Soome 1,05 Läti Leedu 1,00 Rootsi 0,95 0,90 0,85 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti avaliku sektori eelarve tulude tulude tase (suhtena SKP-sse) aruandeperioodil toote ja impordimaksudest võrrelduna siirderiikidega. Sloveenia Ungari Bulgaaria EL (27 riiki) 13,8% Eesti 12,3% 2001 Leedu 2011 Läti Slovakkia Rumeenia Tsehhoslovakkia 10 11 12 13 14 15 16 17 KOKKUVÕTE
ulatuslikum ja sügavaim demograafiline shokk. Suremus suurenes, abiellumus-ja sündimuse näitajad langesid mõne aasta jooksul ligi poole võrra. Sellise olukorra põhjuseks oli inimeste kohenematus uue olukorraga. Ühiskonnas toimusid kiired majanduslikud muutused. Eesti pere arengus võib täheldada kahte eripära: 1.Võrdlemisi varakult 1970.a. alanud traditsioonilise peremudeli väljavahetamine modernse vastu, mis hoogustus 1990. aastatel. 2. Siirdeshokk tabas Eestit võrreldes teiste siirderiikidega varakult ja järsult, ent kõik demograafilised näitajad pöördusid tõusule varem kui enamikus teistes siirderiikides. Edaspidises uuringus on kasutatud Statistikaameti leibkonna eelarve uuringute (LEU) andmeid, põhiliselt 2000-2005, kui mõningase tagasivaatena eelmise sajandi lõpuaastatesse. Kasutatava viie aaasta uuringu valim sisaldab andmeid umbes 100 000 isiku kohta, ning kõik tulemused on igal aastal üldistatud kogu elanikkonna kohta. Alates 2004.a
Riigi innovaatilist potentsiaali peegeldavad samuti leiutajate huvide kaitseks antud patendid. Mõne allika järgi Eesti näitajad olid 2000-2005 aastatel üsnagi head, kindlasti suuremad kui teistes Ida-Euroopa riikides.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool, 2008, lk 154-155) Üldistavalt võib öelda, et enne majanduslangust Eesti tundus sammuti innovaatilisena riigina, võrreldes teiste postsotsialistlike siirderiikidega. Kuid arenenud suurriikidega võrreldes oli Eesti innovaatilisuse hinnanguline tase aga madal.(Eesti majandus, lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis, Mainori kõrgkool, 2008, lk 157) Kokkuvõtte Eesti riik ja selle poliitika mõistavad innovatsiooni tähtsust ja vajadust. Tuuakse alati välja mitmeid variante ja lahendusi, kuidas Eesti innovaalitisust tõsta. Eesti innovaatilisus on
Töötu- isik, kes pole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib töötada Tööhõive määr = hõivatud / tööealine rahvastik (E / E+U+I) Töötuse määr = töötud / aktiivne rahvastik (U / E+U) Aktiivsuse määr = aktiivne rahvastik / tööealine rahvastik (E+U / E+U+I) Faktid tööturu kohta Eestis • Noorte töötus 1,7 korda kõrgem keskmisest • Pikaajaline töötus keskmiselt kõrge (46%) võrreldes teiste siirderiikidega • Mitte-eestlaste töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest • Tööpoliitikale tehtavad kulutused madalad • Kutsehariduse madalseis • Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul • Vajalik ümberstruktureerimine tööjõumahukalt tootmmiselt teadmistepõhisele majandusele Valitsus Valitsussektor = avalik sektor = riik, valitsus Üldvalitsuse struktuur: • Keskvalitsus- riigieelarvelised asutused, SA, AÕJI, äriühingud • KOV- vallad, linnad
Tsehhi ja Slovaki vabariigile on iseloomulik tulujaotuse ebaühtlustumine, Eestile ja Bulgaariale aga ühtlustumine. Vaid Poolas, kus ka perioodi alguses oli tulujaotus keskmisest ebaühtlasem, on see veelgi süvenenud. Riikidevaheliste erinevuste vähenemine tõstatab hüpoteesi, et tõepoolest eksisteerib mingi konkreetsetes oludes optimaalne 138 tulujaotuse ebaühtlus. Eesti tulujaotus on vaatlusalusel perioodil küll tublisti teiste siirderiikidega sarnasemaks muutunud, kuid jäänud siiski suhteliselt ebaühtlaseks. Kahjuks ei jäänud Eestis tulujaotuse ühtlustumistendents püsima. Eesti Panga andmete kohaselt kahanes Gini indeksi väärtus kuni 1997. aastani, saavutades siis oma minimaalväärtuse 32,7, ning suurenes 1998. aastal uuesti väärtuseni 35,4 (Eesti..., 1998). Ka rikkaima ja vaeseima kümnendiku tulude suhe, mis selle ajani pidevalt vähenes, muutus 1998. a. jälle suuremaks.
Regionaalne Eesti tööturg siirdeperioodil · Suhteliselt madal tööpuudus siirdeperioodil Majanduse kiire ümberstruktureerimine Üldine hõive vähenemine · Palju mitteaktiivseid · Negatiivne migratsioonisaldo Varimajanduse areng · Tsükliline töötus muutus struktuurseks Eesti tööturu probleemid · Mitteeestlaste töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest · Noorte töötus 1,7 korda kõrgem keskmisest · Pikaajaline töötus keskmiselt kõrge (46%) võrreldes teiste siirderiikidega · Tööpoliitikale tehtavad kulutused väga madalad · Kutsehariduse madalseis · Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul · Vajalik ümberstruktureerimine tööjõumahukalt Tööpoliitika meetmed · Aktiivne tööpoliitika (töötuse ennetamine) Uute töökohtade loomine Täiend- ja ümberõpe Hädaabitööd (sotsiaalsed töökohad) Palgatoetused Spetsiaalsed tööturuprogrammid Ettevõtlusega alustamisele suunatud meetmed
25 ettevõtte tulumaksu kaotamisest tekkinud eelarve mahu vähenemine ja sellest tulenev sotsiaalkulude kärpimine oleks kompenseeritud "võitudega" mingis teises valdkonnas. Eesti maksusüsteemi võrdlus teiste Ida-Euroopa maadega näitab, et mitmes riigis ei ole ettevõtte kasum maksustatud kõrgemalt kui Eestis. Ilmselt ei ole Eesti konkurentsis teiste siirderiikidega saavutanud siinkohal loodetud edumaad; pigem vastupidi, kuna neis riikides on tulumaksuvabastus tugevamini seotud reaalinvesteeringutega. Autoril ei õnnestunud leida selgeid seoseid (korrelatsioone) ettevõtte tulumaksu kaotamise ja investeeringute ning SKP kasvutempo ja väliskaubandusbilansi defitsiidi vahel. Ilmselt asuvad Eesti majanduse arengut suunavad põhifaktorid väljaspool uuritavat kogumit. Liitumisel EL leiavad eesti maksusüsteemis aset kahte laadi muudatused
annaabi.ee 
