osa. Ülejäänud osa oli kingitusena tehtud nii hageja kui ka kostja vanemate poolt. Eramaja pindala on 125 m² ning hind 258 000 €, millest hageja tasus 86 000 € , kostja tasus 86 000 € ning vanemad tasusid 86 000 € oma kontolt müüja kontole selgitusega – eramaja aadress, maksja nimi ning summa. Kostja ning hageja vanemad ei ole esitanud taotlust eramaja osa saamisest. Korteri Kastani 173a ostmiseks võttis hageja ****** Swedpangast 15.mail 2010 a sihtotstarbelist laenu 75 000 € , kusjuures pank kandis nimetatud summa otse korteri müüja arvelduskontole. Kostja **** on võtnud samal otstarbel laenu 60 000 € AS Sampo Pangast ning summa oli ülekantud müüja arvelduskontole. Eelnimetatud eramaja ostu-müügileping sisaldab abieluvaralepingu sätteid, juhindudes perekonnaseaduse paragrahvist 9 lg 1 p 2. Abikaasad on lepingu punktis 3.2. määranud, et vallasasjana omandav korter Kastani 173a on abikaasade kaasomand, mille 1/3 mõttelise osa
Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaks on Eestis kehtestatud maksuna, kuigi ta vastab osaliselt nii sihtotstarbelise maksu, kui sundkindlustuse tunnustele. Osaliselt finantseeritakse maksust sotsiaalkindlustussüsteemi tervikuna (st vastuhüve puudub), osaliselt kindlustatakse konkreetse isiku riske (st vastuhüve on olemas). Sotsiaalmaksu defineeritakse kui sihtotstarbelist maksu, mille kogumise eesmärk on riiklikus pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamine. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötuskindlustushüvitistelt. Teatud isikute kategooriate (näiteks ajateenijad, töötutoetuse või
Nimetatud juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks väljamakse tegija, lihtsustatult öeldes tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu. Sotsiaalmaks on Eestis kehtestatud maksuna, kuigi ta vastab osaliselt nii sihtotstarbelise maksu, kui sundkindlustuse tunnustele. Osaliselt finantseeritakse maksust sotsiaalkindlustussüsteemi tervikuna (st vastuhüve puudub), osaliselt kindlustatakse konkreetse isiku riske (st vastuhüve on olemas). Sotsiaalmaksu defineeritakse kui sihtotstarbelist maksu, mille kogumise eesmärk on riiklikus pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamine. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötuskindlustushüvitistelt. Teatud isikute kategooriate (näiteks ajateenijad, töötutoetuse või
Seejuures peab välismaise äriühingu filiaal olema kantud Eesti äriregistrisse. Välisriigil ei ole maa ostueesõigusega erastamise õigust. §21 MRS 32. Kellel on ,,jätkuvalt riigi omandis oleva maa" kasutamise ja käsutamise õigus? 33. Kas maa, mis on antud talumaana põliseks kasutamiseks seaduslikus korras Eesti NSV taluseaduse alusel, kuulub tagastamisele? ei kuulu tagastamisele, välja arvatud juhul, kui õigustatud subjekt ja taluperemees ei lepi kokku teisiti või kui maa sihtotstarbelist kasutamist ei ole alustatud vastavalt käesoleva seaduse § 6 2. lõike punktile 2. §8.(1) MRS 34. Kui palju maad võib üks isik erastada avalikul enampakkumisel? 403 ha Avalikul enampakkumisel võib üks isik erastada kokku kuni 300 ha põllumajandusmaad, 100 ha metsamaad ja 3 ha linnade ja muude asulate maad. §221.(3) MRS 35. Kes viivad läbi maareformi? Maareformi viivad läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu ja kohalikud omavalitsused
jaanuaril Täiendav kogumispension ehk pensioni III sammas Sissemaksete suuruse määrad ise, makse suurust on võimalik muuta. Annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksudele, maksepuhkusvõimalus, ka lepingu katkestamise võimalus Mille poolest erineb jooksva finantseerimise süsteem kogumispensionide süsteemist? Jooksva süsteemi puhul saadakse pensionideks raha jooksvatest maksulaekumistest. Kogumispensionide süsteemi puhul maksab tänane töötaja sihtotstarbelist maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui ta jõuab pensioniikka. Milles seisneb solidaarsuspõhimõte tervisekindlustuses? Tervisekindlustust maksavad kõik töötajad kindlaks määratud portsendina palgast, kuid teenuseid pakutakse neile võrdselt. Kuigi kõrgema palga saaja on haigekassasse maksnud rohkem raha, saab ta haiglas samasugust ravi nagu teisedki. Ajutise töövõimetuse hüvitised on:
ka õppemaks. Erakoolides võib õppetöö toimuda ükskõik mis keeles ja kooli pidaja võib õppetöö seostada mõne teise rahvuskultuuri süvaõppega. Kõrg ja ülikoolide puhul kaetakse kulud riigieelarvest riildiku koolitustellimuse ulatuses. Kui eraomanduses olevate lasteaedade, algkoolide, põhikoolide, gümnaasiumite ja kutsekoolide õppekavad vastavad riiklikele õppekavadele, saavad nad riigieelarvest raha õpetajate palkadeks ja õppevahendite ostmiseks. Erakool võib saada ka sihtotstarbelist toetust riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. Erakooli juhtorganid on direktor ja nõukogu. HARIDUS Huviharidus - Lisaks tavaharidusele on Eestis veel rida huvialakoole (nii munitsipaal kui erakoolid), mis loovad täiendavaid võimalusi isiksuse arenguks (näiteks spordi, muusika ja kunstikoolid). Kutseharidus - Kui nõukogude ajal oli valdav kitsas erialane koolitus, siis Eesti Vabariigis on esiplaanil märksa laiem kutsealane ettevalmistus, mille sihiks on tagada parem
teisiti." ,,Viitavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis viitavad mõnes muus normis sisaldavale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele." 17 SHKS sisaldab nii viitelisi (viide seaduse siseselt) kui ka blanketseid (viide muule õigusaktile) viitavaid õigusnorme. SHKS § 7 lg 1 on mõlemat: ,,Kui käesoleva seaduse §-s 3 ettenähtud sõjahaua säilimisõiguse tagamine raskendab oluliselt maatüki sihtotstarbelist kasutamist omaniku poolt, rakendatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kinnisasja sundvõõrandamist omaniku taotlusel." Kitsendav õigusnorm on mittetäielik õigusnorm, mis välistab olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.18 Juba eespool näitena toodu § 7 teine lõige on kitsendav õigusnorm: 16 Narits, R. op. cit., lk 107. 17 Narits. R. op. cit
4) Sihipärasus- konkreetsel otstarbel kasutada laenu. 5) Piiratus- piirangud laenu andmisel- 1) tulenevad seadusest. 2) tulenevad pangalaenu poliitikast Laenu taotlemine 1) Laenuavaldus, igal pangal oma tüüpvormid lähtuvad tootest. 2) Finantsseisu maksevõimet ja sissetulekut tõendavad dokumendid. 3) Vara omandiõiguse dokumendid- vajalikud tagatisvara turuväärtuse hindamiseks, pandilepingu sõlmimiseks. 4) Laenu sihtotstarbelist kasutamist ja tagastamist toetavad dokumendid ja kalkulatsioonid (äriplaanid, finantsprognoosid jne) 5) Muud lisadokumendid, mis olenevad kliendist. Igal pangal oma laenupoliitika ja krediteerimiseeskiri. Krediteerimise protsessid 1) Laenutaotluse esitamine, esmane vestlus kliendiga 2) Taotluse analüüs- krediidivõime kontroll 3) Krediidi võimalikkuse määratlemine 4) Laenulepingu ja teiste selle juurde kuuluvate lepingute ettevalmistamine ja sõlmimine
09.01.2021 kasutatakse sihtotstarbeliselt? Kas terminoloogia on kõigile ühiselt mõistetav? Kas tegevusel on sidusus kultuuriga ning huvihariduse ja -tegevusega? Seega minu ettepanek oleks, et jagades kohalike omavalitsustele lisatoetust, tuleks luua kohalikel omavalitsustel alusdokumendid, mis sisaldavad terminoloogiat, toetuse sihtotstarbelist kasutamist jne. Teenuse pakkujatega lepinguid sõlmides tuleks rõhutada punktile, kus on kirjas, et on ühine arusaam huvihariduse ja -tegevuse olemusest, terminoloogiast, toetuse kasutamisest jne. Siin kohal tahan öelda, et ühiskonna õigusteadvus ja õiguskuulekus on seotud sellega, kuidas inimesed seadustest aru saavad. Olen arvamusel, et need, kes ei saa seadusepunktidest õigesti aru, loobuvad ka seaduste edasi lugemisest ja see viib ka neid rikkumisteni.
Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist). Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse) Praktikas on kasutusvaldusel tähtsus nõ erijuhtudel, kuna palju paindlikum on nt võlaõiguslik rent või üür
● Perioodiline tulemuste hindamine ja uute probleemide määratlemine Korrastamise suunad ja viisid ● Kehtiva korra kohaselt tuleb kaevandatud maa kohandada metsamaaks, veekoguks või muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. ● Tehnilise korrastamine. ● Bioloogilisel korrastamisel rakendatakse põllumajanduslikke, maaparanduslikke ja muid võtteid, mis tagavad korrastatud ala sihtotstarbelist kasutamist toetava elustiku kujunemise. ● Kehtiva korra kohaselt tuleb lähtuda korrastamisel määratud suunast ehk eesmärgist, milleks võib olla loodusressursside (metsa, maaviljelusmaa, loodus- või majandusväärtusega veekogu) loomine, aga ka ehitusmaa või mõne muu, näiteks eriotstarbelise territooriumi rajamine või selleks tingimuste loomine. V Metsade taastamine Eesmärk, olulised mõisted, näited.
pereelu ühitamine) SOTSIAALPOLIITIKA- Eesmärk: tagada in sots turvalisus teenuste ja rahaliste väljamaksete kaudu. SOTS KINDLUSTUS- hüvitise saaja kaasamine rahaliste ressursside kogumisse. Hüvitis vaid neile, kes on teinud sissemakseid. Mida rohkem maksnud, seda suurem hüvitis. Tervisekindlustuse puhul solidaarsuspõhimõte: teenuseid pakutakse võrdselt. Pensionisüsteem: jooksva finantseerimise süsteem (jooksvatest maksulaekumistest) ja kogumispensioni süsteem (töötaja maksab sihtotstarbelist maksu pensionifondi), solidaarne riiklik pension (Els 40% lihttöölise kuupalgast), rahvapensioni printsiip (igal vanuril õigus pensionile, olenemata eelnenud palgast, tööstaazist) HARIDUSPLOIITIKA- mõõteks õppurite osakaal rahvastikus, UNESCO haridustasemed. Probleemid: kvaliteet, kartus kaotada konkurentsivõime (vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste osakaalu), elukestva õppe juurutamine (mitu kõrgharidust ja täiendamine),
ettevõtluskogemus. 6 Ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks esitab töötu töötukassale: 1) avalduse, 2) äriplaani, 3) koopiad dokumentidest, mis tõendavad eelpool nimetatud nõude täitmist. Ettevõtluse alustamise toetust saanud isik peab seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. Töötukassa kontrollib ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Esimene kontrollimine toimub kuue kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Ettevõtluse alustamise toetuse saaja peab toetuse tagastama täies ulatuses järgmiste asjaolude ilmnemise korral: 1) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud kuue kuu möödumisel raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel;
millest tehtaks väljamakseid seadusandja teadmata. Riigieelaves peab olema ka välja toodud need kulutused, mis kujutavad endas riigisaladust- näiteks relvastuse seotamine, julgeolekuasutuste eelarved. · Universaalsuse põhimõte Riigieelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. Üldjuhul ei ole riigieelarve tulude puhul kindlaks määratud sihtotstarbelist kulutamist, st tulud tervikuna on mõeldud finantseerima kulusid tervikuna. Samas on teatud liiki tulud, mida saab ainult sihtotstarbeliselt kasutada. Näiteks otn sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, millest finantseeritakse pensioni- ja ravikindlustust. Hasartmängumaksu laekumine jagatakse mitmesuguste programmide toetuseks jne. Laekunud tulude sihtotstarbeline kasutamine moodustab riigieelarvest ainult väikese osa. · Aastase kehtivuse põhimõte
