Sõnu seletav sõnaraamat
Tahad USA Amazonist või mõnes muust online poest osta, kuid nad ei saada Eestisse? Osta läbi Shipito! Tee tasuta konto Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Add link
Siirdesoo - ja rabamullad toituvad sademeist, on happelised ja madalsoomuldadest keemiliselt vaesemad. Nad on mageveevaru säilitajad ning seetõttu on neil suur keskkonnakaitseline tähtsus. Siirdesoode ja rabade veevaru säilitamine on majanduslikult väga oluline, turbatootmise aladelt ärajuhitav vesi säilitatakse ja seda kasutatakse teisal.
Siirdesood on vahepealsed nii ajalises (arenguloolises) kui ruumilises mõttes: neis on madalsootingimuste (rikkama taimestiku ja parema toitumise) taustal kõrgsootingimustega (vaese sademelise toitumisega) kõrgendeid − mättaid, saari ja taimkate on seetõttu ilmelt mosaiikne.
Siirdesoo – madal- ja kõrgsoo (raba) vaheaste, siirdesoole on iseloomulikud mesotroofsed taimeliigid (alpi jänesvill, niitjas tarn) ja enamasti mosaiikne taimkate (mändidega rabamättad ja tarnadega mättavahed).

Siirdesood – madalsoode edasisel soostumisel, peale hakkab tulema happelist,toitainetevaest pinnavett või kus põhjaveeline toitelisus on vaheldumas pinnaveetoitelisusega – põhjavesi jääb järjest sügavamale.
Siirdesoo - ja rabametsad, vanad looduslähedased (ka läänetaigaks nimetatud metsad), soostuvad ja soo-lehtmetsad, rohunditerikkad kuusikud, laialehised lammimetsad, lammi- lodumetsad ja vanad laialehised metsad.
Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga saab leida valemist Qs = λ . m, kus m on keha mass ja λ sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja , et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril.

Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga valem: Qs= λ◦ m (m- keha mass, λ- sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril.
Siirdesoo turbatüübiga on tegemist kui madalsootaimede hulgas leidub üle 5% rabataimi, aga ka siis kui rabataimede domineerimise korral esineb vähemalt 5% madalsootaimi.
Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või aine molekulide või aatomite paigutus ja eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku soojusliikumise iseloom erinev.

Siirdesoojuse si - ühikuks on 1 J/kg. Siirdel suurema siseenergiaga olekusse siirdesoojus neeldub aines, siirdel väiksema siseenergiaga olekusse – eraldub.
Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massioleku kohta, on vastupidiste protsesside puhul vastupidine.
Siirdesoometsad on nii ajaliselt (soo arengu käigus) kui ka ruumiliselt (madalsoode ja rabade vahelisel alal) üleminekulise loomuga.

Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik.
Siirdesoo - mitmekesise taimestikuga, üleminekufaas, mätlik reljeef, turbasambla olemasolu, esineb mändi ja
Siirdesoometsad on nii ajaliselt kui ruumiliselt üleminekulise iseloomuga– vaheaste madalsoo- ja rabametsa vahel.

Siirdesoojus on aurustumissoojus, mis on vajalik ühikulise massiga vedeliku aurustamiseks teatud temperatuuril.
Siirdesoo kasvukohatüüp on tavaliselt tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel.
Siirdesoo – keskmiselt taimi, keskmiselt happeline, keskmiselt levinud, vesi tuleb mõlemast kohast.

Siirdesoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga aine üleminekuks ühest faasist teise.
Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta.
Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel.

Siirdesoojus - soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta
Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku
Siirdesood on linnurikkamad kui rabad, kuid linnud pole levinud siin ühtlaselt.

Siirdesoojus – Soojushulk, mis eraldus faasisiirde aine ühe massiühiku kohta.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Siirdesoo - *soo moodustamise teine etapp *turvast üle 1m *turbasambla suur osakaal *osaliselt toitub veel ka põhjaveest,kuid põhiliselt sademetest *ülemineku etapp rabaks *madalsoo taimed hakkavad asenduma rabatüüpi taimedega *sookask ja madalkask segus männiga
Siirdesoo on mitmekesise taimestikuga üleminekufaas soode arengus.

Siirdesoo - rohu- siirdesoo - õõtsik siirdesoo - siirdesoomets
Siirdesoo kasvukohatüüp - tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel.
Siirdesoo kasvukohatüüp – vaesub toitainetest turvastumise tõttu.

Siirdesood - ülemineku etapp madalsoost rabani.
Siirdesood on üldiselt linnuvaesed.
Siirdesoo - ja rabametsade kaitse.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun