Küsimused lk 54 1.Mille poolest erineb geeniteraapia rakuteraapiast ja transgeneesist? Geeniteraapia erineb transgeneesist kahel põhjusel. Esiteks siiratakse sama liigi geene. Teiseks neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Rakuteraapia puhul taastatakse kahjustusi tüvirakkude siirdamisega, geeniteraapias siirdatakse normaalselt talitlev geen mingi koe rakkudesse. 2. Miks ei ole geenravi seni kuigi laialt levinud? Sellepärast, et geenravi meetod ei ole täielikult välja töötatud ja esineb tagasilööke ravimises. 3. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel diagnoosil?
· Kloonimine o Reproduktiivne (uue organismi saamine või loomine) Embrüonaalkloonimine Tuumkloonimine o Terapeutiline (raivotstarbeline eesmärk) Embrüonaalkloonimine · Embrüolühestuse meetodil · Toimub munaraku viljastamine in vitro · Moorula ehk kobarloode (2-16 rakku) jagatakse osadeks · Rakud embrüos on totipotentsed (areneb tervikorganism) · Embrüod siiratakse erinevate retsipientloomade emakasse Tuumkloonimine · Munarakust eemaldatakse munarakust tuum · Keharaku tuum siirdatakse munarakku · Rakku mõjutatakse elektriimpulsiga · Embrüo siiratakse kolmanda looma emakasse · Kloonorganism on geneetiliselt identne tuumadoonoriga Terapeutiline kloonimine · Tekitatakse kloonembrüo keharaku tuuma siirdamisel tuumata munarakku · Embürot kasvatatakse 5-6 päeva blastotsüsti staadiumisse
elusorganismis, 7)antikehad eraldatakse kasvukeskkonnast Kasutamine:1)haigustekitajate tuvastamiseks, 2)rasedustestid, 3)inimeste vähiravi Embrüosiirdamine - seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse Embrüosiirdamine põllumajandusloomadel: 1)Lehmal kutsutakse esile superovulatsioon (korraga küpseb 5-10 munarakku) 2)Kunstlik seemendamine, 3)Embrüod söötmes, 4)Embrüod siiratakse või säilitatakse sügavkülmutatuna, 5)Embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse (surrogaat ehk asendusema) Kasulik: 1)geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt võimalikult paljude järglaste saamine, 2)transportida kaugete vahemaade taha Embrüosiirdamine inimesel: Kasutusjuhud: 1)terviserikke korral nt.munajuha umbus, 2)spermide vähesus või puudulik liikuvus, 3)nt.emakapuue (asendusema) Eestis keelatud!
immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdi tüvirakust, kuid küpsevad lümfisõlmedes ja elundeis, 2/27) Mina eelistaksin mikroinjektsiooni meetodit, sest sellise meetodiga viljastamisel on viljastumis tõenäosus suurem, kuna sperm süstitakse otse munarakku. Samuti on suurem tõenäosus, et tekkinud rakukogumik on elujõulisem kuna seda kasvatatkse kuni teatud staadiumini ning seejärel siiratakse emakasse. 5/27) Inimesel tehakse kehavälis viljastamist ja embrüosiirdamist, kui naisel on mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel viisil. Samas võib ka seda teha siis, kui mehel on sperme vähe või nende liikumine on puudulik. 7/27) Eestis ei ole see lubatud sellepärast, et seadus nõuab, et doonor jääks saladuseks. Asendusema oleks kui emaka doonor ja tema isik ei oleks salajane. Samuti loetakse emaks seda naist, kes on selle lapse ilmale toonud, kuid
· Inimesel o Munarakud viljastatakse katseklaasis seemnerakkudega in vitro o Süstitakse seemnerakk otse munarakku Embrüo areng · Loomadel o 6-8 päeva jooksul areneb embrüo emaslooma emakas blastotsüstiks (põislooteks) o Blastotsüstid pestakse emakast välja · Inimene o Arenev embrüo kasvatatakse söötmel blastotsüstiks Embrüosiirdamine · Loomadel o Valitakse parimad embrüod ja siiratakse hormonaalse töötlusega innatsüklisse (vastavalt loomaliigile on see periood, kus toimub evolutsioon) viidud surrogaat- ehk asendusema emakasse (retsipientlooma) ehk pannakse embrüo teise looma emakasse · Inimene o 7 päevane embrüo siiratakse naise emakasse, kes seda last tahtis o Tavaliselt siiratakse 2-3 embrüot ·
immuunseks. Geeniteraapia puudest või TG Taimed :putukaresistentsus; haigusest vabanemiseks. viirusresistentsus(kartul,papaia) Normaalselt talitlev geen ; herbitsiidiresistentsus(peet, siiratakse raske gen puudega mais, raps); paremad inimese koe omadused. Kasulikkus :suurem rakkudesse.//Luuüdist rakud rakukultuuri>neisse saaklihtsam kasvatadavähem sisestatakse normaalgeen keskkonnamürke. Kahjulikkus
o Geenisaaste o Allergeenide valk võib sattuda toiduainesse, kus teda tavaliselt ei leidu Geeniteraapia · Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude · Kaks võimalust 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen Haigused vale nukleotiidide järjestuse tõttu Kui teada, kus see defektne geen on, siis lisatakse sinna üks genei jupp, mis ei laseb geenil korralikult töötada · Siiratakse sama liigi geene · Geenid siiratakse somaatilistesse rakkudesse · Ei pärandu järglastele Geeravi · Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse 1. Haige luuüdi eraldatakase tüvirakud 2. Koekultuuris sisestatakse neisse normaalgeen geenivektori (kullapüstol, viirus jne) abil 3. Rakud kloonitakse ja plajundatakse 4. Rakud siiratakse tagasi haige koesse
Uuriti ema mõju lootele. Alates 1950 põlumajandusloomadel- avastati hormoon, mille manustamisega vallangus emasloomal superovulatsioon. TEHNOLOOGA (õpik lk 25) 1. Superovulatsioon, mille käigus küpseb ja eraldub korraga kuni 10 munarakku. 2. Kunstilk seemendus 3. 6-8 päeva pärast pestakse viljastunud munarakud välja. 4. Embrüod pannakse söötmele, valitakse välja kõige paremad. 5. Valitud embrüod siiratakse mitme emaslooma kehasse (surrogaatlus e retsipientlus) VILJASTAMINE in vitrio ehk katseklaasis- kunstliku seemendamise asemel viljastatakse munarakud laboris katseklaasis. Töötati välja 1970.aastate teisel poolel. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Kasutatakse peamiselt viljatuse puhul. Osadel juhtudel kasutatakse doonorspermat või munarakke. Viljastamine toimub in vitrio. Esimene laps sündis 1978 Inglismaal, Eestis 1995. Munarakud võtakse otse munasarjast.
Joonis I 1. Milliseid protsesse (2) on kujutatud joonisel I? Transgeenset paljunemist ja meristeempaljunemist. 2. Mida tehakse punktis 1? Lõigatakse DNA ahel lahti, siiratakse vajalik geen . 3. Kas punktis 3 asuv bakter on transgeenne? Jah 4. Millistes punktides (a, b, c, d, e) asuvad taimed on transgeensed? C, d, e 5. Millega on tegemist punktis b? Meristeemkoe rakud kasvusöötmel I 2. 1. 3. a b c d e Joonis II 1. Mida tehakse punktides 1 ja 3? 1. Restriktaasiga lõigatakse DNA lahti; 3
Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978. a Seleks valguks oli hormoon isnuliin, mille USA Toidu- ja Ravimiamet lubas ravimina kasutusele võtta 1982. a. Insenergeneetiliselt muundatud bakteritüvsid kasutatakse ka tööstuse vajalike esnüümide saamiseks. Nt juustutööstused laapensüümi. TRANSGEENSED LOOMAD - esimene selline imetaja saadi 1981. a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirus või siiratakse vajalik geen, mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel- geenide avaldumise, nende produtkide toimeviiside ja teede uurimiseks. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline. Esiteks, keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Viimasel ajal on hirte ja teistegi
VILJASTAMINE IN VITRO. EMBRÜOSIIRDAMINE 1) KUTSUTAKSE ESILE SUPEROVULATSIOON, MILLE KORRAL ÜHEAEGSELT KÜPSEB JA ERALDUB 5-10 MUNARAKKU; 2) TEOSTATAKSE KUNSTLIK SEEMENDAMINE, 6-8 PÄEVA PÄRAST PESTAKSE EMBRÜOD EMAKAST VÄLJA; 3) EMBRÜOID HOITAKSE SÖÖTMES, UURITAKSE MIKROSKOOPILISELT JA VALITAKSE VÄLJA KÕIGE PAREMINI ARENENUD EMBRÜOD; 4) VALITUD EMBRÜOD SIIRATAKSE VÕI SÄILITATAKSE ARENGUVÕIMELISENA SÜGAVKÜLMUTATUNA VEDELAS LÄMMASTIKUD; 5) EMBRÜOD SIIRDATAKSE LOOMA EMAKASSE. EMBRÜONAALKLOONIMINE VARASE EMBRÜO LÕHESTAMISE TEEL SAADUD KLOONEMBRÜOTE KASUTAMINE IDENTSE GENOTÜÜBIGA JÄRGLASTE SAAMISEKS. TUUMKLOONIMINE KLOONIMINE SOMAATILISE RAKU TUUMA SIIRDAMISEGA MUNARAKKU, MILLEST EELNEVAL ON TUUM EEMALDATUD. TUUMKLOONIMINE 1) ELEKTRILISE IMPULSIGA
spermaga. 3.6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja. 4.eraldatud embrüod hoitakse sobiva koostisega söötmes ja uuritakse mikroskoobiga. 5.valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod 6.valitud embrüod, mis on saadud doonorloomalt: a) siirdatakse kohe vastuvõtja looma emakasse b) säilitatakse pika aja kestel sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus (-196'C) NB! Kui vastuvõtjale siiratakse mitu embrüot, siis kõik embrüod ei arene lõpuni Surrogaat e. asendusema-loom(või ka inimene), kes on sünnitanud teiselt loomalt (inimeselt) pärit embrüotest järglasi. Viljastamismeetod in vitro-munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt. Embrüosiirdamise kasulikkus põllumajandusloomade puhul: 1.geneetiliselt väärtuslikult emasloomalt (või ka isas-/emaslooma paarilt) võimalikult paljude järglaste saamine
Esimene edukas embrüosiirdamine tehti 1890. aastal Eesmärgiks oli ema mõju selgitamine loote arengule EMBRÜOSIIRDAMINE PÕLLUMAJANDUSLOOMADEL Emasloomadel kutsutakse esile superovulatsioon ehk hulgiovulatsioon Teostatakse kunstlik seemendamine 68 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja Embrüod hoitakse söötmes ja valitakse nende hulgast välja kõige paremini arenenud embrüod Embrüod võib kohe siirata või säilitada sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus Embrüod siiratakse sobivas innatsükli faasis olevate loomade emakasse Embrüosiirdamise kasulikkus põllumajandusloomadel Geneetiliselt väärtuslikult loomalt võimalikult paljude järglaste saamine Embrüote eluvõimelisena säilimine võimaldab neid transportida Embrüosiirdamine inimesel Takistused: Kehavälise viljastamise metoodika puudulikkus Eetiline vastuseis Embrüosiirdamine inimesel
etapp – munsasarjast 2.etapp – valitakse välja kontrollitakse viljastunud munarakku munarakud 3.etapp – 5.etapp – munarakk koos sügoodid spermiga viiakse kantakse söötmesse kasvusöötmesse. III Embrüote kasvatamine ja siirdamine. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 embrüot. Rasedust säilitav ravi-kestab 8. nädalani. Naise terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Mehe viljakushäire: ◦ näiteks spermide vähesuse/nende puuduliku liikuvuse korral. Haigekassa on sõlminud kehavälise viljastamise teenuse ostmiseks lepingud viie raviasutusega: Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinik AS Nova Vita Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku reproduktiivmeditsii ni keskus Elite erakliinik
Munarakkude saamine LOOMADEL: Folliikuleid stimuleeriva hormooni toimel kutsutakse esile SUPEROVULATSIOON (küpseb 5-10 munarakku) Eraldatakse munarakud munasarjast või munajuhast(kasutatakse harvem) Superovulatsiooni korral toimub kuntslik seemendamine emaslooma kehas Munarakkude eraldamisel munasarjast toimub katseklaasi viljastamine in vitro 6-8 päeva jooksul areneb embrüo emaslooma emakas blastotsüstiks(põislooteks) Blastotsüstid pestakse emakast välja Valitakse parimad embrüod ja siiratakse hormonaalse töötluseda innatsüklisse viidud SURROGAAT ASENDUSEMA emakasse(retsipientlooma) INIMESTEL: Munarakud võetakse otse munasarjast Munarakud viljastatakse katseklaasis seemnerakkudega in vitro Süstitakse seemnerakk otse munarakku Arenev embrüo kasvatatakse söötmel blastotsüstiks 7 päevane embrüo siiratakse naise emakasse Tavaliselt siiratakse 2-3 embrüot MÕISTE: In Vitro- väliskeskkonnas GM-taimede kasvamise levik 2008.a. seisuga: · Soja 53% · Mais 30%
hiirest kaks korda suuremaks. Sama asja prooviti ka lehmade, lammaste, sigade ja kalade peal. Näiteks sead kasvasidki võrreldes tavaliste sigadega väga kiiresti, kuid transgeensetel sigadel esinesid ebasoodasad kõrvalnähud. Kasvuhormooni liigne hulk häiris sigade üldist ainevahetust, loomad olid tihti suguvõimetud, kummalise käitumise ning nad põdesid mitmeid haigusi. Kuid sellised katsed andsid positiivseid tulemusi kaladel. Kuidas saadakse transgeenseid organisme? Organismi siiratakse teise liigi geen, mis loob uute omadustega organismi. Sellist organismi nimetatakse transgeenseteks e geneetiliselt muundatud organismideks. Nagu paljudes teistes valdkondades, katsetatai ka selles valdkonnas esmalt bakteritega. Näiteks soolekepikese kromosoomo viidi inimese geenid, mis määrasid insuliini sünteesi. Selle tagajärjel hakkasid muudetud bakterid sünteesima insuliini ning see võime säilis ka bakterite paljunemisel moodustunud uutel bakterirakkudel.
Fibro loomiseks kasutati tuuma ülekandmiseks nimetatud meetodit: kloonitava looma rakust eemaldatakse pärilikkusteavet kandev DNA, mis süstitakse munarakku. Sellest on tuum eelnevalt eemaldatud. Vastne hübriid areneb looteks, mis siis asendusema emakasse siiratakse. Lisaks Fibrole loodi veel 273 hiireloodet, kes kõik surid hiljemalt tund pärast sündi. KES ON ESIMENE KLOONITUD KASS? 2001. aastal 87 kloonitud kassiembrüost, mis kasvasid kaheksa kassi organismis, jäi CopyCat ainsana ellu. CopyCati kloonimisel istutati täiskasvanud kassi rakk tuumata munarakku ja töödeldi seda elektrisokiga. Saadud embrüo paigutati 66 päevaks arenema surrogaatema organismi.
antikehasid. Embrüosiirdamine+saadakse ühest vanemapaarist palju heade omadustega järglasi & tänu külmutamisele kergem transportida-ei pruugi alati õnnestuda & on vaja kasut. hormoone, mis võib mõjutada organismide tervist. Tuumkloonimisel võetakse keharakust rakutuum &sellestuusorganism, aga embrüonaalkloonimisel (lõhestuse meetodil) 1)munarakk viljastatakse in vitro meetodil 2)varajane embrüo jaotatakse osadeks 3)osad taastuvad & need siiratakse eri vastuvõtjateemakasse.Tuumkloonimisevastuseis:õnnestub väga harva, pole eetiline kloonida teisi organisme, rakud pole noored.Tüvirakkude iseärasus: ´võib muutuda sellele koele omaseks rakuks...Kasutatakse organite saamiseks Juuretise kasutamine .. nt. leib,sai(pärmseened), jogurt,juust(piimhappebakter), õlu(pärmseened) Monoklonaalseid antikehi kasut. vastavate ainete määramiseks, haiguste kindlaks tegemiseks.