tulnud töötud jne; - Erinevad pensionifondid, www.pensionikeskus.ee Sotsiaalhoolekanne: riik ja kohalik omavalitsus, haldusleping ja eraõiguslik isik (ntAS Hoolekandeteenused) teoreetiliselt peaks olema riigi ülesanne, faktiliselt sellega tegeleb KOV, iga vald ise peab oma vaeseid ülal pidama, riik annab raha ja KOV ise otsustab ja jagab Sotsiaaltoetuste finantseerimine kolm sihtotstarbelist summat - sotsiaalmaks tööandja maks, 33%, isikustamata, selle kaudu finantseeritakse ravikindl. ja riikliku pensioni kindl., - töötuskindlustusmakse sihtotstarbeline summa, kantakse töötukassasse, nii tööandja (0,8%) kui ka töötaja (1,6%) panustavad, töötaja osaga finants. töötuskindl., tööandja osa: töötuskindl. koondamishüvitis, pankroti kulud
sõidukilomeetri tariif ja sõidupiletihind enne nende kehtestamist; 3) nõustada pädevaid ametiasutusi bussiliikluse avaliku teenindamise lepingu koostamise, rakendamise ja liinivõrgu kujundamise küsimustes; 4) korraldada järelevalvet bussiliikluse kaug- ja maakonnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle ning valla- ja linnaliiniveol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest. 9.05.2010 Transport ETV0120 85 Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärgid 1) ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri kategooriate (sealhulgas puuetega inimesed, vanurid, õpilased ja üliõpilased, saarte ja väikesaarte elanikud) liikumisvajadusest;
Nii sõltub tulevase pensioni suurus elus jooksul teenitud palga suurusest ja selleltmakstud sotsiaalmaksu summast ning ka kindlustusstaazist. Tervisekindlustuses kehtib seevastu solidaarsuspõhimõte. Penisonisüsteemi ülesehitamisel kombineeritakse nüüdisajal sageli mitmeid finantsskeeme, eesmärgiga hajutada riske ja tulla paremini toime rahvastikuvananemisega. Üha suurem hulk riike juurutab täiendavalt kogumispensionide süsteeme. See tähendab, et tänane töötaja maksab sihtotstarbelist maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui ta jõuab pensioniikka. Kogumispensionikindlustusega võivad tegeleda nii avaliku kui erasektori firmad. Eestis, samuti USA-s ja Ladina-Ameerikas ongi pensionikindlustusest just erapankade ja kindlustusseltside kanda ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II16
Sotsiaalkindlustuse pakutavad hüvitised saavad olla kahesugused: 1. Rahalised maksed ning 2. Naturaalse iseloomuga hüved ja teenused, nt pensionid, toetused, ravikindlustushüvitised (nii rahalised kui ka mitterahalised). Tavaliselt on kindlustatavale tehtavad maksed perioodilise iseloomuga, kuid need võivad olla ka ühekordse iseloomuga, nt sünnitoetus. Sihtotstarbeline tähendab, et makse võetakse kindlaks otstarbeks. Eestis on kolm sihtotstarbelist makset: sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse. Otsene makse on selline, mida peetakse kinni konkreetse töötaja palgast (nt kohustusliku kogumispensioni makse), kaudne aga selline, mida võetakse kõikidele töötajatele makstava palga üldsuuruse pealt. Sotsiaalkindlustust iseloomustab asjaolu, et siin luuakse kohustuslikus korras kindlustatud isiku liikmetasude ja/või riigi täiendavate rahaliste toetuste baasil
