Reisimise kergus piiridevabas Euroopas tähendab,et liikumine üle praeguste piiride kasvab kiiremini kui riigisisene turism enamikes Euroopa maades ja ka kiiremini kui keskmise kaugusega ja väga kaugetesse maadesse reisimine,mis on olnud viimastel aastatel lipulaevaks.Seega on Euroopa tähtis nii lähetajana kui ka vastuvõtjana ja see suund näib jätkuvat. Turismivoolud muutuvad tavaliselt kolmel põhjusel: turu muutused, muutused sihtkohamaal ja transporditeenuste muutused. Lääne-Euroopale on viimasel ajal üha suuremat konkurentsi hakanud pakkuma Ida-Euroopa riigid. Ida-Euroopa muutub pikemas perspektiivis püsivaks turuks. Kuid kuni kiired poliitilised muutused kujundavad olulisi turge tulevikuks,on vähetõenäoline,et need muutuvad täiuslikeks enne sajandi lõppu ja seda tänu tugeva valuuta puudumisele. Lühiajalises ja keskmises plaanis on aga reisijate vool suundumas itta
17. septembril algas Emajõe rindelt Punaarmee pealetung, milles osales ka 8. Eesti laskurkorpus. Saksa väed taandusid kiiresti nii Kagu-Eestist kui ka Narva jõelt ja Sinimägedest, jättes eesti üksused tihti raskesse olukorda. 22. septembril jäeti maha Tallinn. Veriseid lahinguid peeti Saaremaal, kus Punaarmee vallutas Sõrve poolsaare alles 24. novembril 1944. 1944. aasta sügisel põgenes Eestist Saksamaale ja Rootsi umbes 70 000 eestlast. Sihtkohamaal paigutati nad põgenikelaagritesse. Rootsis toimus põgenike kohalikku ühiskonda integreerimine kiiremini, kuid sõjas laastatud Saksamaal tuli paljudel jääda laagritesse 1940. aastate lõpuni. NSV Liidu agressiivne repatrieerimispoliitika tekitas hirmu sunniviisilise NSV Liitu tagasisaatmise ees. Seetõttu sai alguse põgenike nn teine ümberasumise laine, kui liiguti edasi USA-sse, Kanadasse jm, milleks kasutati mõnikord ookeanil sõitmiseks kõlbmatuid laevu (nn viikingid).
annaabi.ee 
