majaomanik (selle maja omanik, kus nad parasjagu viibisid) keeldus korterit edasi üürimast põhjendusega, et väikesi lapsi oma majas ei talu. Seda kuuldes Jannsen tuli otsekohe neile Viini järgi ja viis nad Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtus õnnetus - Koidula poeg Hans suri leetritesse ja see oli kõigepealt Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta oma poja haualt siidkotikese- täie mulda. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb, kuid ta võtab oma deviisiks ,,kannata ja tööta!’’. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad’’ ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880) ning tema asetamine avalikkuse ees häbiposti kompromissitaotlusele pärast mõisnike ja kirikuõpetajatega rahva huvide kulul. Hiljem
üürimast põhjendusega, et väikesi lapsi oma majas ei talu. Seda kuuldes Jannsen tuli otsekohe neile Viini järgi ja viis nad Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtus õnnetus - Koidula poeg Hans suri leetritesse ja see oli kõigepealt Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta oma poja haualt siidkotikese- täie mulda. Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: Papa Jannsen jäi töövõimetuks(1880) ning tema asetamine avalikkuse ees häbiposti kompromissitaotlusele pärast mõisnike ja kirikuõpetajatega rahva huvide kulul. Hiljem (1882) haigestus Koidula vähktõppe- see haigus on esinenud mitmel pool tema ema suguvõsas ning sellesse suri mõni aasta hiljem ka Koidula õde Eugenie. Vähktõvest sai ta võitu osav kirurg prof. Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas
kus nad parasjagu viibisid) keeldus korterit edasi üürimast põhjendusega, et väikesi lapsi oma majas ei talu. Seda kuuldes Jannsen tuli otsekohe neile Viini järgi ja viis nad Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtus õnnetus - Koidula poeg Hans suri leetritesse ja see oli kõigepealt Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta oma poja haualt siidkotikese- täie mulda. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb, kuid ta võtab oma deviisiks ,,kannata ja tööta!''. Oma kirjas õele kirjutas ta, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Samas just nendel aastatel loob Koidula hulga uusi meisterlikke luuletusi kui ka areneb jutukirjanikuna. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest.
edasi üürimast, sest see majaomanik ei talunud oma majas väikeseid lapsi. Seda kuuldes tuli Koidula isa Jannsen otsekohe neile Viini järgi ja viis nad Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtuski selline õnnetus Koidula poeg Hans-Voldemar suri leetritesse ja see oli nii Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele väga suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta siidkotikese täie mulda oma poja haualt. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb. Oma kirjas õele kirjutas Lydia, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Kui just nendel aastatel lõi Koidula väga häid luuletusi ja ta arendas oma oskusi jutukirjanikuna. 1880. aastal kirjutas Koidula oma viimase näidendi, mille nimi oli ,,Kosjaviinad''. Lydia 7
edasi üürimast, sest see majaomanik ei talunud oma majas väikeseid lapsi. Seda kuuldes tuli Koidula isa Jannsen otsekohe neile Viini järgi ja viis nad Tartusse, enne kui Michelson oma õpingutega lõpule jõuab. Tartus aga juhtuski selline õnnetus Koidula poeg Hans-Voldemar suri leetritesse ja see oli nii Koidulale endale kui ka teistele pereliikmetele väga suureks tragöödiaks. Kui Koidula tagasi Kroonlinna suundus, võttis ta siidkotikese täie mulda oma poja haualt. Kroonlinna tagasi jõudes Lydia tervis halveneb. Oma kirjas õele kirjutas Lydia, et tema juuksed on juba peaaegu kõik hallid. Kui just nendel aastatel lõi Koidula väga häid luuletusi ja ta arendas oma oskusi jutukirjanikuna. 1880. aastal kirjutas Koidula oma viimase näidendi, mille nimi oli ,,Kosjaviinad''. Lydia 11
annaabi.ee 
