Chalmersi 1998. aastal eesti keeles ilmunud raamatule ,,Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?" (andestatagu siinkohal A.F. Chalmersi kokkuvõtva raamatu eelistamine konkreetsete autorite originaaltekstidele, ent üldülevaate puhul, taotlemata teaduse ja selle määratluse süvaanalüüsi, on see lihtsalt käepärasem ja kompaktsem). Sellest lähtuvalt püütakse alljärgnevalt arvustada nii M. Remmeli raamatu vormilisi kui sisulisi puudusi ning tugevusi, andes kokkuvõttes raamatule siinkirjutaja omapoolse lõpliku hinnangu. Esmapilgul näib M. Remmeli raamat ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" üks äärmiselt huvitav lugemisvara, mida kätte võtma innustavad nii välimus kui pealkiri. On ju sõnapaaris üks jagu põnevat, mis väljendub ühest küljest müstika, teisest küljest Eesti esiajaloo sidumises. Vähem ei jahuta huvi raamatu kujundus ning juba esimesel, süvenemata sirvimisel silma torkav rohke pildimaterjal. Kuid..
käsitlustest antud perioodi kohta, nõnda ilmneb jõuliselt ka teose niinimetatud ajastu pitser. Viidatud "teine" pool uurimusest aga läheneb probleemisikule oluliselt deskriptiivsemalt, jättes nõnda vähemalt osaliselt tagaplaanile ideoloogilised argumendid. Käesolev retsensioon proovibki põgusalt vaadelda ja ka võimalusel hinnata Juhan Kahki "Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" tänapäevase ajaloolise paradigma võtmes. Nõnda on siinkirjutaja ka teravalt kriitiline nõukogudeliku ajalookirjutuse ning selle elementide suhtes, mis kahetsusväärsel kombel käsitletavas uurimuses väljenduvad. Vaadeldes Kahki uurimuse allikalist baasi ning teoses kasutatud (teadus)kirjandust, peab tõdema, et ka Kahk näeb, iseloomulikult nõukogude ajalookirjandusele, klassivõitluse teooriat kui peamist liikumapanevat jõudu agraarreformide läbiviimisel talupoegade antifeodaalse võitluse elik rahutuste kaudu
revolutsioonilisi samme religiooni vallas, keskendudes sellele, kuidas kajas- tus usureform tema riigivalitsemistegevuses. Esmalt antakse põgus ülevaade Egiptuse Uue riigi XVIII dünastia (15701293 eKr) ajaks välja kujunenud sot- siaalpoliitilisest struktuurist, seejärel vaadeldakse tema tähtsaimaid sisepolii- tilisi ettevõtmisi. Lõpuks antakse tema tegevusele hinnang lähtuvalt nn vara- totalitaarse riigi kontseptsioonist. Siinkirjutaja eesmärk on uurida, kas ja mil määral on Amenhotep IV (Ehnatoni) valitsemisviisi puhul võimalik rääkida varatotalitaarsest riigist. Mäetagused 42 http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf 111 Tarmo Kulmar Antud perioodi kirjalikeks allikateks on põhiliselt Amarna haua- ja raidkir- jad (sh hümnid Atonile) ning Amarna kirjavahetus (vt nt Murnane 1995; Moran 1997)
Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Võistlustel tantsitakse cha-cha-cha Ladina-Ameerika tantsude seas teisena. RUMBA: Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Aja jooksul on rumba arenenud neegritantsust ja omandanud pisut iseloomu fokstrotiltki olles nii heaks näiteks Afro-Kuuba muusikast. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Siinkirjutaja arvates iseloomustab rumbat kõige rohkem väljend "armastuse tants". Rumbas peitub väga palju tundeid ja hästi tantsivad seda tantsu just need, kes oskavad rumba erootilis-romantilist feeling´ut edasi anda. Rumbat tantsides peaksid partnerid välja nägema kui armunud, see on armunute tants. Küllaltki rahulik ja aeglane, samas nii palju keha keeles edasiandev - selline ei ole ükski teine tants. Võistlustel tantsitakse
" (8 Languages You’ve Never Heard Of (And Who Actually Speaks Them), Kyle Ellison, 18. mai 2012; 29.10.15) Viimane tauširolane, hispaaniakeelne video kahes osas Object 1 ja Object 2 Ja pisike klipp inglise keeles: Object 3 Kommentaarid: * ingl.k. taushiro, tõlge siinkirjutaja poolt, kuna ei suutnud ühestki kättesaadavast andmebaasist eestikeelset nimetust leida. ** ingl.k. pinche vt eelmine kommentar *** ingl.k. pinchi vt eelmine kommentaar Allikad: http://www.toptenz.net/top-10-rarest-languages.php 29.10.15 https://www.ethnologue.com/language/trr 29.10.15 http://www.endangeredlanguages.com/lang/2163 29.10.15 http://www.verbix.com/maps/language/Taushiro.html 29.10.15 https://en.wikipedia.org/wiki/Taushiro_language 29.10.15
maaalalt ning teadaolevalt on näiteks Sumerite kiilkirja peetud paljude hilisemate keelte eelkäijaks ning Egiptuse kultuuri õitsengut imetletakse tänapäevalgi, siis pakkus antud teema siinkirjutajale suurt huvi. Käesolevas referaadis uuritaksegi Vana-Idamaade rahvaste üldist ajalugu ning kasvatuskultuuri ja põhjalikumalt peatutakse kahe enimkajastatud riigi, Egiptuse ning Sumeri, kasvatus-ning hariduslool. Erilist huvi tundis siinkirjutaja meeste ja naiste võimalustest tolleaegses hariduses. Samuti intrigeerib referaadi autorit teema initsiatsioonist iidsetel aegadel. http://library.thinkquest.org/J002606/AncientEgypt.html Vana-Idamaade ajaloost Vana-Idamaade ajalugu on kõige vanemate klassiühiskondade ajalugu, mis hõlmab väga paljude rahvaste ja suguharude ajalugu, kes asustasid V aastatuhandete keskelt kuni VI sajandini e.m.a. laialdast maa-ala Vahe-merest ning Egeuse merest
Friedländer, Paul Johansen, Jazeps Trizna, Martha Wolff, Else Kai Sass, Matthias Weniger ja Chiyo Ishikawa. Legendid, sh teeneka Johanseni kunagine oletus Sittow' konfliktist kadedate ametivendadega Tallinnas said Jaan Krossi romaani aineks. Anu Mänd on tõendanud, et meistriks tunnistati Michel siiski 1506. a jõuluajal, nõudmata temalt aastast selliaega. Eesti kunstiteadlastest on Michel Sittow' kohta artikleid avaldanud veel Mai Lumiste , Rain Rebas ja paljude teiste hulgas siinkirjutaja, Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Looming Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskupltuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling; Püha Adrian ja Püha Antonius (arvatavasti portreelised) ning
1990. aasta suremuse vanuskordaja oli märgatavalt suurem 2009. aasta kordajast. Viimase kahe vanusegrupi kõrgem kordaja 1990. aastal tuleneb rahvaarvu vähenemisest 2009. aastal, kuna surmade arv 1990. ja 2009. aastal on üldjoontes samas suurusvahemikus. 1.5 Rahvastikuprognoos Viljandimaa rahvaarvu vähenemine on olnud püsiv probleem juba mitmeid aastaid ja ka tulevikuprognoosid ei ennusta selle näitaja paranemist lähima 20 aasta jooksul. Siinkirjutaja poolt koostatud prognoosid ei arvesta rahvastiku rännet, mis kardetavalt ka tulevikus püsivad tugevalt negatiivsed. Võttes arvesse tõenäolisemat varianti rahvastiku sündimusest ja suremusest arvutasin prognoositava sündide ja surmade arvu muutuse aastatel 2010 kuni 2030 (Joonis nr. 7 ja 8). Surmade arv on pidevas vähenemises, langedes 2030. aastaks 680 surmani. Sündide arv ennustatavalt kasvab esimese kümnendi, kuid seejärel taaskord langeb ja jõuab teise
horisontaalselt arvutiekraani allservas. Arvi Tavasti (2008) poolt kirjutatud viimase trüki saatesõnas, kus väljaannet küll millegipärast kolmandaks trükiks nimetatakse, antakse teada, et sõnastiku sihtrühmaks on mittespetsialist, et esitus on kompaktsem ja on veel kaks põhimõttelist muudatust: sõnastik põhineb mõistelisel andmebaasil ja vastendus on veidi deskriptiivsem. Viimane tähendab siinkirjutaja arusaamisel ja Tavasti sõnastuses seda, et „Kui senistel IT sõnastikel on olnud tugev normatiivne ambitsioon (koostaja ütleb, milline keel peaks olema), siis käesolev kolmas trükk teeb väikese sammu deskriptiivsuse poole (koostaja eesmärk on välja uurida, milline keel on, ja seda kirjeldada).“ Etteruttavalt ütlen, et kasutajana küll ei tajunud, et ühes väljaandes oleks mul kästud mingeid termineid kasutada ja teises oleksin tajunud autori keelt kirjeldavat tegevust
toel eelnevalt kirjutatut mäletada. Sellegipoolest on üle mõistuse veider näha taolist anarhiat sõnakasutuses. Loomulikult on vanemate tekstide puhul silmatorkav ka võõrsõnade kirjapilt, nagu ka veel 20. sajandi alguse tekstides, ilmnevad needki ebakindlal ja eesti keele kõlale ja (praegusele) grammatikale mitte vastavas vormis, nt olivipuud, advokat, prohvessor, politika (aga kõne all olevas teoses ka: "poliitika"). Siinkirjutaja üks lemmikuid on kirjapilt: sõnad mul, sul, tal on vanas kirjakeeles mull, sull, tall. Huvitav, millal võetigi vastu keeleseadus, mis kirjakeeles talle ja tema, mulli ja minu, eristas. Võrreldes tänapäevasega on 19. sajandi tekst siiram, ausam, puhtam, naiivsem ja lapselikum. Enamus praegusaegseid eestlasi kõneleb kirjakeelt (ja samas - interneti kasutusest tulenevalt on jällegi märgatav kõnekeele mõju kirjakeelele). Tolleaegne kirjutatud keel juhindus mitte
nõnda on. Kuna Johanson on türkoloog, siis kasutas ta mudeli sõnastamisel türgi keele kontaktide näiteid, kuid sellegipoolest on KKM sõnastatud üldteoreetiliselt ja ka mitte- türkoloogile piisavalt läbipaistvalt. Seni on KKMi kasutatud enamasti türgi keelte kontaktide kirjeldamiseks. KKMi kõige uuem põhjalik analüüs teiste kontaktlingvistika mudelite kontekstis on samuti pärit türgi keele kontaktidega tegeleva keeleteadlase sulest. Eestis on seda mudelit rakendanud siinkirjutaja. KKMi suur väärtus on selge ja mitte ülearu keerukas terminoloogia. Samasse mudelisse on koondatud nii sotsiolingvistilised kui ka puhtkeelelised aspektid. Mudel koondab ühe katuse alla erinevaid nähtusi, mida tavaliselt nimetatakse koodivahetuseks, laenamiseks, ülekandeks, tõlkelaenuks, konvergentsiks jne. Tihtilugu on kasulik ühendada keelekontaktide sünkrooniline ja diakrooniline aspekt ühes
aluspõhimõtete alane Riigikohtu praktika ning seejärel olulisemad riigiõigusteoreetilised aluspõhimõtete teemalised käsitlused." Järgneb liigendatud sisuosa ja kokkuvõttes: "...Põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiseaduse muutmatu tuum. "Aluspõhimõtete ülimuslikkus tuleneb nende kui põhiseaduse kesksete väärtuste kõrvaldamatust õigusjõust." (Maimann 2006, 430.)..." "Lähtudes maksiimist, et vähem võib olla rohkem, identifitseerib siinkirjutaja põhiseaduse aluspõhimõtetena niisiis inimväärikuse, demokraatia, õigusriigi, sotsiaalriigi ja rahvusriigi põhimõtte..." Võtab püstitatud uurimuse kokku: "Teema lõpetuseks on oluline märkida, et põhiseaduse aluspõhimõtete kataloog jääb avatuks ja sõltub alati ka ümbritsevast tegelikkusest. Näiteks ei saa välistada, et keskkonnatingimuste olulise halvenemise korral tunnustatakse tulevikus keskkonnakaitset põhiseaduse aluspõhimõttena