suurem saagikus, lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg Transg. taimed Erinevate kultuuritaimedel parandatakse haigus-,lamandumis-,põua- ja külmakindlust,saagikust ning säilivust. Samuti võivad parandada ka maitseomadusi. Geeninokaut Geen lül. Välja. Geenivektor(vigane geen+marker)viiakse hiire ebrüonaalsetesse tüvirakkudesse. Vektor satub ristsiirdega genoomi. Selektiivsöötmel jöövad ellu mutantsed rakud, need on nokautrakud. Nokautrakud siiratakse uude embrüoblasti tekib kimäärne embrüo See embrüo viiakse hiire emakasse Sünnivad kimöörsed hiired(neid hoitakse) Järgneva ristamise tulemusena sünnib ka homosügootseid nokauthiiri. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: Asendada haige geen tervega Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Ei kasutata võõraid geene. + Kiiremad tulemused
riskifaktoritest. 3 IUI tsükli rasestumise tõenäosus on 15% tsükli kohta. Meetodid Munaraku kehaväline viljastamine (IVF) Peamised näidustused: munajuhade puudumine, sulgus või talitlushäire vm sarnased haigused. Punkteeritakse ultraheli kontrolli all tupe kaudu naise munasarju ja kogutakse valminud munarakud. Seejärel viiakse munarakk katseklaasis kokku spermatosoididega ja toimub munaraku kehaväline viljastumine. Embrüo siiratakse mõni päev hiljem emakasse. 3 IVF tsükli rasestumise tõenäosus on 25-35% tsükli kohta. Embrüosiirdamine Meetodid Raske spermapatoloogia korral kasutatakse protseduuri, kus süstitakse seemnerakk otse munarakku (ICSI). http://www.youtube.com/watch? v=vGbIL9QWSsM&feature=related ICSI jaoks vajaminevad küpsemata spermatosoidid kogutakse otse seemne- juhast, epididüümisest või munanditest. ICSI käigus süstitakse üks
· munajuha või emaka limaskesta kahjustused Meestel: · seemnerakkude arvu ja kvaliteedi muutused. · Kehavälisel (IVF)- protseduuril viljastatakse munarakud seemnerakkudega katseklaasi, ehk in vitro tingimustes ja viljastatud munarakud arenevad inkubaatoris 1-5 päeva. Esimene selline laps sündis Suurbritannias 1978.a. Eestis sündis 1995.a. · Siirdamisest üle jäänud embrüod külmutatakse ning siiratakse emakasse IVF- protseduuri ebaõnnestumisel. · Kehavälise viljastamise protseduur koosneb kolmest etapist ja kestab 30-50 päeva. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis ainult 2-5 päeva. I etapp: Ettevalmistav ravietapp. Selle etapi eesmärk on stimuleerida paljude munarakkude üheaegset arengut. II etapp: Munasarjade punktsioon ja munarakkude viljastamine. Munasarjade punktsioonil eraldatakse ultraheli kontrolli all nõela abil folliiklitest munarakud.
pronokleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad). Juhul, kui mehe sperma sialdav väga vähe viljastamisvõimelisi sperme, süstitakse üks valitud sperm mikropipeti abil otse omaraku tsütoplasmasse. Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse. 2-3 või 5 päeva järel valitakse välja normaalselt arenenud, kas moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele (tavaliselt munarakudoonorile endale) siiratakse 2-3 embrüod (mitte kõik neist ei hakka arenema). Keskmiselt igal kolmandal katsel viib protseduur elusa lapse sünnini. Seejuures on sagenenud ka kaksikute ja isegi kolmikute sünnid. Umbes 25% edukatest protseduuridest annab tulemuseks kaksikud. Katseklaasiviljastamise hind on 5500 krooni haigekassa poolt, enda osalus umbes 10 000 krooni. Embrüodiagnostika lisab veel 5000 krooni. "Siiani on Eestis embrüodiagnostikat tehtud vaid üks kord
rasestumisvalmis naise emakasse. Põllumaj: 1)valitakse välja geneetukusekt väärtuslikud vanemad 2)saadakse palju järglasi lühikese ajaga 3)embrüoid saab hästi trantsportida ja säili- vad kaua.Suurdamise käik: 1)kutsutakse esile superovulatsioon: eraldub mitu munarakku 2)viiakse läbi kuntsilik seemendamine 3)pestakse embrüod emast välja 4)embrüod pannakse söötmele arenema ning valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod 5)embrüiod siiratakse uuesti elusorganismi arenema.Suuragaatimad-teisest loomast pärit embrüotest järglasi sünnitanud loom.Embrüosiirdamine inimesel: 1)viljastatud 2)võib esineda tervisehärireid(ei ole võimalik saada/kanda;munajuhad umbes;spermis ei oma viljastumis võimalised) 2 mee- todit, kuidas teha in vitro: 1)viiakse katseklaasi munarakud ja spermid 2)mikroinjuktsioon-spermid süstitakse mikropinpeti anil munarakku.Edasi lastakse embrüodel areneda,
Monokloonne antikeha on kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomkloon. 5. Viljastumiseks in vitro kasutatakse kaht meetodit. Millist neist eelistaksite kasutada teie, miks? Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku. Teisel juhul- mikroinjektsiooni meetodi kasutamisel-süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatatakse söötmel kuni moorula või blastotsüsti staadiumini ning siiratakse siis naise emakasse. Eelistaksin esimest meetodit, sest see kahjustab munarakku oluliselt vähem, kui teine meetod. 6. 1970.aastatel oli maailmas tugev vastuseis embrüosiirdamise rakendamisele inimesel. Millest võis see põhjustatud olla? Seda takistasid kaks asjaolu. Üheks neist oli kehavälise viljastamise metoodika puudulikkus. Teiseks takistavaks teguriks oli laialdane eetiline vastuseis. Sellist sigimisviisi peeti ebaloomulikuks ja seetõttu inimesele sobimatuks. Peale selle tekitas
