..................................................18 3.2. Süsteemide ülekandefunktsiooni väljakirjutamine..................................................19 4. süsteemi stabiilsuse määramine ja korrigeerimine.........................................................21 4.1. Kirjutame välja suletud süsteemi ülekandefunktsiooni...........................................21 4.2. LASK ja LFSK koostamine, ning süsteemi stabiilsuse kontrollimine.................... 22 5. Süsteemi siirdekarakteristiku konstrueerimine...............................................................31 6. Kokkuvõtte..................................................................................................................... 35 Lisad .................................................................................................................................. 38 Lisa 1: Printipaalskeem.................................................................................................. 38
SS-98. Võimendi siirdekarakteristik: - väljundsignaali graafik, mis väljundis saadakse, kui võimendi sisendisse antakse astmeline ühiksignaal, mille pinge on 0, kui t<0, ja mille pinge on 1 ühik, kui t>0. Seda karakteristikut nimetatakse siirdekarakteristikuks sellepärast, et ta iseloomustab võimendi reageerimist hetkelisel üleminekul ühest olekust teise, st. kui Usis = 0 ja kui sisendisse antakse alalispinge. Siirdekarakteristiku määramiseks U sis Uv kasutatakse ristkülikimpulsse, ü mille kestus on tunduvalt suurem, 0 ,9 U m kui lülituses toimuva siirdeprotsessi kestus. Andes t 0 ,1 4 U m
Tõmmates siirdekõverale puutuja, saab leida ajakonstandi T0 ja lõppväärtuse järgi määrata võimendusteguri k O. Kui võrrandisse: - t xv ( t ) = 1 - k O xs e T 0 panna TO ja kO väärtused, siis peaks saama siirdekarakteristiku. Kui ei klapi, siis saab TO ja KO väärtusi täpsustada. Astaatilise objekti korral määratakse tema suhteline staatiline ülekandetegur siirdekarakteristiku ja ajatelje vahelise tangensina: 1 = tg TO Kui siirdekarakteristik on sirge kogu arvessemineva osa ulatuses, siis võib teda käsitleda astaatilisena, kuigi põhimõtteliselt on tegu staatilise objektiga.
paremale. Läbi kanali D õli täitursilindri parempoolsest osast läheb väljalasku. Võimendustegur võib olla väga suur (näit.: mitu tuhat). Täiturmehhanismid. Kasutatakse reguleerimisseadeldise ümberpaigutuseks (mootorid). Neid nim. servomootoriteks. Dünaamiliste omaduste järgi jaotatakse neid kahte liiki: Proportsionaalse kiirusega mootorid, neil väljundvõlli liikumiskiirus on võrdeline sisendsignaali (juhtsignaali) suurusega. Siirdekarakteristiku järgi on näha, et kolbi ümberpaigutuse µ järgi selline mehhanism kujutab endast integreerivat lüli. Tema parameeter võiks olla Ti integreerimisajakonstant. Kuid tegelikult sellist mehhanismi iseloomustatakse servomootori ajaga Ts aeg mille vältel reguleerimisorgan paigutatakse ühest äärmisest asendist teise maksimaalse sisendsignaali mõjul. Pideva kiirusega mootorid nendel mootoritel väljundvarda ümberpaigutuse kiirus jääb
annaabi.ee 