keskaja tähtsamaks sümboliks pidada rüütlit kui kangelast, võitjat, päästjat, anastajat. Tegemist oli omaaegse idoliseeritud karakteriga, kellega samastumine võrdus pooljumala staatusesse tõusmisega. Käesolev töö püüab lahti mõtestada keskaegse rüütli olemust, eluolu ja ühiskondlikku positsiooni, kirjeldada rüütliks saamise protsessi, piiludes selleks pürgijate hingeellu ning püüdes seda võimetekohaselt mõista. Kasutatud on asjakohast kirjandust ning väljendatud siinkirjutaja isiklikke subjektiivseid seisukohti. Rüütlikultuuri algusajaks võib pidada Rooma impeeriumi lõppu, kui keskvõim ei suutnud enam oma rahvast kaitsta. Ohtu kujutasid endast eelkõige germaani hõimud ja Lähis-Ida sõdalased, kes uute valduste nimel end tagasi ei hoidnud. Tänapäevane nägemus rüütlist kui romantilisest helkivas raudrüüs kangelasest erineb suuresti tegelikkusest rüütliks oli algselt
(Seljamaa 2012:71- 85) Seega kujunes salmikuluule liigiline koostis välja eelmise sajandi lõpul, osa nendest vormidest on tähtsal kohal ka tänapäeva salmikukultuuris. Aja jooksul on salmikuluulesse lisandunud erinevaid liike, mis on aidanud salmikuluulel ajas püsima jääda ja noorte hulgas populaarsust hoida. Tänasel päeval kuulub suur osa inimeste elust virtuaalsele maailmale. Nii on ka salmikusalmide levik ,,kolinud" internetti. Vaatamata sellele on siinkirjutaja silmis paberakandjatel salmikutel (nagu ka raamatutel) omaette väärtus aja ja mõttemaailma peegeldusena. 2. Erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüs kuue salmiku näidete põhjal 2.1 Salmikute võrdlev kirjeldus erinevatel ajaperioodide Aastal 1935 kirjutati salme poistest, armastusest, sõprusest. Salmidest tuli välja ka sõjaeelne ühiskonnapilt, suhted rikkamate ja vaesemate vahel, st ühiskonna kihistumine. Tüdrukud, kes
Kui keegi tegevõpetajatest ei märka või ei taha märgata ja kui mõni pressiväljaanne on seisukohal, et taas on tegemist kibestunud inimese veel kibedama ja sapisema jutuga, siis oleks tegemist küll äärmise silmakirjalikkusega ning halva mängu juures hea näo tegemisega. Pidu pidada katku ajal on ebapedagoogiline. Otsin mõtte- ja teokaaslasi, kellele antud juhul väsimuse patoloogia korda läheb, probleemi metodoloogilise käsitluseni pole jõutud. Ka siinkirjutaja ei ole maailmaparandaja, kes lahendused kandikul kätte tooks, kuid siiski juhiksin patoloogiliseks muutunud väsimuse mõningatele põhjustele tähelepanu. Aitame koolilastel puhata Väidan, et probleemi üks tekkepõhjustest on kodu ja perekonna vähene tähelepanu ja huvitatus lapse käekäigu vastu. Vanemad kannatavad ise samasuguse patoloogilise väsimuse all -- kes kuhu siis oma väsimust uputada üritab. Lapsed oleks üksjagu rohkem puhanud, kui
mil oli korraga käimas mitukümmend sõda ja kus realistlikega põimusid kõige fantastilisemad eesmärgid. Vahet nende vahel on võimalik teha vaid tagantjärele. Omal ajal ei tundunud Eesti Vabariigi idee suurriikidele võib-olla oluliselt realistlikum kui parun Ungern-Sternbergi katse saada Hiina keisriks. Ungern-Sternbergist Hiina keisrit ei saanud, Eesti Vabariik aga jäi püsima. Kuid vaid paarikümneks aastaks! võiks mõni nüüd hüüatada. Kuidas nii, vastab siinkirjutaja. Eesti Vabariik osutus ju, vastupidi, erakordselt visaks ja elujõuliseks. Nii elujõuliseks, et suutis ennast taastada 50-aastase punase hirmuvalitsuse järel. Milline riik võiks kelkida millegi ligilähedasega? Peale meie kallite lõunanaabrite muidugi... Tartu vabastamisel oli siiski ka strateegiline aspekt. See tagas, et Vabadussõda kanti Eestist välja ja hiljem rüüstas vaenutegevus Eestit vaid servast. See oli ka esimene tõsine hoop