6.5., lk 63!). Abortide hulk ja sellega seotud tüsistuste arv on väga väike Rasedueks areneb vaid üks kolmest kunstliku viljastamise maades, kus see on seadusega lubatud ja kus kasutatakse katsest ehk ebaõnnestumise tõenäosus on küllaltki suur. soovimatust rasedusest hoidumiseks laialdaselt tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid. Seetõttu siiratakse tavaliselt 2-3 embrüot, mistõttu saadakse kunstliku viljastamisega tihti ka mitmikuid. Tõsised probleemid paljudes arengumaades, nt Aafrika riikides ja Indias. Esimene kunstliku viljastumise tulemusena sünd toimus Kasutatud materjalid: Inglismaal 1978. aasta juulis (Louise Brown). · http://biomedicum.ut.ee/~dyyna/Viljastumine.htm
Haiguste geeniteraapia, transgeensete organismide loomine, keskkonna puhastamine, kloonimine(reproduktiivne ja ravikloonimine tüvirakkude abil), iskute tuvastamine. Mis on geenitehnoloogia? Molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Kuidas on võimalik rakku viia võõrast pärilikku infot (geenikandjad)? Siiratakse haigesse koesse. Kuidas toimub kloonimise protsess? Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvatamist. Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid
*toksiinid põldudel ja toidu sees *looduslik tasakaal nihkub paigast 6. ??? Missugune on vastav protsess sünteesimaks GMO, kui antud on ? ootav organism ning (siiratavat?) geeni omav organism?4P Selleks, et sünteesida GM-organism, on vaja ensüümide abil viia molekultasandile. Siiratavast organismist tuleb teatud ensüümidega Saada geen, mis seejärel siiratakse vastavate ensüümide abil siiratavale organismile 7. Kuidas põhjendada biokeemikute valikut, et elusorganismide seos, et neid seejärel geneetiliselt muundada katseeksitus meetodil? Tuua näiteid elusorganismidest. 3P+2P Tavaliselt valitakse kasvuperoodiga või kiiresti arenev organism. Organismiks võib olla äädikakärbes, hernes, uba. Sellel viisil saab võimalikult lühikese ajaga uurida omadust
Miks tehakse? Inimesel: Naisel võetakse munarakud otse munasarjas. Pärast kontrollimist ja puuetega rakkude eemaldamist viiakse koos spermidega vajalikke toimeained sisaldavasse söötmesse. Valitakse välja viljastunud munarakud, kus on kaks pronukleust (munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad). Sügoodid kantakse spetsiaalsesse kasvusöötmesse. 2-5 päeva pärast valitakse välja normaalselt arenenud moorula või blastotsüsti staadiumis embrüod. Hormonaalselt ettevalimistatud naisele siiratakse 2-3 embrüot (kõik ei hakka arenema). Kasutatakse: perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel teel; võidakse teha ka mehe viljakushäirete puhul. 8.Kuidas toimub embrüonaalkloonimine? Varajane embrüo (moorula staadiumis) jaotatakse osadeks, lastakse taastuda ning siirdatakse emakasse. 9.Kuidas toimub tuumkloonimine?Miks seda tehakse? Munarakudoonori munarakust eemaldatakse tuum, rakud liidetakse elektriimpulsiga, ,,vegetatiivse ,,
bakterite või protistide tuvastamine). 7. Emrüosiirdamine-1. lehmal kutsutakse esile superovulatsioon, mille korral üheaegselt küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10 munarakku. 2. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine, 6-8 päeva pärast pestakse embrüod välja. 3. Embrüoid hoitakse söötmes, valitakse nende hulgast välja kõige paremini arenenud embrüod. 4. Valitud embrüod võib kohe siirata või siis säilitada. 5. Embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaatemadeks. Kunstlik seemendamine võimaldab saada healt tõupullilt palju järglasi; embrüosiirdamine võimaldab seda ka kõrge tõuväärtusega lehmalt. Ühe aastaga võib ühelt lehmalt saada järglasi mitu korda rohkem kui loomulikul viisil. 8. Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb
2. Võimalus: Munarakkude eraldamine munajuhast v munasarjast, nende viljastamist väljaspool organismi ja embrüote kultiveerumine sobivasse arengujärku. Embrüosiirdamine inimesel: Kasutatakse kahte meetodit : Ühel juhul viiakse spermid ja munarakud lihtsalt katseklaasis kokku. Teisel juhul-mikroinjektsiooni meeodil süstitakse sperm mikropipeti abil otse munarakku. Arenevat embrüot kasvatataske söötmel kuni moorula või blastotsüsti staadiumini ning siiratakse siis naise emakasse. Kordamisküsimused: 1. Hinnakse embrüosiirdamise meetodite kasutamise + ja põllumajandusloomadel. Parema kvaliteediga järglased ning rohkem järglasi. Hea transportimiseks. Kulukas meetod. 2. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sagedust? - Siirdatakse 2-3 embrüot. MÕISTED retsipient embrüo saaja Viljastamine in vitro organismiväline viljastamine IMETAJATE KLOONIMINE Embrüonaalkloonimine on loomuliku protsessi tehnoloogiline seisund
· Inimese kasvuhormoon · Erütropoietiin aneemia raviks · Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi · Verehüübimisfaktorid · Difeeria ja teetanuse vaktsiin · Pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini · Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini Transgeensed loomad Esimene transgeenne hiir saadi 1981 aastal : roti kasvuhormooniga kasvas hiir 2 korda suuremaks. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki vaevaline protseduur : · Esiteks, keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Viimasel ajal on kasutatud lihtasmat meetodit geeni siirdamist
sisenemise rakku, integratsiooni ja avaladumine rakus. Geeninokaut- geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund. Geen lülitatakse välja. On loodud sadade geenide suhtes "nokauti löödud" hiiri. Tehnika on keeruline: * Geenivektor (vigane geen+marker) viiakse hiire embrüonaalsetesse tüvirakkudesse. * Vektor satub ristsiirdega genoomi. * Selektiivsöötmel jäävad ellu mutantsed rakud, need on nokautrakud. 4. Nokautrakud siiratakse uude embrüoblasti 5. Tekib kimäärne embrüo 6. See embrüo viiakse hiire emakasse 7. Sünnivad kimäärsed hiired (neid hoitakse) 8. Järgneva ristamise tulemusena sünnib ka homosügootseid nokauthiiri.
