Asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse alusel. Avalikõiguslik juriidiline isik-juriidiline isik, mis on loodud otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik (Vabariigi Valitsus) ja kohalik omavalitsusüksus. Juriidilise isiku teooriad: 1) Fiktsiooniteooria-juriidiline isik on ettekujutus, tegelikult teda ei eksisteeri. 2) Sihtvarateooria-juriidiline isik on eesmärgistatud vara. 3) Realistlik teooria-juriidilisel isikul on iseseisvad huvid, mis eristuvad teda loonud füüsiliste isikute huvidest. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (äriregister, sihtasutuste register). Tulundusühistute asutamist ja tegevust reguleerib tulundusühistuseadus. Äriseadustik reguleerib äriühingute loomist, juhtimist, likvideerimise korda, tegevuse
gruppe, mis saavad olla juriidilised isikud: 1) korporatsioonid inimühendused ühiste eesmärkide nimel 2) asutused ei ole liikmeid, kuid on loodud inimeste poolt mingisugustel kindlatel eesmärkidel Kuidas leida nendele kahele tüübile ühine nimetus? Juriidilise isiku käsitlemisel on mitmeid teooriaid. 1. Fiktsiooniteooria selle kohaselt juriidilist isikut kui sellist reaalsuses olemas ei ole. See on inimeste poolt loodud vorm. 2. Sihtvarateooria iga juriidiline isik asutatakse mingisuguseks eesmärgiks ja selleks eesmärgiks koondatakse ka vara. See teooria peab paika asutuse tüüpi isikute suhtes (nt sihtasutus). See teooria jääb liiga kitsaks muud liiki juriidiliste isikute jaoks (nt mittetulundusühing). 3. Kasusaajate teooria siin lähtutakse sellest, et juriidilisel isikul endal ei saagi vara olla.
Juriidilisel isikul teovõime olemasolu mittetunnistamine on ühtlasi fiktsiooniteooria olulisemaks puuduseks, mis ei võimaldanud ka tema huvides tegutsenud füüsiliste isikute tegevuse omistamist juriidilisele isikule. Samuti ei anna nimetatud teooria vastust küsimusele, kui suures ulatuses on õigustatud juriidilise isiku tunnustamise füüsilise isiku kõrval. Juriidilise isiku huvid võivad erineda selle füüsilise isiku huvidest. Sihtvarateooria - juriidiline isik on mingi eesmärgistatud vara. Sihtvara teooria kohaselt on juriidiline isik võrdsustatud eesmärgistatud varakogumiga, mis one raldatud füüsiliste isikute varast. Nimetatud teooria ei arvesta aga asjaoluga, et juriidiline isik ei ole mitte üksnes varakogum, vaid ta osaleb ka oma organite ja sellesse kuuluvate isikute kaudu õiguskäibes, tehes tehinguid ja muid toiminguid, samuti vastutades õigusrikkumiste eest. Samuti on võimalik, et juriidiline isik ei oma
annaabi.ee 
