· Sageduse stabiilsus =3,2· · Ostsillaator on suhteliselt sagedusstabiilne. · · 4)Toitumispinge kõikumismõju väljundsagedusest stabiilsusele · · Joonis 2: Pinge sõltuvus sagedusest. · · 5) Harmoonilisustegur kh=9,496% · · 6) · Joonis 4: Siirdekarakteristik toitepinge sisselülitamisel. · Toitepinge sisselülitamisest kuni võnkumiste alguseni kulub 2 ms. · Võnkumiste stabileerumiseni kulub 3,9 ms. · · Järeldus ja kokkuvõte · Praktikumi käigus tutvusime ostsillaatori ehituse ja tööpõhimõttega. Harmoonilise võnkumise generaatori sageduse määrab LC selektiivahel. Kasutusel on sagedusvahemik 50 kHz kuni 300 MHz. Generaatori koosseisu peab kuuluma aktiivne neli- või kaksklemm, et hoida alal passiivelementide võnkumisi. Selles
Aperioodilise lüli nimetus tuleneb asjaolust, et tema väljund muutub hüppelise sisendi puhul monotoonselt ehk aperioodiliselt. Aperioodiline on nt. lüli, mis salvestab energiat või ainet, kusjuures salvestamine toimub läbi elemendi, mis takistab energia- või ainevoolu. Väljundsuurus y ja sisendsuurus x on seotud diferentsiaalvõrrandiga Ajakonstant T näitab aega, mille jooksul siirdeprotsess lõppeks, kui väljundsuuruse muutmise kiirus oleks maksimaalne (nagu alghetkel). Siirdekarakteristik on näidatud joonisel a [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAR3330/2/2_9/2_9.html; E. Mäesalu ,,Automaatreguleerimise teooria alused" lk 42-45] Staatiline ja dünaamiline reziim Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed. Väljundi ja sisendi seost v = f (x) iseloomustadakse sageli staatilise karakteristikuga. Näiteks alloleval joonisel on kujutatud termopaari staatiline karakteristik. Staatilist reziimi nimetadakse
Erineva väärtusega sisendid. Nagu näeme, on lineaarne sõltuvus. Suurendades sisend signaali 4 korda (1-lt 4-le) suureneb ka väljundsignaal 4 korda (10-lt 40-le) Aperioodiline lüli: 1)Teoreetiline ülevaade: Aperioodilist lüli nimetatakse ka inertseks lüliks, relaksatsioonlüliks ja PT1-lüliks. Väljundsignaal hakkab muutuma kohe, algul maksimaalse, siis järjest kahaneva kiirusega ning saavutab lõppväärtuse (3...5)T möödudes. Siirdekarakteristik kujutab enesest eksponentkõverat. · Diferentsiaalvõrrand: T y (t)y (t)=Ks (t) · Ülekandefunktsioon: W ( p)= K/(1+Tp) · Impulsikaja: W(t)=Ke^(-1/T) · Hüppekaja: · H(t) =K(1-e^(-1/T) 2)Siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1 ja T = 2; PT1-lüli K=1 ja T=2. a) hüppekaja, b) Bode diagramm 3) Tegurite K ja T mõju. Tegurite K (K=6) ja T (a)T=4, b)T=6) mõju.
kokkulepitud seaduspärasuse järgi, siis saame võrrelda nende elementide väljundsignaale siirdeprotsessi jooksul s.t. ajavahemikul t 0 kuni t. Väljundsignaali käitumine siirdeprotsessi jooksul on elemendi dünaamilise oleku karakteristikuks, mida väljendatakse kas xv(t) ja xs(t) siduva diferentsiaalvõrrandina või siirdeprotsessi graafikuna. Viimasel juhul on abtsissteljel aeg ja ordinaatteljel x v(t) väärtused kokkulepitud xs(t) juures. Siirdekarakteristik on ühikhüppelisele sisendsignaalile vastav siirdeprotsessi graafik. (sisendsignaali suhteline muutus on üks). Näide (üleval protsess, all siirdekarakteristik): 27 Kui juhtseadme signaalide kvantimise sagedus on piisavalt suur, filtreeritakse süsteemi pidevatoimelise osa poolt impulsside kandesagedusega harmooniline komponent välja ning diskreetne süsteem töötab sarnaselt pidevatoimelise
Ajakarakteristikud. Kasutatakse automaatikas sellepärast, et neid saab kergesti üles võtta ja määrata kõik vajalikud staatilised ja dünaamilised parameetrid. AK näitab, kuidas muutub väljundsignaal ajavältel sisendsignaali muutumise korral. Neid karakteristikuid võib määrata lihtsalt ja selleks on vaja sisendisse anda muutuv signaal. Praktikas kasutatakse kahte standardset sisendsignaali: 1. Ühikhüpe sellele vastab siirdekarakteristik 2. Impulsssignaal sel juhul ei anta sisendisse mitte hüpe vaid impulss. Sellele vastavat väljundsignaali muutumist ajas nim. impulsskarakteristikuks. Sageduskarakteristik. Väga laialdaselt kasutatakse tehnikavaldkonnas. Süsteemide analüüsimiseks, sünteesimiseks ja arvutamiseks. Praktikas on teda lihtne üles võtta, selleks antakse sisendisse sinusoidaalne signaal mille sagedust saab muuta. Kui sisendsignaali muutub, siis sellest muutuvad
AK näitab, kuidas muutub väljundsignaal ajavältel sisendsignaali muutumise korral. Neid karakteristikuid võib määrata lihtsalt ja selleks on vaja sisendisse anda muutuv signaal. Praktikas kasutatakse kahte standardset sisendsignaali: 1. Ühikhüpe sellele vastab siirdekarakteristik 2. Impulsssignaal sel juhul ei anta sisendisse mitte hüpe vaid impulss. Sellele vastavat väljundsignaali muutumist ajas nim. impulsskarakteristikuks. Sageduskarakteristik. Väga laialdaselt kasutatakse tehnikavaldkonnas. Süsteemide analüüsimiseks, sünteesimiseks ja arvutamiseks
asemel hinnatakse impulss-signaali võimendeid sageli siirdekarakteristikute abil, mis võimaldab kindlaks teha impulssmoonutuste suuruse ja laadi. 17 Skeemitehnika. SS-98. Võimendi siirdekarakteristik: - väljundsignaali graafik, mis väljundis saadakse, kui võimendi sisendisse antakse astmeline ühiksignaal, mille pinge on 0, kui t<0, ja mille pinge on 1 ühik, kui t>0. Seda karakteristikut nimetatakse siirdekarakteristikuks sellepärast, et ta iseloomustab võimendi reageerimist hetkelisel üleminekul ühest olekust teise, st. kui Usis = 0 ja kui sisendisse antakse alalispinge. Siirdekarakteristiku määramiseks
annaabi.ee 