Oodatava ovulatsiooni paiku kogutakse naiselt munarakud. Selleks punkteeritakse munasarja tupe kaudu. Samal päeval annab mees spermaproovi. Eelnevalt peab 2-5 päeva vältel suguühtest hoiduma. Munarakk viiakse katseklaasis kokkupuutesse seemnevedelikuga, et toimuks munaraku kehaväline viljastumine. Raske spermapatoloogia korral võib vajalikuks osutuda seemneraku otsene munarakku süstimine (ICSI). Viljastatud munarakust arenenud embrüo siiratakse mõni päev hiljem emakasse. Kui IVF tulemusena saadakse rohkem embrüoid kui siirdamiseks vajalik, saab ülejäänud embrüod pärast külmutamist säilitada hilisemateks siirdamisteks. IVF tulemuslikkus sõltub mitmetest teguritest – lastetuse põhjusest. naise vanusest, sellest, kas kasutatakse loomulikku menstruaaltsüklit või stimuleeritakse ovulatsiooni, kui palju munarakke õnnestub viljastada ja mis kvaliteediga on saadud embrüod jms. 3 IVF tsükli
seejarel isoleeritakse, puhastatakse ja kasutatakse kui puhast antigeeni. Esimene rekombinantvaksiin, mis ka praktikas osutus efektiivseks oli suu-ja sorataudi viiruse vastane vaktsiin, mis pohines peamise antigeeni-VP-1 tootmisel E. coli's. Esimene inimesel kasutatud samalaadne vaktsiin oli hepatiit-B viiruse vastane vaktsiin. Antud juhul kasutati transgeense organismina parmseent. Moningast edu on saavutatud ka transgeensete taimede loomisel, kus patogeeni antigeene tootvaid geene siiratakse taimedesse. See voimaldaks rohttaimede abil vaktsineerida suu kaudu nii metsloomi kui suurtel karjamaadel. Rekombinant-vektor-vaktsiinide e DNA-vaktsiinide puhul manustatakse peremeesorganismi patogeeni antigeene produtseerivaid geene, kusjuures vektoritena (geeni kandjatena) kasutatakse kas apatogeenseid voi atenueeritud viiruseid voi baktereid voi bakterite plasmiide. Plasmiidide kasutamise korral on oigem konelda DNA-vaktsineerimisest, kuna geenikandja ei
IVF protseduur on võimalik nii loomuliku menstruaaltsükli jooksul kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus mõnevõrra suurem. Protseduuri käigus punkteeritakse esmalt ultraheli kontrolli all tupe kaudu naise munasarju ja kogutakse valminud munarakud. Seejärel viiakse munarakk katseklaasis kokku spermatosoididega ja toimub munaraku kehaväline viljastumine. Viljastatud munarakust arenenud embrüo siiratakse mõni päev hiljem emakasse. Kui IVF tulemusena saadakse rohkem embrüoid kui esmaseks siirdamiseks vajalik, säilitatakse ülejäänud embrüod külmutatult ja vajadusel saab neid kasutada hilisemateks siirdamisteks. IVF edukus sõltub naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni tüübist, eelnevast lastetuse kestusest, sperma kvaliteedist ja teistest riskifaktoritest. 3 IVF tsükli rasestumise tõenäosus on 25- 35% tsükli kohta. Raske spermapatoloogia korral
liikuvuse korral. Viljastamine in Vitro inimestel I. Munarakud võetakse nõelpipetiga otse munasarjast II. Munarakud kontrollitakse. Vigased rakud kõrvaldatakse III. Munarakud koos spermiga viiakse söötmesse IV. Valitakse välja viljastunud munarakud (sügoodid). Mõnikord tuleb kasutada mikroinjektsiooni (sperm süstitakse munarakku) V. Sügoodid kantakse kasvusöötmesse VI. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 moorula või blastotsüsti staadiumis välja valitud embrüot Mikroinjektsiooni põhimõte Sperm süstitakse munarakku. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Ebrüosiirdamise käigus siirdatakse hormonaalselt ettevalmistatud naisele 2-3 embrüot vältimaks siirdamise läbikukkumist. Kui kõik embrüod hakkavad arenema sünnivadki mitmikud. Mis on Teie arvates põhjuseks, et Eestis ei ole asendusema kasutamine inimesel seaduslikult lubatud?
o Embrüo siirdatakse hiire emakasse o Areneb kimäär-kahte erinevat DNA-d omav organism o Ristamisi korratakse , kuni saadakse teatud tunnuse suhtes homosügootsed nokauthiired - GEENITERAAPIA: - Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude - Kaks võimalust 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen - Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu edasi järglastele - Häid tulemusi esineb harva - Sarnasus transgeneesiga o Kui siiratakse sama liigi geene o Geenisiire toimub somaatilisse rakku o Ei pärandu - Geeniravi sõltub puude olemusest: o Ravi,mis on seotud vererakkudega( olemas kogu aeg tüvirakud) o Teistel juhtudel vajalik ka koespetsiifiline promootor(keeruline) - Immuunpuudulikkuse ravi oli 1990.a suhteliselt edukas - Geenivaigistamine: o Kasutatakse mikro-RNA molekule o Kui mi-RNA-d ühinevad mRNAga, siis viimane lagundatakse
küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10, vahel ka 30 munarakku · Teostatakse kundtlik seemendamine · 6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja. · Eraldatud embrüoid hoitakse sobiva koostisega söötmes, uuritakse mikroskoopiliselt ja valitakse nende sease välja kõige paremini arenenud embrüod · Valitud embrüod võib kohe siirata või säilitada arenguvõimelisena pika aja kestel sügavkülmututuna vedelas lämmastikus. · Embrüod siiratakse sobivas innatsükli faasi viidud retsipientloomade emakasse. Teiselt loomalt pärist embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemadeks. Peale eelkirjeldatud meetodi kasutatakse ka munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse munasarjast, nende viljastamist in vitro (eht väljaspool orgamismi, ,,klaasis") ja embrüote kultiveerimist sobiva arengujärguni. Viljastumiskeskkond on varieeruv.
