Neil on oma kindel koht toiduahelas. Nt linnupoegade üleskasvatamine putukateta oleks mõeldamatu. Putukate hulgas on palju kõdu- ja raipetoidulisi, kes lagundjatena on vajalkud aineringes. Nad aitavad orgaanilise aine ehk elusaine muuta taas anorgaaniliseks mineraalaineks, mida taimed saavad mullast vees lahustunud kujul. Mõnest putukaliigist saab inimene ka otsest majanduslikku kasu, tarbides neilt saadud aineid, nt mesilastelt mett ja vaha, siidiliblikatelt siidi ja kilptäidelt värvaineid. Putukate hulgas on rohkesti põllu- ja metsakahjureid ning parasiite, kuid on ka neid kes ise parasiitidest toituvad. Inimesi mõjutavad olulisel määral ka mitmed haigusi levitavad putukad. Mitmed neist, nt sääsed, kirbud ja lutikad imevad verd ja võivad nii edasi kanda raskeid haigusi. Samuti on putukaid, kes rikuvad inimese toitu, nt prussakad, kärbsed ja jahumardikad
kiududega. Hooldamisel tuleb väga täpselt jälgida juhendeid. Jõhv ja harjad- Sellesse klassi kuuluvaid loomakarvu saadakse sealt, hobuselt, kitselt, koeralt ja veiselt. Tekstiilitööstuses kasutatakse jõhvi ja harjaseid segatuna vaiba- ja vildilõngadesse ja efektlõngas. Suled ja udusuled- Lindude tiiva ja sabasulgi kasutatakse rõivaste kaunistamiseks. Udusulgede tähtsaim kasutusala on täite- ja polstrimaterjal. Udusuled on kerged ja vetruvad. Voodrimaterjaliks on suled. 1.2.2 Siidiliblikatelt saadav kiud Siid(SE)-valkkiud- EL direktiiv tekstiilinimetuste kohta määratleb siidi üksnes siidiliblikatelt saadava kiuna. Ehtsaks siidiks peetakse siidiks mooruspuu siidiliblika poolt toodetud kiudu, teistelt siidiliblikatelt saadavat kiudu nimetatakse metsikuks siidiks. Siidi tunti juba 2640 aastat e.m.a. Hiinas. Ka kaasajal on suurim siiditootja Hiina. Siidi tootvaid liblikalisi on üle 100 liigi, tähtsaim mooruspuul elav siidiliblikas. 45O g siidi tootmiseks sureb umbes 3000 siidiussi
annaabi.ee 