identifitseeri teda sellisena. Tuntuimad näiteid on ehk puuoksteks maskeeruvad liblikaröövikud, aga ka samaga tegelevad linnud (nt öösorr). Väga paljud putukad jäljendavad lindude väljaheiteid (on valged mustade laikudega). Levinud on muidugi ka lehtede (roheliste elusate või pruunide kuivanud selliste) jäljendamine, kusjuures sageli üritatakse jätta ebasümmeetrilist muljet - orienteeruvad ju putuktoidulised linnud (ja ka siinkirjutaja liblikakogujana) sageli just sümmeetrilistele laikudele puutüvedel jms substraatidel. Sellist mittesöödavate objektide jäljendamist võib nimetada ka maskeraadiks (masquerade). Disruptive colouration (DC, katkestav värvumus (?) - ootan häid mõtteid eestikeelse termini osas). Paljud kiskjad tunnevad oma saaklooma ära viimase piirjoonte järgi. DC kui saaklooma kohastumuse eesmärgiks on muuta isendi näivaid piirjooni selliselt, et kaoks visuaalne kujund,
18 D.2. Lahkunu on eelnevalt tuhastatud ja leinatalitus toimub urnile, niiviisi jääb ära otsene kontakt surnuga ning on võimalus lükata matused edasi nt kaugete sugulaste kohalekutsumiseks. Levinud Tallinnas, Tartus ja Narvas. D.3. Lahkunuga hüvastijätt toimub krematooriumi kabelisaalis. Krematooriumid on pühitsetud ja seetõttu saab nendes läbi viia ka kiriklikke leinatalitusi. Siinkirjutaja poolt läbiviidud küsitlus näitab (Tabelid 6 ja 7, lk 50), et venelased suhtuvad tuhastamisse märksa tõrjuvamalt kui eestlased ning valiksid sellise matmisviisi vaid juhul, kui lahkunu seda eluajal paluks. Kui lahkunu oma eluajal tuhastamismatust palunud ei ole, välditakse krematsiooni. 68% küsitletud eestlasest nimetab tuhastamismatust kaasaegseks matmisviisiks, niiviisi maetud saada ei taha ainult 12%. Võrreldes eestlastega nimetab ainult
haridus, millel on samuti tüüpilised seosed varieerumisega: kõrgemalt haritud kihid eelistavad enam normingulisi vorme. 22 3. Eesti sotsiolektide probleemid Eespool nägime, et olemas olevad vähesed eesti keele uurimused üldiselt kinnitavad Euroopa uuringutes leitud sotsiolingvistilisi suundumusi ja universaale. Kuid need sarnasused on välja toodavad väga üldisel tasandil. Siinkirjutaja arvates on eesti ühiskonnas ning eesti keele seisundis ja arenemises rida probleeme, mis vajaksid kiiresti sotsiolingvistist uurimist, kuna need erinevad toodud klassikalistest probleemidest. 3.1. Keel ja sotsiaalne klass Keskne mõiste, mida on püütud seostada keele varieerumisega on klass. Esiteks, klass on kompleksne nähtus, milles on püütud inimesi jagada mitmete parameetrite järgi: tööala, elukoht, haridus, sissetulek jms (vt eespoolt)
senud ja end džässorkestri või -ansamblina määratlenud kollektiivide kohta. Tähelepanu keskmes on eeskätt kollektiivide isikuline ja pilliline koosseis, repertuaar ja stiililised suundumused. Käsitlemist leiab ka oma- näoline, siiani nii rahvamuusika- kui džässiuurijate poolt täiesti tähelepanuta jäänud akulturatsiooninähtus, mida võiks määratleda kui džässilike sugemetega rahva(likku) muusikat. Siinkirjutaja on selle tähistanud terminiga “külajäts”. Eraldi alapeatükkides leiab käsitlemist džässi käekäik okupatsioonide ja sõjaaja keerulistes tingimustes 1940– 1945. aastani. Analüüsitakse džässivaenulike okupatsioonirežiimide nii otsest kui ka kaudset mõju dҕžässmuusika ja -orkestrite arengule. Tähelepanuväärseks osutus paljude tulevaste süvamuusikatippude aktiivne osalemine eesti tollases džässielus.