avaldumise täielikult välistab. (vaata joonist hiirtega). Kimäär- erineva genotüübiga ja eri organismidest (sügootidest) pärit rakkudest koosnev organism. Geeniteraapia ehk geeniravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organismi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Geeniteraapia sarnaneb transgeesiga, kuid erineb sellest kahe aspektiga. Esitesk siiratakse sama liigi (inimese) geene; teiseks, neid geene siiratakse üksnes somaatilstesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Geenivaigistamise meetod seisneb kindlate mRNA-molekulide blokeerimises või kiires lammutamises nn. Makro-RNA-de kaudu, mille tulemusena geen ei avaldu (valku ei sünteesita). Seda mehhanismi esineb seentel, taimedel ja loomadel ning see kaitseb neid näiteks viiruste vastu.
Mõnedel juhtudel on ravitavad või leevendatavad organismis puuduvate valkude manustamisega vereringesse, kuid enamasti mitte. Pealegi on igati loomulik püüe vabaneda välisest sõltuvusest. Geeniteraapia ehk geeniravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geni avaldumise vaigistamises. Geeniteraapia sarnaneb transgeneesiga, kuid erineb sellest kahes aspektis. Esiteks siiratakse sama liigi geene; teiseks, neid geene siirdatakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Päritava haiguse puhul tuleb geeniravi protseduuri korrata iga puudega järglase juures. Geeniteraapia võimalused sõltuvad geneetilise puude olemusest. Kui see on seotud näiteks vererakkudega, on asi lihtsam. Luuüdis on alati mingi hulk tüvirakke eri tüüpi vererakkude tootmiseks. Sellisel juhul oleks geeniravi protseduur järgmine: puudega lapse luuüdist
Siia alla kuuluvad mitmesugused aastaaegade või elatusperioodide järgi läbiviidavad talitused (nt. külv, lõikus, jaht, kalastus jne.) 2. Kriisiriitused neid riitusi sooritatatkse kogukonda või üksikisikut ähvardava kriisi, nt. haiguse, põua, näljahäda jms kõrvaldamiseks. 3. Siirderiitused ehk üleminekuriitused traditsioonilised kogukonna poolt organiseeritud riitused, millega üksikisik siiratakse ühest sotsiaalsest staatusest teise. - Nimeandmisriitus on seotud inimese sünniga. Nime andmisega saab laps inimese seisuse. - Inistsiatsiooniriitused lapsepõlvest täiskasvanuks. Mõnda aega hoitakse lapsi isolatsioonis, nad saavad suguharuvanematelt õpetust hõimutraditsioonide osas. Võib esineda ka nt. hammaste sisselöömist, noasisselõikeid. Tihti esineb ümberlõikamist.
liikuvuse korral. Viljastamine in Vitro inimestel I. Munarakud võetakse nõelpipetiga otse munasarjast II. Munarakud kontrollitakse. Vigased rakud kõrvaldatakse III. Munarakud koos spermiga viiakse söötmesse IV. Valitakse välja viljastunud munarakud (sügoodid). Mõnikord tuleb kasutada mikroinjektsiooni (sperm süstitakse munarakku) V. Sügoodid kantakse kasvusöötmesse VI. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 moorula või blastotsüsti staadiumis välja valitud embrüot Mikroinjektsiooni põhimõte Sperm süstitakse munarakku. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Ebrüosiirdamise käigus siirdatakse hormonaalselt ettevalmistatud naisele 2-3 embrüot vältimaks siirdamise läbikukkumist. Kui kõik embrüod hakkavad arenema sünnivadki mitmikud. Mis on Teie arvates põhjuseks, et Eestis ei ole asendusema kasutamine inimesel seaduslikult lubatud?
Geenid võivad üle kanduda umbrohule. Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu. GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad. Geeninokaut Geen lülitatakse välja. On loodud sadade geenide suhtes "nokauti löödud" hiiri. Tehnika on keeruline: 1.Geenivektor (vigane geen+marker) viiakse hiire embrüonaalsetesse tüvirakkudesse. 2.Vektor satub ristsiirdega genoomi. 3.Selektiivsöötmel jäävad ellu mutantsed rakud, need on nokautrakud. 4. Nokautrakud siiratakse uude embrüoblasti 5. Tekib kimäärne embrüo 6. See embrüo viiakse hiire emakasse 7. Sünnivad kimäärsed hiired (neid hoitakse) 8. Järgneva ristamise tulemusena sünnib ka homosügootseid nokauthiiri. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: Asendada haige geen tervega Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei pärandu järglastele. On kohati häid tulemusi, kuid enamasti mitte. Muid geenitehnoloogia rakendusi 1
viidud teiste organismide geene. Geeniteraapia normaalse inimgeeni siirdamine defektiga idiviidi somaatilistesse rakkudesse, et ravida või leevendada pärilikke haiguseid ja vähki. Geenivaigistus geeni avaldumise takistamine geeni struktuuri rikumata. Mille poolest erineb geeniteraapia rakuteraapiast ja transgeneesist ? Geeniteraapia puhul siirdatakse somaatilistesse rakkudesse terveid inimgeene või vaigistatakse mutantse geeni avaldumine; rakuteraapia korral siiratakse haigesse või kahjustunud koesse vastavalt diferentseerunud rakumasse ning transgeneesi puhul siirdatakse ühe liigi plasmiidi või viljastatud munarakku teise liigi geene ning see muutus on pärandatav järglastele. Miks ei ole geenravi seni laialt levinud ? Geeniteraapia on väga kulukas protseduur, mille edu ei ole olnud kõige parem. Geeniteraapiale on mõnel korral järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng. Mis otstarve on sünnieelsel meditsiinigeneetilisel informatsioonil ?
