselt (soo arengu käigus) kui ka ruumiliselt (madalsoode ja rabade vahelisel alal) üleminekulise loomuga. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua toiterikkamale madalsoole omased taimed. Iseloomuliku tunnusena on samas kõrval kujunenud mättad turbasamblaist koos neil kasvavate tüüpiliste rabataimedega sookail, küüvits, sinikas, tupp-villpea, rabamurakas jt. Puurindes hakkab sookask asenduma männiga. Reljeef: tasased madalikud; mikroreljeef tugevasti mätlik.
Lodumetsa kasvukohatüübis on põhjavesi liikuvam ja toiterikkam, peapuuliik on sanglepp, kohati ka kuusk. Põõsarinne on enamasti lopsakas, selles kasvab rohkesti toomingat, lodjapuud ja musta sõstart. Rohurinde koosseis sõltub mikroreljeefist ning toite- ja veeoludest. Madalamatel aladel paistavad õitsemisajal silma soovõhk, varsakabi, kollane võhumõõk) jmt taimed. Tüvemätastel kasvavad enamasti laane- või salutaimed. Siirdesoometsad on üleminekulised nii ajaliselt (soo arengus) kui ka ruumiliselt (kasvavad madalsoode ja rabade vahelisel alal). Eutroofse (rohketoitelise) madalsoo turbalasund, mille moodustab enamasti tarnaturvas, on kattunud kuni 30 cm paksuse toitevaese vähelagunenud samblaturbaga. Õhemad turbalasundid võivad koosneda tervenisti siirdesoo-segaturbast. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua
annaabi.ee 