president Jüri Heinla). Samasugust kriitikat on Eestis väga nõudlikult esitanud näiteks Jaanus Tehver (Eesti advokatuuri juhatuse liige) arvamusartiklis "Kes teab, millised teod on Eestis karistatavad?" (EPL 01.08.2016): "Seadusi muudetakse nii sageli, et paljud inimesed ei tea karistusnormide sisu. Normid kaotavad oma peamise, preventiivse mõju." Jaanus Tehver rõhutab, et KUI RIIGI SUNDI RAKENDATAKSE VALIKULISELT, SIIS SEE ON OLEMUSELT LÄHEDANE OMAVOLILE . Nii (siinkirjutaja meelest) ongi õiguskaitsesüsteem karistab ja jätab karistamata valikuliselt. Eesti Päevalehes Eesti mõjukaimaks intellektuaaliks tituleeritud Rein Raud kirjutab selle tunnustuse puhul: võim on rahvast võõrandunud sellisel määral, et peaministripartei liikmed võivad irvet varjamata esitada oma rahaasjade kohta väiteid, mida mitte ükski normaalne inimene ei usu (EPL 11.12.2015). Muidugi ilmub ka kirjutisi, mis väidavad, et kõik on hästi, näiteks Merle Talvik
kasutatakse: ühekordseid, kahekordseid, suurendatud pöördenurgaga kardaaniriste. Lubatud maksimaalne pöördenurk sõltub ristliigendi poolt ülekantava nurkkiiruse suhtest ja selle järgi jagunevad nad: muutuva nurkkiirusega ja püsiva nurkkiirusega liigenditeks. Et ristliigendid ja muutuva pikkusega kardaanvõllid töötaksid häireteta pikka aega, on oluline nende õigeaegne ja nõuetekohane hooldus, mis seisneb küll ainult vajaliku määrdeaine viimises õigel ajal õigesse kohta. Siinkirjutaja teab oma kogemustest, kui palju lisavaeva nõuab hooldamata kardaanvõlli komplekti ühendamine. Tehniliselt mittekorras kardaanülekanded on olnud ja ilmselt võivad olla ka edaspidi oht. 33. Veosillad: Peaülekanded, nende otstarve ja ehitus. (1) lk. 297. Veosillaks nimetatakse traktori või auto seda silda, mille rattad veavad. Sild on jäik tala. Temasse on mahutatud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Traktorite T-28X4M, T- 40,
Ei nõua materiaalseid kulutusi. Kõiki ajalehti ei jõuta koju tellida, aga veebis on neid võimalik igal ajahetkel lugeda. Seal uuenevad uudised pidevalt. Paberkandja poolt oldi põhjusel, et silmad ei väsi nii ruttu ära, seal tuuakse välja ainult tähtsamad uudised, seda on võimalik säilitada, tekst jääb paremini meelde, tekitab teise miljöö, saab mälestuseks jätta, märkmeid teha, loetu juurde tagasi pöörduda. Vajaliku saab välja lõigata ja säilitada. Siinkirjutaja ühineb nendega, kes eelistavad paberkandjat. Meeldib, kui on midagi isiklikku väärtuslikku. Saab märkmeid teha ja vajadusel end kontrollida, kui mõni mõte on ununenud või on hetkeolukorras vaja midagi kiiresti üles leida. Veebis võtab see päris palju aega. Lugejate rolli sisse elamine Lugemise puhul on ülimalt tähtis süvenemine. Mida rohkem lugeja süveneb, seda paremini jääb loetu meelde, ta saab sellest aru ja on ise kaaslooja.
