KULTUUR EESTI VABARIIGIS: 1. Riiklik kultuuripoliitika: Eesti iseseisvumine võimaldas arendada välja rahvuskultuuril; kadus oht kultuuri saksastumiseks või venestumiseks ning eesti kultuur pälvis esimest korda riiklikku tähelepanu. Olulisemateks märksõnadeks kultuurivallas olid: - Kultuurkapitali loomine (1925)- selle kaudu finantseeriti kultuuri erinevaid valdkondi ning see omakorda aitas kaasa kultuuri professionaliseerumisele. Sihtkapitalidest tehtavad väljamaksed võimaldasid erinevate valdkondade loovisiksustel elatuda oma loomingust ning keskenduda loometööle. - Kutseühingute loomine- 1920-ndate aastate algusest hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone (näiteks Eesti Kirjanike Liit jne.). - Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elualade spetsialistide
kusjuures riigivara ja riigieelarvelisi vahendeid on lubatud kasutada ainult riigile osutatavate valveteenuste puhul. Laenu on Kaitseliidul õigus võtta Vabariigi Valitsuse loal. KAITSELIIDU FINANTSEERIMINE JA JÄRELEVALVE Kaitseliitu finantseeritakse: 1) riigieelarvest; 2) sisseastumis- ja liikmemaksudest; 3) kehtestatud korras sõlmitud lepingute alusel saadud vahenditest; 4) annetustest ja sponsorlusest; 5) eelarvevälistest sihtkapitalidest ja -fondidest ning muudest laekumistest; 6) muudest seaduslikult saadud vahenditest. Riigikontrollil on õigus kontrollida Kaitseliidu majandustegevust Riigikontrolli seaduses sätestatud korras. Kaitseliidu majandustegevust kontrollitakse käesolevas seaduses sätestatud ning Kaitseliidu põhikirjaga kehtestatud korras määratud revisjoniga. Riiklikku järelevalvet Kaitseliidu tegevuse üle teostavad
annaabi.ee 