Riik võib riikidevahelisel KHG lubatud heitkoguste kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega. Arvestades kohustusliku reserviga (110,09 megatonni CO2 eqv), on meil KHG heitkoguste kauplemise turul võimalus müüa nn vabu heitkoguste ühikud. AAU'de müük käib rohelise investeerimisskeemi (Green Investment Scheme) kaudu, mis tähendab saadud raha sihtotstarbelist kasutamist kokkuleppel ostjaga investeeringutes, millega kaasneks reaalne emissiooni vähenemine). Roheline investeerimisskeem on Kyoto protokolli kohaselt riigi lubatud heitkoguse ühikute kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse. Aastatel 2008/2009 on mitmed defitsiitsed riigid juba oma AAUde ostuvajadused rahuldanud ning tänaseks on turult lahkunud Jaapan, Iirimaa, Belgia, Holland. Turul enam suuremahulisi tehinguid ei tehta
arvu 45%-ne kasv 20 aasta jooksul. Ka Eesti on võtnud endale kohustuse kaitsta õhku. Riigikogu võttis 11.09.96 vastu otsuse, mille kohaselt Eesti ühineb rahvusvahelise osoonikihi kaitsmise konventsiooni ja protokolliga. Otsust toetas 58 riigikogu liiget. Vastu ja erapooletuid ei olnud. Lepingud ei too Eestile kaasa varalisi kohustusi. Samas annab konventsiooniga ühinemine Eestile võimaluse taotleda rahvusvahelistest allikatest sihtotstarbelist finantseerimist osoonikihti kahandavate ainete kõ rvaldamiseks tööstusest, põllumajandusest ja transpordist. 4.3. Freoonide asendamine ja vältimine tööstuses Laial kasutusel olevatest heade tarbimisomadustega freoonidest loobumine ei saa nüüdistsivilisatsioonile olema kerge. Nende tootmise lõpetamisele oli ja on suur hulk vastaseid. Siiski on paljud parfümeeria ja keemiakompaniid saanud aru olukorra tõsidusest. Ka seal kus
jne. o Arvestuskontroll – teostab majanduskontrolli ehk majandusauditit, mille sihiks on õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll. Õiguspärasuse kontroll hõlmab majandustegevuse ja majandustehingute õigsuse kontrolli jne. Kontrollib ka riiklike arenguprogrammide täitmist. Kontrollitakse efektiivsust, mõjusust jne. Seoses EL-i kuulumisega teostab riigikontroll EL-i rahade sihtotstarbelist kasutamist jne. o Kohtulik kontroll – kontrolli teostavad kõik kohtuharud. Kontrollitakse, kas kohtumenetlus olevas asjas asjassepuutuv norm on põhiseadusega kooskõlas või mitte. Ei kontrolli kunagi enda initsiatiivil (protest või kaebus). Riigikohtu PSjv kohtukolleegium. - Interne kontroll – kontroll, mida teostatakse haldusorgani sees.
Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist). Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse) Praktikas on kasutusvaldusel tähtsus nõ erijuhtudel, kuna palju paindlikum on nt võlaõiguslik rent või üür
P.3. JÄRELEVALVE INSTITUTSIOONIDE FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS Riigi tasandil võidakse teostada põhimõtteliselt: 1) teenistusjärelevalvet (st järelevalvet nii subjekti tegevuse seaduslikkuse kui ka tegevuse otstarbekuse üle); 2) konstitutsioonilisuse järelevalvet; 3) riigi ja omavalitsuste vara järelevalvet (näit riigi vara säilimist ning riigi poolt omavalitsustele kindla ülesande realiseerimiseks antud vara (raha ja muu ressursi) sihtotstarbelist kasutamist); 4) tehnilist järelevalvet ehk seiret. Teenistusjärelevalve sisuks on järelevalve subjekti tegevuse seaduslikkuse üle ning subjekti tegevuse ostarbekuse üle. Järelevalve subjekti tegevuse seaduslikkuse üle hõlmab teo (tegevus või tegevusetus) vastavuse hindamist seadusele või seaduse alusel või täitmiseks antud muule õigusaktile, kusjuures seadus peab ise olema kooskõlas konstitutsiooniga või konstitutsioonilise normiga (õigusaktiga)
annaabi.ee 