Järgnevalt mõned näited. Tahaks uskuda, et loodaval kontrollinstitutsioonil (praeguses käsitluses Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjon) on piisavalt aega ning ka ehk tahtmist kontrollida paragrahvis 8, lõige 1 sätestatut. Sellega keelatakse avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelise ebavõrdsust kujutavaid stereotüüpseid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Siinkirjutaja peab seda punkti üsna oluliseks, sest ühelt poolt on reklaam ühiskonnakorralduse peegeldus ning teisalt on reklaam ka see, mis arusaamu kujundab. Ühtegi seadust ei täideta enne, kui selle normid on isiklikul tasandil aktsepteeritavad. Suhteliselt loosungi tasandile jääb paragrahv 9, lõige 1, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud naiste ja meeste võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on
kõiki neid uurimusi lu- rääkida ükskõik millest, geda spetsiifiliselt kui see kuidagi õnnestub sotsiaalpedagoogika või siduda sõnadega sotsiaalne mõne muu distsipliini alla ja pedagoogika. Niisugust kuuluvaks, mille raames loogikat äärmuseni need on tehtud? Kuulates arendades leiame end seminaris tudengite varsti mõttelt, et peaaegu ettekandeid on kõik kasvatusteaduslikud siinkirjutaja end korduvalt õppeained võiks ümber leidnud mõttelt, et üks ja nimetada sot- sama ettekanne võiks siaalpedagoogikaks - või ka pedagoogiliseks lane räägib psühholoogiaks, hari- sotsiaalpedagoogilisest dusteooriaks või millekski tööst, seal näeb teine muuks piisavalt üldiseks, et näiteks hea tahtmise korral kriminaalpreventiivset akti
siooni hoidmine, seetõttu on raamatus sellega seotud küsimustele antud rohkem ruumi. Ka võistlemisega seotud probleemid, mis andekate laste 116 Järelsõna puhul on aktuaalsed, leiavad põhjalikumat käsitelu. Selles mängivad mui- dugi rolli ka autori subjektiivsed eelistused, kuna seoses oma ametiga on kirjutaja sügavamaks huviks ja uurimisteemaks olnud just võistluse ja võistlemisega haakuvad küsimused. Kuigi siinkirjutaja suhtub kriitiliselt igasugustesse “tüpologiseerimis- tesse”, olles kaugel arvamusest, et niisugust keerulist olevust nagu inimene saab mingitesse raamidesse paigutada, on raamatus sellele siiski pisut lõivu makstud. Maailma andekusuurijate ja praktikute konverentsidel kuuldud ettekannetest on kujunenud arusaam, et praktilises nõustamistegevuses on sellised “tüpoloogiad” kaunis tõhusaks abiks. Selle raamatu kontekstis
include: AAL 1: For Constant Bit Rate (CBR) services and circuit emulation. AAL 2: For Variable Bit Rate (VBR) services. AAL 5: For data (e.g., IP datagrams) AAL has two sublayers: the Segmentation And Reassembly (SAR) sublayer and the Convergence Sublayer (CS). The SAR sits just above the ATM layer; the CS sublayer sits between the user application and the SAR sublayer. 54. Võrkude turvalisus Kuna tegu on hea konkreetse küsimusega, millest näiteks Kurosel on terve peatükk, ja siinkirjutaja ei tea, millest Rein loengus rääkis, kleebin siia mõned mõtted Kurose raamatu 7. peatüki sissejuhatusest lk 549-552: Let us introduce Alice and Bob, two people who want to communicate "securely." This being a networking text, we should remark that Alice and Bob may be two routers that want to securely exchange routing tables, etc. We can identify the following desirable properties of secure communication: • Secrecy
annaabi.ee 
