Rannaniidud
Euroopas on rannaniidud algselt olnud levinud
kõikjal kus olid nende tekkeks ja säilimiseks (karjatamine, niitmine) vajalikud tingimused.
Kaasajal on rannaniitude pindala maailmas tugevalt vähenenud kas randade kasutusviisi
muutumise või harvematel juhtudel rannaniidul majandamise lõppemise tõttu. Eestis on
erinevalt Lääne-Euroopast rannaniitude kadumise peamiseks põhjuseks nende traditsioonilise
kasutuse lõppemine.
Eesti esinduslikumad rannaniidud asuvad Kihnus ja Laidevahe-Siiksaarel(Saaremaal).
Rannaniidule iseloomulikes tingimustes saavad kasvada vaid nn. halofüüdid, s.t. taimed, kes
suudavad taluda primitiivsete rannikumuldade suurt soolasisaldust. Sõltuvalt ranniku tüübist
eristatakse 4 erinevat rannarohumaade taimekoosluste rühma.
1) rannaniitude taimekooslused - levivad ranniku-gleimuldadel, ranniku-kamargleimuldadel
ning liigniisketel glei- ja turvastunud muldadel merelahtede tasastel rannikuil. Merele
annaabi.ee 
