aastate alguses iseseisva demokraatliku ja turumajandusliku riigi rajasid/taastasid, seisneb just kohaliku omavalituse erilises rollis. See tulenes ka kohaliku omavalituse ajaloolisest tähtsusest meil. Näiteks puudus Läti 1940.a eelses Põhiseaduses KOV märksõna, seevastu Eestis oli see juba 1920.a. Põhiseaduses olemas kohaliku omavalituse peatükk (VII pkt), rääkimata 1938.a Põhiseadusest. Pole tähtusetu märkida, et kohaliku omavalitsuse seadus (10.11.1989.a.) võeti Eestis siirderiikidest vastu esimesena. Eestile järgnesid 1990.aastal Leedu ja Läti (jaanuar 1990.a.). Kohalike omavalitsuste koostöö Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohalikel omavalitsustel õigus teha koostööd ühiste huvide väljendamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks. Ühistegevuse vormideks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste omavalitsusüksuste liitude 3
Üksikisiku tulumaks 21,4 21,1 19,3 22,2 24,1 Ettevõtte tulumaks 12,1 6,2 4,5 6,8 6,0 Sotsiaalkindlustusmaksed 30,5 30,1 29,3 26,5 26,8 Muud tulud 7,3 10,7 11,8 10,6 7,8 Allikas: Riigi rahandus 1997, Riigi Teataja, 1997, 1999 Erinevalt enamikust arenenud riikidest ja ka mõningatest siirderiikidest, on Eestis rakendatud proportsionaalne tulumaks, mille määr on suhteliselt madal. Ühtlase maksumäära eeliseks peetakse seda, et ta tagab maksimaalse jaotusliku neutraalsuse, maksu kogumise ja maksude administreerimise lihtsuse ja odavuse. Sellist maksumäära peetakse ka mittediskrimineerivaks. Ühtlane maksumäär, seda eriti üksikisiku tulumaksu osas, on aga esile kutsunud palju poliitilisi 73
Vabadust ja edukust peetakse tavaliselt majandus- kasvu eelduseks, majandusarengu saavutamiseks ei tohi ära unustada ka kahte viimast. Kuna majanduskasv ja majandusareng on tõepoolest omavahel seotud nähtused, kasutatakse viimase levinuima mõõdupuuna tulutaset per capita võrreldavas vääringus. Maailmapanga klassifikatsiooni kohaselt kuuluvad 1997. aasta andmetel kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kõrgeltarenenud riikide (high-income economies) hulka. Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikidest on ainus sellesse gruppi kuuluv riik Sloveenia. Eesti koos Horvaatia, Ungari, Poola ning 134 Tsehhi ja Slovaki vabariikidega on arvatud järgmisse gruppi. Ülejäänud siirderiigid (sealhulgas ka Läti ja Leedu) kuuluvad selle klassifikatsiooni kohaselt veelgi vähem arenenud riikide hulka (Classification...1998). Seega on siirderiikide jaoks loomulik eesmärk kiire majanduskasv, et selle kaudu saavutada kõrgem arengutase
annaabi.ee 