Samuti on reeglina erisuseks, et tegu on ainukese abordimeetodiga, mille laäbiviimise käigus on ema beebi aborteerimise ajal teadvusel. Minu meelest on see hea neile kes kardavad operatsioone jms. Seda ma ei oska öelda, kui tõhus ja hea see on, kuid eeldan, et toimib väga hästi sest seda pakutakse ju emadele kes ei soovi lapsi saada. 23. Raseduseks areneb vaid üks kolmest kunstliku viljastamise katsest, mis tähendab, et selle ebaõnnestumisel tõenäosus on küllaltki suur. Seetõttu siiratakse tavalisellt kaks kuni kolm embrüot, mistõttu saadakse kunstliku viljastamisega tihti ka mitmikuid. 24. Kolm meetodit, kuidas viljastuda kunstlikult: 1) kutsutakse kunstlikult esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku; 2) sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku; 3) naisele kantakse üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 25. Alles peale 8-10 päeva peale viljastumist kinnitub embüro emaka limaskestale. 26. Platsentaproov võetakse 11
• Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu. • GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad. Geeninokaut Geen lülitatakse välja. On loodud sadade geenide suhtes “nokauti löödud” hiiri. Tehnika on keeruline: 1. Geenivektor (vigane geen+marker) viiakse hiire embrüonaalsetesse tüvirakkudesse. 2. Vektor satub ristsiirdega genoomi. 3. Selektiivsöötmel jäävad ellu mutantsed rakud, need on nokautrakud. 4. Nokautrakud siiratakse uude embrüoblasti 5. Tekib kimäärne embrüo 6. See embrüo viiakse hiire emakasse 7. Sünnivad kimäärsed hiired (neid hoitakse) 8. Järgneva ristamise tulemusena sünnib ka homosügootseid nokauthiiri. • Mudelhiired – haiguste uurimiseks. . • Organite kasvatamiseks GM-loomade baasil. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei
Pealegi on igati loomulik püüe vabaneda välisest sõltuvustest. Geeniteraapia ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakudesse. Osal juhul seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Aastat 10-15 tagasi peeti geeniteraapiat pärilike haiguste ravis väga lootustandvaks suunaks. Geeniteraapia sarnaneb transgeneesiga, kuid erineb sellest kahes aspektis. Esiteks siiratakse sama liigi (inimese) geene; teiseks, neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Päritava haiguse puhul tuleb geenravi protseduuri korrata iga puudega järglase juures. Geeniteraapia võimalused sõltuvad geneetilise puude olemusest. Kui see on seotud näiteks vererakkudega, siis on asi lihtsam. Luuüdis on alati mingi hulk tüvirakke eri tüüpi vererakkude tootmiseks.
lehma munasarjast 5-10 munarakku *teostatakse kunstlik seemendamine ja 6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja * embrüoid hoitakse söötmes, uuritakse mikroskoopiliselt ja valitakse nende hulgast välja kõige paremini arenenud embrüod. * valitud embrüod võib kohe siirata või säilitada arenguvõimelisena pika aja kestel sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus * embrüod siiratakse retsipientloomade emakasse. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- e. asendusemaks. Inimesel: * naisel võetakse munarakud otse munasarjast, kasutades nõelpipetti. * munarakud viiakse pärast kontrollimist ja puuetega rakkude kõrvaldamist koos spermidega vajalikke tooraineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati 37 °C juurde.
55. Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed? Totipotentne rakk - rakk, mis võib kasvada organismiks ning ka produtseerida looteväliseid kudesid. Pluripotentne rakk - ei saa kasvada organismiks, kuid on võimeline arenema ükskõik milliseks keha koe rakutüübiks. 56. Geeniteraapia - seisneb enamasti normaalselt talitletava geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse, mutantse geeni avaldumise vaigistamine 1)sarnaneb transgeeniga, kuid siiratakse sama liigi geene, siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse (keharakkudesse) ja need geenid ei pärandu järglastele. Geeniteraapia jaguneb kaheks: 1) Somaatiline geeniteraapia pärilike haiguste ravimeetod, kus defektset alleeli kandvatesse keharakkudesse (mittesugurakkudesse) viiakse metsiktüüpi funktsionaalne geenikoopia. 2) Reproduktiivne (päranduv) geeniteraapia pärilike haiguste ravimeetod, kus
· Erinevate organismide geenide koostoime võib olla ettearvamatu. · GM-taimede maitseomadused on tavaliselt halvemad. Geeninokaut Geen lülitatakse välja. On loodud sadade geenide suhtes "nokauti löödud" hiiri. Tehnika on keeruline: 1. Geenivektor (vigane geen+marker) viiakse hiire embrüonaalsetesse tüvirakkudesse. 2. Vektor satub ristsiirdega genoomi. 3. Selektiivsöötmel jäävad ellu mutantsed rakud, need on nokautrakud. 4. Nokautrakud siiratakse uude embrüoblasti 5. Tekib kimäärne embrüo 6. See embrüo viiakse hiire emakasse 7. Sünnivad kimäärsed hiired (neid hoitakse) 8. Järgneva ristamise tulemusena sünnib ka homosügootseid nokauthiiri. · Mudelhiired haiguste uurimiseks. . · Organite kasvatamiseks GM-loomade baasil. Geeniteraapia Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude. Kaks võimalust: 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen. Neid tegevusi ei tehta munarakuga, need ei
annaabi.ee 
